← Eesti

2-21-9303/42

Obsah (10)§ 177§ 163§ 168§ 162§ 657§ 238§ 171§ 178§ 462§ 654

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 163 lg 2 ja § 168 lg 4 alusel 42% ulatuses hageja kanda ning 58% ulatuses kostjate kanda. Hageja võttis hagi tagasi nii hagejast endast kui kostjatest tulenevatel põhjustel. Hageja võttis hagi tagasi nii hagejast endast kui kostjatest tulenevatel põhjustel. Kohus põhjendas seda täpsemalt järgmiselt: - hageja võttis oma nõuded tagasi, kuna peale hagi esitamist tasuti võlg kostjate tegevuse tulemusena ja hageja saavutas sellega oma eesmärgi; - hageja pakkus kostjatele

  1. a septembris kompromissina välja, et nad tasuksid igakuiselt 1530 eurot ning oli valmis loobuma kostjalt I vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmisest 1370 euro ulatuses; - kostja I äriühing asus pakutud kompromissi täitma ja menetlus oleks võinud kompromissiga lõppeda juba
  2. a septembris; - haldusasjas tühistas kohus kostjale I määratud vastutusotsuse 37 578,19 euro ulatuses ja kostja I võla suuruseks kujunes 52 281,91 eurot (58% esialgses hagis nõutust). 6

(10)Apellatsioonkaebus 4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Hagejad esitasid

§ 177lg 4 ja § 462 lg 2 kohase taotluse.

4.1. Kuna kohus hagi osaliselt ei rahuldanud, ei saanud lähtuda

§ 163lg-s 2 sätestatust.

Kohus kohaldas ebaõigesti ka

§ 168lg-s 4 sätestatut.

Kohtu põhjendused vastuolulised. Kohus põhjendustes on kolm erinevat versiooni, kelle tõttu maksuvõlg vähenes. Tegelikult tasus maksuvõlga äriühing, kes ei ole menetlusosaline siinses menetluses. Ühel korral tasus maksuvõlga kostja I temale tagastamisele kuuluva enammakstud tulumaksu arvelt, mis moodustas koguvõlast 3%. 4.

  1. Maksuvõla vähendamine ei tähendanud hagis esitatud nõuete rahuldamist, kuna hagi esemeks ei olnud maksuvõlg. Äriühing ei asunud hageja poolt pakutud kompromissi täitma, sest hageja ettepanek nägi ette ka abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise nõudest loobumist ja kostja I poolt võlajäägi tagamiseks tagatise andmist. Samuti ei tasunud äriühing võlga 1530 euro kaupa, vaid erinevates summades. Laekunud summadest arvestati 692,95 eurot tasumisele kuuluva kogumispensioni katteks vastavalt maksukorraldusseaduse (MKS) § 105 lg-s 62 sätestatule ja maksuvõlg vähenes ka seetõttu nimetatud summa võrra (28 622,99–692,95= 27 930,04 eurot). Kostjad esitasid väljavõtte hageja e-teenuste keskkonnast. Sellest nähtub, et kostja I võlg on vähenenud veelgi 7138,50 eurot. Tõendi hilist esitamist põhjendavad kostjad sellega, et maakohtu menetluses polnud pooltel vaidlust solidaarkohustuse vähenemise ja selle tasuja üle. Samuti ei saanud kostjad ette näha, et kohus esitab vastuolulisi väiteid kohustuse täitja kohta. 4.
  2. Isegi kui asuda seisukohale, et äriühingu kaudu tasus maksuvõlga kostja I, ei teinud seda kostja II. Seetõttu ei ole kostja II osalenud hageja nõude rahuldamisel ja menetluskulusid ei saanud jätta tema kanda. 4.
  3. Maakohtu menetluskulud tulnuks läbivaatamata nõuete osas jätta

§ 168

lg 4 alusel ja rahuldamata jäetud nõuete osas

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja II menetluskulud tulnuks jätta igal juhul hageja kanda. Lisaks eelnevalt märgitule ei olnud kostja II hageja, äriühingu ja kostja I vahelises maksuõigussuhtes kohustatud pooleks, kes oleks maksuvõlga tasunud. Ta ei olnud maksukohustuslane (MKS § 6 lg 1 mõttes). Ka hageja kompromissiettepanek ei näinud talle ette ühtegi rahalist kohustust ja kostjal II puudus roll pakutud kompromissi täitmisel. Vastuapellatsioonkaebus 5. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega menetluskulud jäeti 42% osas hageja kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. 7

(10)5.
  1. Kostjate vastu rahuldamata jäetud nõude osas on menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Seda põhjusel, et hageja ei saanud hagi tagasi võtta, kuna kostja I lahusvara maksuvõla jääki ei katnud ning hagejal ei olnud alust eeldada, et järgmistel kuudel laekumised maksuvõla tasumiseks jätkuvad. Edaspidi on hageja kahtlused kinnitust leidnud ja maksuvõlga ei ole tasutud. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja kostja I maksuvõla saldoteatise. Kohus leidis otsuses, et sisuliselt asusid pooled täitma nende vahel läbiräägitud kompromissi. 5.
  2. Kostja I ja äriühing vähendasid maksuvõlga hageja ees ja seetõttu tuleb

§ 168

lg 4 alusel jätta tagasivõetud nõuetega seotud menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

  1. Pooled vaidlevad vastastikku üksteise kaebustele vastu, paludes jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

  1. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Pooled ei vaidle menetluses ka selle üle, et äriühingu maksuvõla suurus oli hagi esitamisel 89 794,23 eurot (haldusasjas nr 3-2-1679 maakohtu tuvastatu kohaselt 89 860,10 eurot) ja kostja I vastutas selle eest äriühingu juhatuse liikmena solidaarselt äriühinguga.
  2. Põhjendatud ei ole kostjate apellatsioonkaebuse väide, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. 9.1.

§ 168

lg 4 sätestatu kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. 9.

  1. Iseenesest on õige kostjate seisukoht, et äriühingu poolt maksuvõla jooksva tasumisega ei rahuldanud kostjad hageja siinses menetluses esitatud nõudeid. Samas kaotas hageja äriühingu poolt maksuvõla tasumisel huvi siinse menetluse nõuete rahuldamise vastu, kuna kolmas isik rahuldas nõude, mis eesmärgil siinne hagi esitati. 9.
  2. Hageja eesmärgiks oli maksudena äriühingult ja kostjalt I võlgnetava raha saamine. Äriühingul piisav vara puudus ja kostja I oli oma vara abieluvaralepinguga võõrandanud kostjale II. Sellest tingituna pidi hageja esitama siinses menetluses esitatud nõuded vara tagasivõitmiseks, ühisvara jagamiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Kui kostjad oleksid hageja nõuded kohtuväliselt enne kohtusse pöördumist rahuldanud, oleks hageja saanud oma nõuded rahuldada kostja I lahusvara arvelt. Äriühingu poolt nõude rahuldamisega täideti hageja algset eesmärki saada äriühingult ja kostjalt I solidaarselt raha maksuvõla katteks. 9.
  3. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõuded 8

(10)rahuldanud. Kui kostja asemel rahuldab võla solidaarvõlgnik või kolmas isik, saab ka seda siiski vaadelda kostja poolt nõude rahuldamisena (RKTKo 09.03.2005, 3-2-1-5-05, p-d 18–20). 9.5. Kuna kostja II oli siinses menetluses vältimatu kaaskostja, ei ole võimalik väita, et maksuvõla tasumisega ei rahuldatud hageja nõuet kostja II vastu. Seetõttu ei saa kostja II menetluskulusid jätta kostja I kanda, kui ei esine

§ 162lg-st 4 tulenevaid asjaolusid.

Asjaolud, et kostja II ei olnud maksukohustuslane maksukorralduse seaduse (MKS § 6 lg 1 mõttes) või hageja kompromissiettepaneku adressaat, ei ole selline asjaolu, mis annaks alust kohalda

§ 162lg-s 4 sätestatut.

Kostja II toetas menetluses kostja I positsiooni. 9.6. Seetõttu ei omanud asja lahendamisel menetluskulude jaotuse mõttes tähtsust see, kes võlga tasus ja kas seda tegi äriühing, samuti millise kohustuse täitmiseks avalik-õigusliku suhte raamides maksuvõla täitmiseks tehtud maksed arvestati (MKS § 105 lg 62 mõttes). Asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et äriühing asus maksuvõlga kustutama kompromissiläbirääkimiste tulemusel. Seda põhjusel, et kompromissi koos selle täiendavate tingimustega (tagatiste andmine) ei sõlmitud. Seetõttu ei oma tähtsust ka see, kas äriühing tasus võlga täpselt kompromissiettepanekuga tehtud ulatuses või mitte. Seoses sellega puudub vajadus võtta asja juurde tõendina kostjate esitatud väljavõtet hageja e-teenuse keskkonnast (

§ 238lg 1 p 1).

Ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest ja eemaldab selle toimikust. 9.

  1. Samas tuleb arvestada, et hageja ei võtnud kõikide nõuete osas hagi tagasi ja rahuldamata jäi hageja nõue kostjate vastu, millega hageja palus jagada nendele ühisvarana kuuluva kinnisasja (kinnistu registriosaga nr 7144601). Selle nõude jättis maakohus rahuldamata.
  2. Kolleegiumi hinnangul pole alust rahuldada ka hageja vastuapellatsioonkaebust ja jätta maakohtu menetluskulud kostjate kanda. 11.
  3. Maakohtu tuvastatu kohaselt oli peale maksuvõla äriühingu poolt kustutamist selle suuruseks 10 827,88 eurot ja hageja kasuks oli seatud kohtulik hüpoteek kinnisasja (registriosa numbriga 1234344) kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele mõttelisele 1/5 osale hüpoteegisummaga 21 768,75 eurot. Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostjale I kuuluvad 1/5 osa väärtus on 14 683,20 eurot. Seega oli hageja nõue kostja I vastu piisavalt tagatud. Hageja hagis esile toodud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et kostja I lahusvara arvelt poleks saanud hageja vähenenud nõuet rahuldada. Seetõttu oli hagejal ka selle nõude osas võimalik hagi tagasi võtta, kuid ta ei teinud seda. Hageja tugineb kindlustunde puudumisele, et äriühing ei jätka peale hagi tagasivõtmist maksuvõla tasumist, kuid see ei anna see alust

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

11.2. Hageja on lisanud vastuapellatsioonkaebusele kostja I maksuvõla saldopäringu seisuga 15.11.2024, mille kohaselt on kostja I maksuvõlg 7281,91 eurot. Hageja soovib tõendiga tõendada asjaolu, et kostjalt ei ole sissenõudmistoimingutega maksuvõlga õnnestunud sisse nõuda kostjatest tulenevatel põhjustel. Kas äriühing maksuvõlga pärast maakohtu lahendi tegemist edasi tasus, ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. Hageja ei ole põhistanud, mis on need kostjatest tulenevad põhjused, miks ei ole tal õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Hageja väited on sedavõrd üldised, et neile ei ole võimalik vastata. Maakohus ei olegi lähtunud hagi rahuldamata jätmisel asjaolust, et kostjal I ei ole maksuvõlga ja hagi rahuldamata jätmisel oli see suurem kui tõendist nähtuv 7281,91 eurot. Seoses sellega puudub vajadus võtta vastu hageja esitatud saldopäringut (

§ 238lg 1 p 1). Ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest ja eemaldab selle toimikust. 9

(10)11.
  1. Hageja põhjendas 26.01.2024 maakohtule esitatud avalduses kinnisasjade (registriosa numbritega 7144401 ja 7144501) osas nõuete tagasivõtmist mh kostja I solidaarkohustuse vähenemisega põhjusel, et haldusasjas nr 3-20-1679 tühistas kohus kostjale I suhtes tehtud vastutusotsuse 37 578,19 euro ulatuses. Maakohus järeldas seetõttu õigesti, et hageja hagis märgitud maksunõue oli 37 578,19 euro ulatuses põhjendamatu. Vastuapellatsioonkaebuses väidab hageja, et tema hagi oleks olnud ikkagi põhjendatud, kuna halduskohtu otsusega jäi jõusse vastutusotsus 52 281,91 euro ulatuses. Kolleegiumi arvates ei oma see asja lahendamisel määravat tähtsust, kuna siinses asjas tuvastatud asjaolude kohaselt vähenes kostja I kohustus menetluse jooksul 10 827,88 euroni. 11.
  2. Kuigi siinses menetluses ei esitatud rahalisi nõudeid, on hageja nõuete rahuldamise ulatust võimalik siiski ligikaudselt määratleda. Hageja tõi hagis esile, et kostja I maksuvõla suurus oli 89 794,23 eurot. Seega oli hageja maksuvõla nõue hagi esitamisel põhjendatud 89 794,23 – 37 578,19 = 52 216,04 euro ulatuses. Peale hageja loobumist abieluvaralepingu tagasivõitmise nõudest kolme kinnisasja suhtes jäi kostja I võlgnevuse suuruseks 10 827,88 eurot. Nimetatust saab teha järelduse, et hageja ei saavutanud hagiga oma eesmärki maksuvõla esialgset suurust arvestades 37 578,19 + 10 827,88 = 48 406,07 euro ulatuses, mis teeb hagi rahuldamise ulatuseks 53,91%. Arvestades, et hagi rahuldamise ulatust ei ole siinsel juhul võimalik täpselt määratleda, on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lg 1 alusel).

12. Eeltoodust tulenevalt jäävad nii hageja kui kostjate apellatsiooniastmes esitatud kaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad seetõttu samuti poolte kanda (

§ 171lg 1).

Seoses sellega ringkonnakohus poolte menetluskulusid maa- ja ringkonnakohtus kindlaks ei määra. 13.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 14. Kostjad esitasid apellatsioonkaebusega

§ 462

lg 2 kohase taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja määrab, et jõustunud kohtuotsuses tuleb kostjate nimed asendada initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata nende isikukoode, sünniaegu ega aadressi. 15. Juhindudes

§ 654lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.