lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on käesoleval juhul küll kostja pangakonto väljavõtte lepingu sõlmimisele eelneva viie kuu kohta küsinud, kuid jätnud selle kohtu hinnangul piisava hoolsusega hindamata. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja sissetulekuks on sel ajavahemikul olnud kolmel kuul töötasu ning viimasel kuul on kostja saanud lõpparve. Põhjendusi, miks krediidiandja sai eeldada, et kostja ka pärast seniselt tööandjalt lõpparve saamist omab piisavat ja stabiilset sissetulekut, hagiavaldusest ei nähtu. Kohus on seda hagejale ka 04.07.2025. a selgitanud. Hageja täiendavaid selgitusi kostja sissetulekute hindamise osa kohtule ei esitanud. Teadaolevalt makstakse lõpparve välja töösuhte lõppemisel. Seega on krediidiandja kohtu hinnangul jätnud välja selgitamata, millised olid kostja tegelikud sissetulekud pärast lõpparve saamist. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, ümberarvestusest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7). lähtuvalt hageja esitatud Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.
lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud lähtuvalt esialgselt esitatud hagist 350 eurot. Hageja ümberarvestatud nõude eest tulnuks tasuda riigilõivu aga 315 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ümberarvestusest lähtuvalt, jätab kohus riigilõivu 315 euro ulatuses kostja kanda ning ülejäänud (s.o 35 euro) ulatuses hageja enda kanda.
järgi on põhjendatud jätta kostja kanda ka maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista riigilõiv 335 eurot (riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). 3 7. Vastavalt hageja taotlusele ja
lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 8. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.