KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-871 Haldusasi X. X kaebus Sotsiaalkindl

) § 4 lg-d 1 ja 3, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 1). Perehüvitisele ei D õigust ainult Eesti kodakondsus või rahvastikuregistrijärgne Eesti elukoha aadress. Erandina on võimalik perehüvitist määrata ka lapsele, kes õpib välismaal, kuid seejuures on oluline, et laps viibiks perest eemal. Pere välisriigis elamise korral ei ole õigust Eestis perehüvitist saada.

1. Kaebaja esitas 27.01.2025 ettekirjutuse peale 06.02.2025 vaide (dtl 9–10).
2. Vastustaja jättis 07.03.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/4276-2 (dtl 11–15) vaide rahuldamata. SÜS § 19 lg 1 p 2 alusel lõpeb õigus hüvitisele, kui isik ei vasta seaduses hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele. Perehüvitistele ei D õigust ainult Eesti kodakondsus, elamisluba Eestis või rahvastikuregistrijärgne Eesti elukoha aadress. Eestis makstavaid perehüvitisi on õigus saada üksnes juhul, kui hüvitise saaja ja laps elavad püsivalt Eestis. Pere välisriigis elamise korral ei ole õigust Eestis perehüvitisi saada. Kui pereliikmed elavad mitmes riigis, siis tuleb tõendada, kus on neil alaline elukoht ja kus viibitakse lühiajaliselt (

§ 4lg 3), sest Eestis perehüvitise saamise õigus on vaid siis, kui isik on resident Tu

MS § 6 lg 1 tähenduses. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Seda tuleb arvestada alates ajast, kui isiku elukorraldus on muutunud selliselt, mille järgi on alust arvata, et tema elukoht on kahes riigis. Seetõttu ei ole

1. a-l Eestis vähemalt 183 päeval viibimine määrav ega D õigust peretoetusele
2. a eest. Hinnata tuleb, kas kaebaja on
3. a-l viibinud Eestis 12 järjestikuse kuu jooksul vähemalt 183 päeva. Tõendid seda ei kinnita. Ka kaebaja esitatud Maksu- ja Tolliameti (MTA) tõend tema residentsuse kohta alates 22.09.1987 ei tõenda
4. a-l alaliselt Eestis elamist. Seda ei tee ka eluruumi kommunaalteenuste arved ega Tele2 Eesti AS-i teenuste arved. Kui pere kolib Eestist ära, lõpeb ka õigus saada Eestis perehüvitisi. Seda ka juhul, kui Eesti elukoha registreering jääb muutmata ja kavas on tulevikus Eestisse tagasi pöörduda. Perehüvitiste maksmist jätkatakse, kui pere pöördub tagasi Eestisse elama.
5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 27.01.2025 ettekirjutuse osaliseks ja 07.03.2025 vaideotsuse tervikuna tühistamiseks. Kaebaja vaidlustab ettekirjutust 7 kuu osas kokku summas 1120 eurot. Kaebaja oli terve
6. a jooksul Eesti maksuresident, mida tõendab MTA 06.09.2024 maksuresidentsuse tõend. Kuna kaebaja pere elas
7. a-l Eestis, siis algab TuMS § 6 lg-s 1 ette nähtud 183 päeva arvestus 01.01.2023 ja lõpeb 03.07.
8. Seega ei olnud kaebaja TuMS § 6 lg 1 järgi resident alates 04.07.2023 ja tema peretoetuse saamise õigus lõppes augustist
9. Järelikult kuulub tagastamisele peretoetus summas 800 eurot. Viide SÜS § 19 lg 1 p-le 2 ei ole asjakohane, kuna erinormina kohaldub 2

§ 4lg 3.

Kaebaja pere Eestis elamine vaidlusalusel perioodil 183 päeval ei vaja tõendamist. Vastustaja võttis omaks, et kaebaja pere elas Eestis terve

1. a.
2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 6.
3. Vaidlusalused otsused on õiguspärased. PPA edastatud piiriületuse andmetest nähtub, et kaebaja lahkus Eestist 12.12.2022 ja saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023 ja saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023 ja saabus Eestisse 20.01.2024; Y lahkus Eestist 30.11.2022 ja saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023 ja saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023 ja saabus Eestisse 20.01.2024; D lahkus Eestist 12.12.2022 ja saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023 ja saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023 ja saabus Eestisse 20.01.
4. Seega viibis kaebaja koos lastega Eestis
5. a-l vaid üksikutel päevadel: 09.02.–12.02.2023 ja 12.09.– 15.09.
6. Kaebajalt küsiti menetluse käigus tõendid Eestis alaliselt elamise kohta. Kaebaja esitas Tallinn, Xxxxxxxxx xx xx korteriühistu poolt C. C nimele esitatud
7. a arved, info D 10.02.2023 ja 15.09.2023 tervise läbivaatamise kohta, kaebaja pangakonto väljavõtted 10.02.2023 AS-ile Inges Kindlustus tasutud arve kohta, 11.–12.02.2023 postimajas ja Selveris kaupade eest tasumise ning sularaha väljavõtmise kohta, 14.09.2023 tehnilise ülevaatuse ees tasumise, sularaha väljavõtmise, naiste nõuandla ja Tele2 Eesti AS-i
8. a arvete eest tasumise kohta. Lisaks esitati Q. Q pangakonto väljavõte 24.07.2023 sularaha väljavõtmise kohta ja 16.09.2023 Global Auto OÜ-le tehtud makse kohta. Eluruumi- ja teleteenuste arved ei tõenda
9. a-l Eestis 12 järjestikuse kuu jooksul elamist vähemalt 183 päeva ulatuses. Kaebaja pangakonto väljavõtetest nähtuvad tehingud ja lapse arstlik läbivaatus on toimunud neil päevil, mil kaebaja viibis PPA andmetel üksikutel päevadel Eestis. Kuna kaebaja ja tema lapsed ei ole
10. a-l Eestis viibinud 12 järjestikuse kuu jooksul vähemalt 182 päeva, siis puudus kaebajal õigus Eestist peretoetusi saada, mis tähendab, et vastustajal tuli alusetult saadud peretoetused tagasi nõuda (SÜS § 19 lg 1 p 2, § 31 lg 1 p 3). 6.
11. Eesti maksuresidendiks olemine ei tõenda
12. a-l Eestis alaliselt elamist. Menetluses kogutud tõendid ei kinnita, et kaebaja oleks viibinud koos lastega
13. a-l Eestis 12 järjestikkuse kuu jooksul vähemalt 183 päeva. Kuna Y lahkus Eestis 30.11.2022 ja kaebaja koos Dga 12.12.2022, siis nõudis vastustaja kaebajale alusetult makstud perehüvitise tagasi alates 01.01.2023 ehk järgmisest kuust. Kaebaja arvamus, et TuMS § 6 lg-s 1 nimetatud tingimus sai tema puhul mittetäidetuks 04.07.2023, on ekslik. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega nõuti temalt tagasi talle
15. a-l alusetult makstud lapsetoetus. Lapsetoetus on

§ 16lg 1 p 1 järgi üks peretoetuse liikidest.

8.

§ 14

lg 1 järgi kohaldatakse perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel SÜS-i sätteid, arvestades

-i erisusi.

§ 14

lg 2 järgi võib Sotsiaalkindlustusamet tasaarvestada isikule alusetult makstud perehüvitisi sama seaduse alusel makstavate perehüvitistega. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20% isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast.

1. Vastustaja otsustas tasaarveldada tagasinõutava perehüvitise tulevikus makstavate perehüvitistega iga kuu 20% ulatuses. Kaebaja ei ole vastustaja otsust selles osas vaidlustanud, seega ei käsitle kohus seda küsimust pikemalt.
2. Kohus märgib, et kaebaja seisukoht, nagu ei saaks praeguses asjas SÜS-ist lähtuda, sest olemas on eriseadus (

), on ekslik. Nii

§ 14lg 1 kui ka § 1 lg 2 teevad viite SÜS-ile 3

§ 4

lg 3 ja SÜS § 19 lg 1 p 2 üld- ja erinormi vahekorras, sest reguleerivaid erinevaid asjaolusid. 11.

§ 31

sätestab, et iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust. 12. Seega tuleb teha kindlaks, millal lõppes kaebaja õigus saada

-i alusel peretoetust. 13.

§ 4

lg 1 sätestab, et perehüvitisi määratakse ja makstakse samas seaduses sätestatud tingimustel SÜS § 3 lg-s 1 nimetatud isikule.

§ 4

lg 2 sätestab, et perehüvitise saamise õigus on sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel.

§ 4

lg 3 sätestab, et Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses. SÜS § 3 lg 1 sätestab, et sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Seaduses sätestatud juhul on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused ka muul isikul. TuMS § 6 lg 1 sätestab, et füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident pikaajalises välislähetuses viibiv diplomaat või haldusteenistuja ning temaga kaasasolev perekonnaliige ja tugiisik. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt. 14. Kohus leiab, et

§ 4lg 2 ei ole praeguses asjas asjakohane, sest terve kaebaja pere elas 2023.

a-l välismaal, mitte üksnes laps.

1. Rahvastikuregistri andmetel ei ole kaebaja Eesti kodanik, küll aga on näha, et tal on Eestis olemas elukoht, seega elab ta Eestis kas elamisloa või -õiguse alusel. Ka vastustaja ei ole kaebaja Eestis elamist kahtluse alla seadnud, v.a
2. a osas. 16.

§ 8

lg 3 sätestab, et Sotsiaalkindlustusametil on lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine.

1. Seega ei oma rahvastikuregistris registreeritud elukoht otsustavat tähtsust perehüvitise määramisel, kui muud andmed võimaldavad järeldada, et toetuse saaja ei vasta toetuse saamiseks esitatavatele tingimustele.
2. PPA poolt haldusmenetluses vastustajale esitatud andmetest (dtl 36–38, 42–45) nähtub järgmine: 1) kaebaja lahkus Eestist 12.12.2022, saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023, saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023, saabus Eestisse 20.01.2024; 2) Y lahkus Eestist 30.11.2022, saabus Eestisse 09.02.2023, lahkus Eestist 12.02.2023, saabus Eestisse 12.09.2023, lahkus Eestist 15.09.2023, saabus Eestisse 20.01.2024; 4

§ 4

lg-s 1 ja SÜS § 3 lg-s 1 toodud nõudele, et tegemist peab olema Eestis elava välismaalasega. Kuna kaebaja elukoht muutus 2022. a detsembris, siis lõppes tema õigus saada perehüvitist Eestis alates jaanuarist 2023 ja vastustajal tuli lõpetada alates jaanuarist 2023 kaebajale peretoetuse maksmine (SÜS § 19 lg 1 p 2,

§ 31). 20.

Eeltoodut ei lükka ümber ka MTA 06.09.2024 residentsustõend (dtl 56). Pealgi ei nähtu sellest tõendist, et kaebaja oleks ka tegelikult

1. a-l Eestis makse maksnud. Kohus nõustub vastustajaga, et Eestis elamist
2. a-l ei tõenda ka Eestis asuva korteri kulude kandmine, ajutiselt Eestis viibimise ajal tehtud kulutused või arvete tasumine.
3. Sarnaselt leidis Tallinna Ringkonnakohus 28.10.2020 otsuses asjas nr 3-19-1451 (p 21), et toetuse saamiseks ei piisa sellest, kui isiku üks elukohtadest on Eesti Vabariigis.

§ 4

lg-st 3 tulenevalt on õigus perehüvitistele Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, kui ta on Eesti resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses. Säte ei näe ette, et perehüvitise saamiseks on piisav üksnes residendiks olemine TuMS § 6 lg 1 mõttes ja taotleja ning lapse elukoha registreerimine rahvastikuregistris. Oluline on faktiline Eestis elamine. Samas ei reguleeri

§ 4

lg 3 ajutise elamisõiguse alusel Eesti Vabariigis elava välismaalase õigusi ja kohustusi, vaid rõhutab seda, et ka Eesti Vabariigi alaline elanik peab toetuse saamiseks tegelikult elama Eesti Vabariigis. Sama nõue kehtib ka kõigi teiste toetusõiguslike isikute, sh ajutise elamisõiguse alusel Eesti Vabariigis elava välismaalase suhtes. Samamoodi leidis Tartu Ringkonnakohus 28.03.2018 otsuses asjas nr 3-18-265 (p 10), et

§ 4

lg-t 3 ei saa tõlgendada nii, et perehüvitise saamiseks Eestis on piisav üksnes residendi staatus maksuõiguslikus mõttes ja kaebaja ning lapse elukoha registreering Eestis, mitte aga nende alaline elamine Eestis, s.o Eesti olemine nende majanduslike ja isiklike huvide keskpunkt. 22. Kohus leiab, et

§ 4lg-s 3 ja Tu

MS § 6 lg-s 1 sätestatud 183 päeva arvestusest oleks põhjust praeguses asjas lähtuda juhul, kui kaebaja oleks elanud

1. a-l osa ajast ka Eestis (nagu ta on
2. a-l ja
3. a-l osa ajast viibinud Eestis ja osa ajast mujal). Praegusel juhul elas kaebaja terve
4. a väljaspool Eestit ja Eestis käidi vaid mõne päeva jooksul. Sedavõrd lühiajalist Eestis viibimist ei saa pidada mingil juhul Eestis elamiseks, vaid ajutises viibimiseks.
5. Isegi kui lähtuda

§ 4lg-st 3 ja Tu

MS § 6 lg-st 1, siis on ilmselge, et kaebaja ei viibinud

1. a-l 183 päeva Eestis (üksnes kokku 8 päeva). Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et arvestada tuleb kaebaja elamisega Eestis ka
2. a-l ja nimetatud 183 päeva tuleks lugema hakata
3. a algusest. Nagu kohus juba eespool viitas, lõppes kaebaja õigus saada Eestis lapsetoetust
4. a jaanuarist, sest ta lahkus
5. a detsembris Eestist kavatsusega jääda mujal pikemalt elama. Seega tuli

§ 31järgi lõpetada toetuse maksmine alates 2023.

a jaanuarist, mitte oodata kuni

1. a augustini. Isegi kui lähtuda kaebaja tõlgendusest, lõppes nimetatud 183 päeva 13.06.2023, sest kaebaja lahkus Eestist 12.12.2022, seega tulnuks lõpetada lapsetoetuse maksmine juulist, mitte augustist
2. Eeltoodu aga ei muuda vastustaja tagasinõuet õigusvastaseks, sest sel juhul tuleks ka lapsetoetuse saamise õiguse tekkimiseks arvestada 183 päeva täitumisega Eestis elamisest. Kuna kaebaja saabus tagasi Eestisse 20.01.2024, siis täitus tal 183 päeva kõige varem 21.07.2024 (tegelikult ilmselt 5

§ 9

p 1 järgi kohustus teavitada vastustajat perehüvitise saamist mõjutavast asjaolust, sh teise riiki elama asumisest. Kaebaja jättis selle kohustuse täitmata, mis tõi kaasa selle, et vastustaja maksis kaebajale lapsetoetust kogu

1. a jooksul, mil kaebajal ei olnud õigust seda saada. Tegemist on alusetult saadud hüvitisega, mis tuleb kaebajalt tagasi nõuda (SÜS § 31 lg 1 p 2).
2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjustel on õiguspärane ka vaideotsus. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega ole taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 6