← Eesti

3-25-13/4

Obsah (5)§ 69§ 51§ 39§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-13 Määruse kuupäev 14. august 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Q.A (Q.A) kaebus Maksu- ja Tolliameti 7. oktoobri 2024. a maksuotsuse nr 12.2-3/064

) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

  1. Kaebaja esitas
  2. augustil 2025 kohtule pöördumise, mille kohaselt tasub kaebaja kaebuselt riigilõivu
  3. augustil 2025 või taotleb riigiabi. Kohus mõistab pöördumist uue taotlusena pikendada riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks määratud tähtaega, kuivõrd riigilõivu tasumise tähtaeg oli
  4. august
  5. 8.

§ 69

lõige 1 sätestab, et kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohus on seisukohal, et lähtudes

§ 69

lõike 1 sisust, saab kohus kaaluda tähtaja pikendamist, kui kohtu poolt määratud tähtaeg ei ole veel möödunud. Seega on oluline, et taotlus menetlustähtaja pikendamiseks oleks esitatud tähtaja kulgemise jooksul. Juhul, kui kohtu poolt määratud menetlustoimingu sooritamise tähtaeg on möödunud, siis selle pikendamine ei ole vastavalt

§ 69lõikele 1 võimalik.

Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohus ei saa

§ 69

lõike 1 alusel pikendada tähtaega, mis on tähtaja pikendamise taotluse esitamise ajaks juba möödunud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

  1. juuli
  2. a määruse nr 3-20-1052 punkti 10).
  3. Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§ 51

lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (

§ 51lõige 4).

Kaebaja ei ole

  1. augusti
  2. a taotluse hilinenult esitamist põhistanud mõjuva põhjusega ja selle taotluse menetlemine põhjustaks menetluse viibimist.
  3. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamine käesolevalt enam võimalik ega põhjendatud. Nagu kohus eespool sedastas, siis oli riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks viimane päev
  4. august 2025, kuid taotlus kohtu määratud tähtaja pikendamiseks esitati
  5. augustil 2025 ehk ajal, millal tähtaja pikendamine ei ole selle möödumise tõttu enam võimalik. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebaja
  6. augusti
  7. a taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
  8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2).

Kaebaja ei ole tähtaegselt tasunud kaebuselt riigilõivu, esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega taotlenud menetlusabi. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel.

12. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse uuesti esitamisel tuleb arvestada kaebuse esitamise tähtaegu (

§-d 46‒47). 3-25-13 (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.