Obsah (5)

§ 2§ 37§ 47§ 45§ 121

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-157 Määruse kuupäev 30. september 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi V.B (V.B) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustam

) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kaebaja soovib, et Tartu Vangla teeks tema

1. detsembri
2. a taotluse osas uue otsuse. Seega on kaebaja esitanud kohtule kohustamiskaebuse vastavalt

§ 37lg 2 p-le 2.

Kaebaja on kohustamisnõudes läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (

§ 47lg 2, vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg 5). Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse läbivaatamisel hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust. Eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine ei ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav (

§ 45lg 2).

Kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusam esitada kohustamisnõude Tartu Vangla vastu. Kuigi kaebaja mainib kaebuses, et vangla on alandanud treeningvahendite väljastamata jätmisega tema väärikust, ei ole kaebaja läbinud hüvitamisnõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 8. Seetõttu ei suuna kohus kaebaja esitama hüvitamiskaebust Tartu Vangla vastu. 5. Kohus leiab, et V.B kaebus tuleb

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5.

1. Kaebuse kohaselt seisnes vangla õigusvastane tegevus selles, et kaebaja
2. detsembri
3. a taotlus jäeti õigusvastaselt rahuldamata. Kaebaja leiab, et vangla oleks pidanud talle kui teise üksuse kinnipeetavale treeningvahendid väljastama olenemata sellest, kus osakonnas ta parasjagu paiknes. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Tartu Vangla selgitas
4. jaanuari
5. a vaideotsuses, et treeningvahendeid väljastas vangla osana motivatsioonipaketist kasutamiseks S2 eluosakonnas vangla poolt määratud isiku järelevalve all ning vastavalt graafikule. Kaebaja viibis taotluse esitamise ajal eluosakonna S1 kambris eraldatud lukustatud kambrirežiimil
6. septembri
7. a käskkirja nr 2-24/1-2/267 alusel. Kaebajale kehtis kehakultuuriga tegelemise keeld. See tähendab, et kaebajal oli keelatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestel spordiväljaku ja spordisaali kasutus, kuid võis teha harjutusi enda kambris. Kohus mõistab, et S2 eluosakonnas oli treeningvahendite kambrisse jagamine siiski erandlik soodustus ja seda vangla lukustatud kambris või kartserirežiimil viibivale kinnipeetavale ei võimaldanud. Kuna VSkE § 641 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud spordivahendid, siis puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda endale treeningvahendeid kambrisse. 5.
8. VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ning VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseadus ega muud vangistust reguleerivad aktid ei täpsusta, milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada. Vangistusseaduse kommentaaride kohaselt on võimalus kehakultuuriga tegeleda küll kinnipeetava subjektiivne õigus, kuid kinnipeetaval ei ole õigust nõuda spordisaali kasutamist, tema soovitud spordiinventari muretsemist või võimalust harrastada talle meelepärast spordiala ning vanglateenistusel on üksnes kohustus tagada kinnipeetavale võimalus tegelemiseks üldiselt (J. Sootak. §
9. Olmetingimused ja tervishoid vanglas. – Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 143). Seega võib vangla ise otsustada, millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks ta loob (vt nt Tartu 3 3-25-157 Ringkonnakohtu
10. oktoobri
11. a otsus asjas nr 3-10-695, Tartu Halduskohtu
12. oktoobri
13. a otsus asjas nr 3-14-50908). Kaebaja õiguste rikkumist saaks seetõttu jaatada üksnes juhul, kui kaebajal puuduksid igasugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks vanglas. Kohus on seisukohal, et kehakultuuriga tegelemiseks ei ole kinnipeetaval ilmtingimata vaja kindlaid treeningvahendeid, sest erinevaid harjutusi ja sporti saab teha ka vastava spordiinventarita (harjutused keharaskusega, venitamine jne). Kaebaja tahtis kambris kasutada treeningvahendeid, et teha teraapilisi harjutusi liigeste liikumise parandamiseks ja jõutrenni biitsepsile. Kohtu hinnangul on selliseid harjutusi võimalik teha ka eraldatud lukustatud kambris või kartserikambris olles. Praegu ei saa väita, et kaebajal ei olnud üldse mitte mingisuguseid võimalusi vanglas kehakultuuriga tegelemiseks. Seetõttu ei kaasnenud ka kaebaja subjektiivsetele õigustele märkimisväärset riivet, kui ta jäi ilma võimalusest saada samasid treeningvahendeid, mida väljastati S2 osakonnas. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja taotluse rahuldamine ei olnud põhjendatud ja talle treeningvahendite väljastamine osakonnast, kust kaebaja oli ümber paigutatud algselt eraldatud lukustatud kambrisse ja seejärel kartserikambrisse. Kaebaja ei saanud eeldada, et tal on eraldatud lukustatud kambris viibimise või kartserikaristuse kandmise ajal samaväärsed tingimused treeningvahendite kasutamiseks kui avatud eluosakonnas viibivatel kinnipeetavatel. Kinnipeetav, kes on toime pannud distsipliinirikkumise või kelle suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, peab arvestama, et tema liikumine ongi piiratud ning tal ei ole samad tingimused, mis avatud osakonnas. Kaebaja saab enda õiguskuuleka käitumisega edaspidi samasse olukorda sattumist vältida (vt nt Tartu Halduskohtu
14. mai
15. a määrus asjas nr 3-22-1934).
16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V.B kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

1. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja on kohtule esitanud ka taotlused menetlusdokumentide paberkandjal saamiseks ja riigi õigusabi määramiseks. Kohus jätab kaebaja taotlused rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuv kaebaja poolt e-toimiku kaudu erinevate menetlusdokumentide esitamise sagedus ei anna põhjust arvata, et kaebajale ei võimaldata juurdepääsu e-toimikule või võimaldatakse seda ainult dokumentide kättesaamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei saa e-toimikut kasutada iga päev, ei ole käsitletav e-toimikule juurdepääsu õigusvastase piiramisena. Vanglal on tahvelarvuteid piiratud hulk, mida tuleb jagada mitme kinnipeetava vahel. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks kaebaja juurdepääsu e-toimikule õigusvastaselt piiranud, pole alust ka kaebajale menetlusdokumentide paberkandjal saatmiseks ja riigi õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi määramist ei õigusta ka asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, mistõttu on tal raske adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kaebajal on endal võimalik otsustada, kui suure hulga vaidlusi ta algatab, et nende haldamine oleks talle jõukohane. Kohtu hinnangul on kaebaja iseseisvalt võimeline menetluses osalema, arvestades tema esitatud menetlusdokumente käesolevas asjas ja ka varasemat kogemust kohtumenetluses osalemises (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4