← Eesti

2-25-13184/5

Obsah (8)§ 468§ 164§ 407§ 444§ 173§ 174§ 178§ 386

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Viru Maakohus Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2025, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-25-13184 Kohtuasi K.L

§ 468lg 1 p 2).

  1. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu
  2. septembri 2025 määrusega kohaldatud hagi tagamine.
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.L(hageja) lepinguline esindaja Danil Lipatov esitas

  1. augustil 2025 Viru Maakohtule hagi E.T(kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist 337,75 eurot kuus, mis vastab hageja igakuiste vältimatute ülalpidamiskulude 1/2 suurusele. Hageja palub kohustada kostjat tasuma elatist alates hagi esitamise kuupäevast (so 13.08.2025.a.), igakuiselt ja ettemaksuna hiljemalt iga jooksva kalendrikuu
  2. kuupäevaks. Elatise maksmist nõutakse kuni K.L 21-aastaseks saamiseni, s.o 10.07.2028, tingimustel, et hageja vastab PKS § 97 lg 2 sätestatud nõuetele. Hagiavalduse kohaselt hageja õpib S G . Hageja kavatseb jätkata haridusteed ülikoolis. Hageja ei tööta õppetööst vabal ajal, kuna täiskoormusega õppimine ei võimalda tal töötada sellises mahus, mis tagaks iseseisva ülalpidamise. Hageja ei saa ka muid toetusi ega hüvitisi ning tal puudub vara, mis võimaldaks tal end iseseisvalt ülal pidada. Hageja isa K.L ja tema uus abikaasa A -L M -K.L (ik xxx), osalevad aktiivselt hageja ülalpidamises, kattes tema eluaseme- ja toitlustuskulud, mis on samuti näha hagiavalduse lisast
  3. Lisaks toetab isa perekond hagejat rahaliselt, tehes regulaarseid ülekandeid hageja pangakontole, ning katab suurema osa hageja igapäevastest ja vältimatutest kuludest, sealhulgas riietuse, hariduse, meditsiiniliste teenuste ja muude eluks vajalike vajaduste kulu. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hageja palub hagi tagamise korras reguleerida kohtumenetluse ajaks esialgset ülalpidamiskohustuse täitmist ning kohustada kostjat tasuma igakuist elatist hagejale summas 337,75 eurot alates käesoleva hagi tagamise taotluse esitamisest kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Hageja esindaja leiab, et K.L igapäevaste vajaduste rahuldamise tagamiseks tuleb kostjat kohustada elatist maksma ka kohtumenetluse ajal. Hageja leiab, et hagi tagamise taotlus on põhjendatud rahuldada. Hagiavalduse juurde lisatud materjalide kohaselt ei täida kostja hageja ülalpidamiskohustust kohaselt, seega on menetluse ajaks elatise väljamõistmine kooskõlas hageja huvidega. Hageja on seisukohal, et kostjalt on hagi tagamise korras põhjendatud menetluse ajaks välja mõista elatis taotletud suuruses. Nimetatud suuruses elatise tasumine menetluse ajal ei ole hageja hinnangul kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Kohus võttis
  4. augusti 2025 määrusega hagi tsiviilasja menetlusse ning kohustas kostjat esitama 20 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtule kirjaliku vastuse hagile. Samuti kohustati kostjat esitama kohtule kirjaliku seisukoha hagi tagamise taotluse osas 5 kalendripäeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai hagi, hagi tagamise taotluse ja selle täiendused ning menetlusse võtmise määruse kätte
  5. augustil
  6. Viru Maakohtu
  7. septembri 2025 määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja hagi tagamise taotluse. Kostjat E.T kohustati maksma tsiviilasja nr 2-25-13184 menetluse ajal hageja K.L ülalpidamiseks 200,00 eurot elatist kuus alates määruse tegemisest kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas. Elatis tuli määruse kohaselt tasuda iga kalendrikuu
  8. kuupäevaks K.L arveldusarvele nr xxx. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o
  9. septembriks 2025, ei esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb

§ 444lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (

§ 164

lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

§ 164lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid

§ 164lg-s 3 sätestatud asjaolud.

Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468

lg 1 p 2).

§ 386lg 4 alusel tühistab kohus 2.

septembri 2025 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Kõrgmaa kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.