2-25-10521 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2025, Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-10521 Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised

) §-s 29 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2 ja 5).

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohtu hinnangul esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu

§ 29

lg 1 alusel, sest võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad alused vara tagasivõitmiseks või -nõudmiseks. Keegi kohtu määratud deposiiti ei tasunud. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul puudub alus ka kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Nimetatud menetluse läbiviimine on antud juhul perspektiivitu. Kohus nõustub usaldusisiku viidetega kohtupraktikale (Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2024 määrus asjas 2-22-13533, p 20, Riigikohtu 23.09.2015 määrus asjas nr 3-2-1-92-15, p 9, Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2024 määrus asjas 2-22-13533, p 20), milles jaatatakse võlastruktuuri arvestamist kohustustest vabastamise menetluse algatamise faasis. Kohtud on leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks oma kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et selline seisukoht on kohaldav ka käesolevas menetluses. Lisaks pole FIMS § 50 lg 2 alusel võimalik võlgnikku vabastada lastele elatise maksmise kohustusest, mis kohtu hinnangul kehtib ka elatisabile. Elatisabi on tegelikult samuti elatis, mille on lapsele maksnud võlgniku asemel riik. Riigile tekkis sellest tagasinõue võlgniku vastu. Riigi nõude sisuks on siiski elatis. Vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kokku nõudeid 47 512,25 eurot, millest 20 648,05 eurot on võlanõuded (laenud), 3954 eurot kriminaalmenetluse kulud ning 22 910,20 eurot elatis (sh elatisabi) võlgniku kahele lapsele. Kohus leiab, et võlgnikku ei ole kohustustest vabastamise menetluses võimalik vabastada 57% ulatuses kogunõuetest, s.o 26 864,20 eurost, mis on 9% kriminaalmenetluse nõuded ja 48% elatis ja elatisabi. Võlgnikul on nõudeid, millest tal oleks põhimõtteliselt võimalik vabaneda (20 648,05 eurot ehk 43% kogunõuetest), kuid mis on siiski äärmiselt ebatõenäoline. Asja materjalidest nähtuvalt töötas võlgnik kuni 2024.a detsembrini. Alates 20.04.2025 viibib võlgnik vangis. Karistuse tähtajaks on 09.08.

1. Võlgnik esitas enda K-raha väljavõtte perioodil 20.04.2025-30.06.2025, millest nähtuvalt sai võlgnik töötasu vaid ühe korra – summas 7,83 eurot, millest 3,91 eurot läks nõuete fondi ja 1,57 eurot vabanemisfondi. Võlgnikule jäi kätte 2,35 eurot. Regulaarseid makseid on võlgnikule teinud tema ema. 3 Kohtu hinnangul ei ole võlgniku sissetulekud (vanglas saadav töötasu) mingilgi määral piisavad, et täita oma kohustusi. Võlgnik kasutab vanglas emalt saadud raha. See, et võlgnik asub pärast vanglast vabanemist tööle on hetkel oletatav ning kohus seda arvestada ei saa. Samuti ei saa kohus arvestada võlgniku võimaliku ennetähtaegse vabanemisega, kuna ka see on oletuslik ega pruugi realiseeruda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise perspektiivikust peab kohus hindama menetluse algatamise seisuga ja kohustustest vabastamise menetluse kestusega. Asja materjalidest ning võlgniku selgitustest nähtuvalt puuduvad võlgnikul reaalsed võimalused täita FIMS-s sätestatud kohustusi nõuetekohaselt ja võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses rahuldada. Võlausaldajatele väljamakstavad summad jääksid eeldatavalt sentide tasandile (vaadates vanglas töötamist ja saadud töötasu) ja mille saavad eelisjärjekorras võlgniku lapsed. Teised võlausaldajad ei saa mitte midagi. Lisaks viibib võlgnik vanglas kogu kohustustest vabastamise menetluse aja, kuna kohustustest vabastamise menetlus kestaks eeldatavalt kuni
2. aastani. Täiendavalt tekivad arvestatavas määras pankrotimenetluse kulusid, mis jäävad võlgniku kanda ja süvendavad võlgniku maksejõuetust. Kohus ei näe sellises olukorras mõistlikku põhjust ega võimalust võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Eeltoodu alusel tuleb võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus FIMS § 18 lg 2 p 5 ja lg 3 alusel lõpetada raugemise tõttu, kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamiseta pole võimalik pankrotimenetlust läbi viia. 29.07.2025.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma usaldusisiku nõusolekuta. Kuna edasist maksejõuetusmenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4). Menetluskulude jaotus Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks summas 654,72 eurot (koos käibemaksuga). FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. 4 Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 8h (16 pooltundi) tasumääraga 66 €/h (33€/pooltund), kokku 528 eurot + km. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tehtud ülesanded on olnud vajalikud. Tunnitasu määr ei ületa

§ 23lg-s 3 märgitud ülemmäära.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku on usaldusisiku tasu 654,72 eurot. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest.

§ 23

lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest, s.o 528 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 654,72 eurot.

§ 23

lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5