MS § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni ning mis jäeti
2. Mõista X.X. le
MS § 238 lg 2 alusel 10 kuu pikkuse vangistuseni, millest tuleb kohe ära kanda 4 kuud vangistust.
novembrist 2024. Lugeda osaliselt täitmisele pööratud vangistus kantuks.
ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
) § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 141 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi. 2.
t selles, et ta võttis omavoliliselt
juunil 2023 Z vallas R.N. it vähemalt kaks korda rusikatega näkku, ühe korra peaga vastu kannatanu nina ja jalaga parema jala reide, mistõttu tundis kannatanu valu ning sai marrastuse ninal ja turse vasakul põsesarnal.
märtsil 2024 Emajõe õppekeskuse kasvatuspedagoogi R.G. i, hoides mõlemas käes puuroikaid ja karjudes: „Kui sa meile järgned, siis ma ei karda puuroikaid kasutada“. Mõne aja pärast võttis X.X. uue puuroika, suundus kannatanu poole ja karjus: „Teeme selle siis ära!“. R.G. kartis ähvarduse täideviimist, sest X.X. on laste ja töötajate suhtes vägivaldne olnud. 5. X.X. le on esitatud süüdistus ka
juunil 2024 L. alevikus supluskohas 16-aastase B.B. t, tõmmates vee all kannatanu bikiinipüksid kõrvale ja sisestades vähemalt ühe sõrme B.B. tuppe. B.B. jaoks oli X.X. kiire ja jõuline käitumine ootamatu, mille tõttu ei olnud ta võimeline vastupanu osutama. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa 6. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsusega lõpetati X.X. suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus
X.X. tunnistati süüdi
215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 423 1 järgi ja teda karistati
lg 1 alusel 1-aastase vangistusega.
lg 2 p 3 järgi karistati teda 1-aastase vangistusega ja
X.X. le mõisteti
MS § 238 lg-t 2 järgides 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. Kohus määras, et X.X. l tuleb
lg 2 alusel kohe ära kanda 4 kuud vangistust, mille algusajaks luges
novembri 2024. Kohus ei pööranud
MS § 180 lg 3 ls 3 alusel jättis maakohus kogu menetluskulu (määratud kaitsja tasu 3086,61 eurot ja sundraha 1329 eurot) riigi kanda. (b) Põhiosa 7. Vaidlust pole selles, et X.X. pani toime võõraste autode omavolilise kasutamise
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise
1 järgi ja korduva kehalise väärkohtlemise
Süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud. Lisaks tuvastas kohus, et X.X. ähvardas R.G. i tervisekahjustuse tekitamisega
Samas ei olnud B.B. seisundis, milles ta polnud võimeline X.X. le vastupanu osutama. B.B. sai endaga toimuvast aru ja reageeris kohe, eemaldudes süüdistatavast. Samuti tegi kannatanu süüdistatavale märkuse ja rääkis sellest kohe teistele. Ainuüksi see, et X.X. käitumine oli ootamatu, ei tähenda, et kannatanu oli abitusseisundis. Kõneleda ei saa ka vägistamise katsest, sest süüdistataval polnud alust arvata, et kannatanu viibib abitusseisundis, mistõttu ei tegutsenud ta selles osas tahtlikult. Seetõttu pole täidetud
X.X. tegevuses võivad ilmneda aga
9. X.X. oli kuritegude ajal 14–15-aastane. Ta pani kuritegusid toime enne kinnisesse lasteasutusse sattumist ja jätkas nendega ka kinnises lasteasutuses viibides. Kuriteod lõpetas X.X. vahistamine. Kuna kinnises lasteasutuses viibimine ehk
§-s 87 sätestatud raskeim alaealise mõjutusvahend ei hoidnud kuritegusid ära, tuleb reageerida rangemalt ja mõista X.X. le karistus. 3
Lisaks juhtis ta kõigil kordadel mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta ja tekitas sõidukitele kahjustusi. Seetõttu on tema süü sõidukite omavolilise kasutamise puhul keskmise määra lähedal. Lisaks pani ta 1 aasta ja 4 kuu jooksul toime7 kehalist väärkohtlemist, kasutades vägivalda nii täiskasvanu kui ka kaasõpilaste vastu, tekitades neile valu ja R.N. ile kehavigastusi. Kuna kehalise väärkohtlemise teod pole rasked ja süü on väike, saab teda karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega. Ähvardamise puhul täitis X.X. kergema koosseisualternatiivi, mistõttu jääb tema süü alla keskmise. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Ehkki X.X. ütles, et kahetseb kuritegusid, ei saa seda pidada siiraks. Teda kuulati kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle neli korda ja ta ütles iga kord, et kahetseb tegusid ja on muutunud. Siiski jätkas ta iga kord lühikese aja möödudes uute kuritegudega. X.X. ei pinguta oma käitumise muutmiseks ega kahetse kuritegusid. Eripreventiivse kaalutlusena tuleb arvestada, et X.X. on 15-aastane ja viibib esimest korda vanglas. Tema õigusrikkumistele tuleb reageerida ümberkasvatamise põhimõtet aluseks võttes. Seetõttu pole põhjendatud karistuse täielik ärakandmine, vaid ta saab katseaja jooksul näidata, et muudab oma suhtumist. Seni pole teda isegi kinnises lasteasutuses viibimine mõjutanud, mistõttu tuleb tõsise hoiatusena kohaldada šokivangistust. Kuna X.X. viibib 25. augustini 2025 tsiviilkorras kinnises lasteasutuses, pole
X.X. pani toime arvukalt eriliigilisi kuritegusid ning talle tuleb mõista
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja apellatsioon 10. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle osalist tühistamist ja X.X. karistusest vabastamist ning talle
Samuti taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist ja arvutivõrgus avaldatavas kohtulahendis X.X. nime ja isikukoodi asendamist. Apellandi seisukohad on lühidalt järgmised.
X.X. t pole kriminaalkorras karistatud ega talle mõjutusvahendeid kohaldatud. Ta on sotsiaalselt ebaküps ja vaimse tervise probleemidega, mistõttu vajab ta abi väärtushinnangute kujundamisel ja õpinguteks. Tema lapsepõlv oli keeruline ja talle on seatud eestkoste. X.X. le tuleb anda võimalus käitumise parandamiseks. Teda saab mõjutada käitumiskontrollile allutamisega. Alaealise puhul pole esmatähtis süü suurus, vaid eripreventiivsed eesmärgid. Kohtueelsetest ettekannetest nähtub, et X.X. käitub impulsiivselt ja veetis aega täiskasvanutega, kellega tarvitas alkoholi ja narkootilisi aineid. Maarjamaa Hariduskolleegiumi iseloomustuse järgi on ta õppimisvõimeline ja suudab kinni pidada lubadustest. X.X. tunnistas kõiki kuritegusid ja kahetseb nende toimepanemist puhtsüdamlikult, mis on karistust kergendav asjaolu. Ka kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks X.X. allutamist käitumiskontrollile. X.X. kõlbelise ja vaimse arengu tase piirab võimet oma tegude keelatusest aru saada ja käitumist juhtida. Kuna ta pole uute kuritegudega silma paistnud, suudab ta elada õiguskuulekalt. Mittekaristuslikud meetmed oleksid tulemuslikumad. Võttes arvesse sedagi, et X.X. on alaealine, tal puudub sissetulek ja ta peab täitma koolikohustust, käib talle apellatsioonimenetluse kulu hüvitamine üle jõu. 4
süüditunnistamist. Maakohus kohaldas abitusseisundi tuvastamisel valesti materiaalõigust. Olukord, kus kannatanul pole võimalik ründaja tegevusele vastupanu osutada, kuna ründaja tegutseb kiiresti ja ootamatult, on abitusseisund. Riigikohus on leidnud, et kannatanu abitusseisund sõltub sellest, milline on tema võimalus end kaitsta ründe ajal ja kohas (RKKK 31.10.2024, 1-23-2872/59, p 45). B.B. l puudus igasugune võimalus end ründe eest kaitsta. Ta ei aimanud, et X.X. võib teda vee all ujudes rünnata. Kuna rünnak algas ja lõppes kiirelt, puudus kannatanul võimalus reageerida ja vastupanu osutada. X.X. tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Vee all salaja kannatanu juurde ujudes ja teda kiirelt rünnates pidi ta võimalikuks pidama ja möönma, et B.B. l pole võimalik vastupanu osutada. Kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile 13. Kaitsja leiab, et prokuratuuril puudub apellatsiooniõigus, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. KrMS § 318 lg 3 p 2 järgi ei saa prokuratuur vaidlustada lühimenetluses tehtud süüdimõistvat otsust. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses väärteotunnuste ilmnemisega pole võrdsustatav süüdistatava õigeksmõistmisega. Riigikohus on leidnud, et prokuratuuril on lühimenetluses kaebeõigus üksnes juhul, kui maakohus on teinud õigeksmõistva kohtuotsuse (RKKK 04.03.2021, 1-20-470/34, p 23). Kui ringkonnakohus peaks apellatsiooni sisuliselt lahendama, leiab kaitsja, et see tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis põhjendatult, et B.B. polnud abitusseisundis. Kui ringkonnakohus peaks X.X.
lg 2 p 1 järgi süüdi mõistma, tuleb kaaluda
Prokuratuuri vastus kaitsja apellatsioonile 14. Prokurör jääb maakohtu istungil ja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ega nõustu X.X. karistusest vabastamise ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Sissejuhatus 15. Ringkonnakohus jätab prokuratuuri apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p-le 3 tuginedes läbi vaatamata. KrMS § 318 lg 3 p 2 järgi ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata jätmist puudutavate erandite korral. Prokuratuuri apellatsiooniõiguse olemasolu lühimenetluses oleneb KrMS § 318 lg 3 p-st 2 juhindudes sellest, kas maakohtu järeldused süüdistuse kohta on sellised, mis seaduse kohaselt toovad kaasa kohtu kohustuse süüdistatav vähemalt osaliselt õigeks mõista. Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse KrMS § 309 lg 2 mõistes siis, kui kohtulikul arutamisel pole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui pole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele. (Vt RKKK 04.03.2021, 1-20-470/34, p-d 12– 24.) Maakohus leidis, et X.X. süüdistus
MS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse, kuna süüdistatava tegevus võib vastata
MS § 318 lg 3 p 2 järgi apellatsiooniõigust. 16. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjaliku tõendite analüüsiga ja jagab seisukohta, et süüdistatav pani toime kuriteod
Apellatsioonis on seatud vaidluse alla üksnes X.X. le mõistetud karistus. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb karistust puudutavas osas tühistada, sest kohus tegi olulise kaalutlusvea, mis tingis X.X. isikule selgelt mittevastava karistuse. Kolleegium käsitleb kõigepealt apellatsiooniväiteid karistuse mõistmise kohta (a) ning võtab seejärel kokku kaebemenetluse tulemuse ja lahendab riigi õigusabi tasu taotluse (b). (a) Karistus 17. Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema
lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Sama paragrahvi teise lõike järgi võib karistusena mõista vangistuse ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Alaealisele karistuse mõistmisel tuleb lisaks süü suurusele pöörata erilist tähelepanu teoga lahutamatult seotud isikulistele asjaoludele.
lg 3 sätestab, et alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Alaealisele vangistuse mõistmine peab olema pigem erandlik. Alaealise vangistusega karistamisel on iseäranis oluline hinnata võimalusi mõjutada teda edaspidi õiguskuulekusele. Kui kohus leiab, et konkreetsel juhul on vaja karistada alaealist vangistusega, peab edasiselt hindama võimalusi mõistetud karistuse tingimuslikuks täitmisele pööramata jätmiseks
§-de 73 või 74 sätete alusel. Ka selles etapis peab arvestama alaealiste eripära. Vangistuse täitmisele pööramine on põhjendatud üksnes juhtudel, mil puudub tõsiseltvõetav prognoos alaealise kurjategija ilma vabaduskaotuseta seaduskuulekale elule juhtimise võimalikkuse osas. (Vt RKKK 14.06.2006, 3-1-1-76-07, p-d 11.1 ja 11.3.) 18. Kaitsja on seisukohal, et X.X. le tuleks karistuse asemel kohaldada alaealise mõjutusvahendina
Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus põhjendas ammendavalt, miks tuleb X.X. le mõista karistus (vt maakohtu otsuse p 50). Seda eeskätt seetõttu, et ka
§-s 87 sätestatud raskeim alaealise mõjutusvahend – kinnisesse lasteasutusse paigutamine – ei hoidnud ära X.X. uusi kuritegusid. X.X. pani kuritegusid toime enne kinnisesse lasteasutusse sattumist (kasutas omavoliliselt võõraid sõidukeid ja juhtis neid juhtimisõiguseta ning lõi R.N. it) ning jätkas kuritegudega ka Maarjamaa Hariduskolleegiumis (lõi mitmel korral kaasõpilasi ja ähvardas kasvatuspedagoogi). X.X. kuriteod lõppesid alles tema vahistamisega. Kuriteod polnud juhuslikku laadi, vaid ta pani järjepanu toime uusi kuritegusid ka pärast õiguskaitseorganite tähelepanu alla sattumist (näiteks vägivallateod lühikest aega pärast tema kahtlustatavana ülekuulamist). Seega ei mõjutaks X.X. t piisavalt
lg 1 alusel üksnes käitumiskontrolli kohaldamine või kinnisesse lasteasutusse paigutamine, olenemata sellest, et ta on alaealine ja tema lapsepõlv on olnud keeruline. Maakohus leidis nõustumisväärselt, et X.X. arvukate kuritegude tõttu tuleb talle mõista karistus, suunamaks teda õiguskuulekusele. 19. Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et X.X. isikule ja süüle vastab
lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 4231 järgi 1-aastane vangistus, § 121 lg 2 p 3 järgi 1-aastane vangistus ja § 120 lg 1 järgi 1-kuune vangistus. X.X. kasutas neljal korral omavoliliselt kolme inimese ja ühe juriidilise isiku sõidukeid ja kahjustas neid, samuti polnud tal mootorsõidukite juhtimiseks vastava kategooria juhtimisõigust. Ta kasutas küllaltki lühikese aja jooksul vägivalda mitme erineva 6
20. Kolleegium ei nõustu aga X.X. le
Maakohus tegi süüdistatavale liitkaristusena 2-aastast vangistust mõistes kaalutlusvea, mis tingis X.X. isikule ilmselgelt mittevastava karistuse. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud liitkaristust mõistes lisaks süü suurusele ka X.X. isikuga ja tema kui alaealise eripäraga (vt maakohtu otsuse p 54). Liitkaristust mõistes on oluline võtta arvesse seda, et X.X. oli kuritegude ajal vaid 14- ja 15-aastane, teda pole kriminaalkorras karistatud ning ta pole varem vangistuses viibinud. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada talle mõistetud üksikkaristuste peaaegu täies ulatuses liitmist. Kuna X.X. on alaealine ja ta pole varem vangistust kandnud, on teda võimalik mõjutada lühema vangistusega. Seetõttu mõistab ringkonnakohus X.X. le
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 10 kuu pikkuse vangistuseni. X.X. oli kuritegude ajal 14- ja 15-aastane ning on praegu 16-aastane, mistõttu pole otstarbekas talle mõistetud karistust täielikult täitmisele pöörata, vaid teda saab suunata õiguskuulekalt käituma karistusest osaliselt tingimusliku vabastamisega (vt ka maakohtu otsuse p 53). Seetõttu nõustub kolleegium maakohtu kaalutlustega, et X.X. l tuleb
lg 2 alusel kohe ära kanda 4 kuud vangistust, mille algust arvestada
novembril
ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. X.X. le määratud katseaeg hakkas kulgema
Eranditult kõigil karistusest tingimusliku vabastamise juhtudel peab tingimuslikult vabastatu katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem (vt RKKK 14.12.2011, 31-1-89-11, p 24.3). Karistuse mõistmisel, sealhulgas
järgi karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, mistõttu tuleb mõistetud karistusaja sisustamisel lähtuda
MS § 238 lg 2 kohaselt lühimenetluses vähendatud karistusest (vt RKKK 09.11.2020, 1-15-10026/166, p 11). Kaitsja apellatsiooni alusel pole ringkonnakohtul KrMS § 331 lg 2 ja § 340 lg 1 järgi reformatio in peius-keeldu arvestades võimalik katseaega pikendada. Samas eksis maakohus X.X. le liitkaristuse mõistmisel ja ringkonnakohus mõistab talle liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse. Seepärast on määratud katseaeg X.X. isikule ja süüle vastavast vangistusest pikem. (b) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu 22. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340 lg-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsuse osas, millega X.X. le mõisteti
MS § 340 lg 2 p 4 alusel uue otsuse, millega mõistab X.X. le
MS § 238 lg 2 alusel 10 kuu pikkuse vangistuseni ning jätab selle
lg-te 1, 2 ja 3 alusel osaliselt tingimisi kohaldamata.
l kohe ära kanda 4 kuud vangistust, mille algust arvestada
novembril 2024. Kolleegium loeb täitmisele pööratud vangistuse kantuks. Ülejäänud 6 kuud vangistust jääb
ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Prokuratuuri apellatsiooni jätab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. KrMS § 4081 lg-le 2 tuginedes tuleb avaldatud kohtulahendis alaealise süüdistatava nimi ja isikukood asendada tähemärgiga.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.