§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.
lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Kuigi kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud karistust, siis tulenevalt uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata kohtuistungil, mistõttu kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma. A. Alliksoole edastati ka kohtukutse, mille ta on kätte saanud, kus on ühtlasi täiendavalt selgitatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed. Nii on talle selgitatud, et menetlusalune isik on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal kohtusse ning et istungile mõjuva põhjuseta mitteilmumisel jätab kohus
A. Alliksoo on edastanud maakohtule e-kirja, milles väljendab pahameelt, et kohus on määranud kohtuistungi aja temale sobimatul ajal ja etteteatamise aeg oli liialt lühike, mistõttu ei ole A. Alliksool võimalik oma elu märkimisväärselt ümber korraldada selleks, et istungil osaleda. Maakohus selgitas, et
lg 1 näeb ette, et maakohtunik võib lükata kaebuse arutamise edasi kohtumenetluse poole põhjendatud taotluse alusel. A. Alliksoo ei ole esitanud kohtule põhjendatud ja motiveeritud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. A. Alliksoo ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et tal esinevad mõjuvad põhjused kohtu poolt määratud kohtuistungi ajaks mitte ilmumiseks. A. Alliksoo kohtule edastatud e-kirjast ei ole võimalik ühtegi reaalset mõjuvat põhjust, mis
A. Alliksoo ei ole esitanud kohtule
mõttes. Maakohus lisas, et kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamine on isiku vaba valik. Maakohus märkis, et kaebaja peab arvestama ka kaebuse esitamisega kaasnevate tagajärgede ja kohustustega, nt kohtuistungile ilmumisega. Ka ei olnud tegemist lühikese etteteatamisajaga, arvestades, et kohus määras 05.08.2025 määrusega kaebuse arutamisele 14.08.2025. Kohus selgitas, et
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Eelöeldu tähendab, et maakohus peab kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades
§-s 133 loetletud küsimused. Asja arutamine täies ulatuses algusest peale eeldab
p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks (asja kohtulikku arutamist ette valmistades) kindlaks, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida, ja võtaks tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt
§-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Lisaks sätestab
lg 2 sedagi, et maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Praegusel juhul kohus kohustaski A. Alliksood tulenevalt uurimispõhimõttest kohtuistungist osa võtma, sest nii saab A. Alliksoo anda ka kohtuistungil omapoolseid ütlusi väidetava rikkumise asjaolude kohta ja selgitusi ning vajadusel peab kohus kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Nagu kohus selgitas, siis kuigi kaebuse esitaja vaidlustab vaid väärteo toimepanemise eest mõistetud karistust, siis tulenevalt uurimispõhimõttest pidas kohus vajalikuks kaebaja üle kuulata kohtuistungil, mistõttu kohustas teda kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtma.
lg 1 alusel määrab väärteomenetluses esitatud kaebuse kohtulikust arutamisest osavõtu kohustuslikkuse kohus.
lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt
§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebus
Tulenevalt eeltoodust, on kohtuväline menetleja seisukohal, et Harju Maakohus on määruse koostamisel järginud väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtpraktikast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
). Kaebaja küll toob kaebuses välja, et tal polnud võimalik oma elu ümber korraldada, kuid tegemist on väga üldsõnalise väitega. Ei maakohtule esitatud taotluses ega ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole A. Alliksoo ühtegi
Nagu maakohus selgitas, ei saa pidada istungi edasilükkamise aluseks üksnes võimalikku ebamugavust. 10.Kuigi ringkonnakohus nendib, et saades menetlusaluse isiku taotluse istungi edasilükkamiseks, oli maakohtul piisavalt aega, et sellele enne istungit reageerida ning vastata kasvõi e-kirja teel, kas istungi edasilükkamiseks on alust või mitte. Küll aga tuleb praegusel juhul asuda sellest vaatamata seisukohale, et see ei anna alust kaebuse läbivaatamata jätmise määrust tühistada. Nimelt on isikule edastatud kohtukutse, millelt nähtub, et kohus on selgitanud, et isik on kohustatud istungist osa võtma ning et juhul, kui esineb mõjuv põhjus mitteilmumiseks, tuleb sellest teatada. Samuti on maakohus selgitanud, millised on tagajärjed juhul, kui isik jätab istungile ilmumata. Eeltoodust lähtudes pidi olema A. Alliksoole selge, et kohus on teinud talle kohustuslikuks istungil osalemise ning ta ei saanud eeldada, et mistahes põhjusel istungi edasilükkamise taotluse esitamisel see ka kindlasti rahuldatakse ning et ta ei pea kohale ilmuma. Vastupidi, mõistlik on eeldada, et kui kohus vastupidist ei avalda, kehtib see, mis on kirjas kättetoimetatud menetlusdokumentidel. 11.Kaebaja väide sellest, et talle ei ole pakutud vähemkoormavaid meetmeid, ei oma asjas sisulist tähendust, kuivõrd kui kohus peab vajalikuks isiku istungil osalemist, tuleb isikul ilmuda. Nagu maakohus selgitas, siis kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja otsusele on isiku enda valik. Samas ei saa isik eeldada, et kaebus vaadatakse läbi temale sobival ajal, viisil jm, vaid lähtuda tuleb kohtu poolt määratust. Sellest tulenevalt jääb tagajärjetuks ka kaebuse taotlus, milles palutakse lahendada asi kirjalikus menetluses. 12.Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-2-1-04 selgitanud, et kohus ei saa jätta isiku esitatud kaebust läbi vaatamata olukorras, kus isik on teatanud, et ei saa istungile ilmuda üksnes mõjuval põhjusel, mis on loetletud
lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 14.08.2025 määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.