) § 372 lg 5 ja § 340 1 lg 2 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on
lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht
lg 1 p 11 kohaselt keelduda, sest hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Kohtule esitatud hagiavalduses ei ole kostja isikut märgitud. Kohus selgitab, et hageja valib kelle vastu ta hagi esitab, kohus ei pea seda omal algatusel välja selgitama. Kohus selgitab, et ülalpidamist on võimalik nõuda mõlemalt vanemalt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagiavalduses esitatud andmed ei võimalda kostjat tuvastada, tuleb hagi menetlusse võtmisest
Kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata. 3. Lisaks selgitab kohus, et
371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
lg 1 p 1 kohaselt tuleb mh hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohus selgitab, et hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtulahendi resolutsioonis. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Kohus selgitab, et esitatud hagis ei ole arusaadav/lubatav nõue tagasiulatuva elatise osas (ajavahemik, summa). PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks on see, et kostja on elatise maksmise kohustust rikkunud ning kohustuse täitmata jätmise tõttu on tekkinud kahju ja saab nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, mis ulatuses on hagejale kahju tekkinud elatise maksmise kohustuse rikkumise tõttu ning kas kostjalt on varsemalt elatis välja mõistetud ja kas hageja on nõudnud kostjalt elatise tasumist täisealiseks saanunda. Viidatud säte annab ka täisealiseks saanud lapsele õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohtu hinnangul on hagi ese seega ebaselge. Kohus on seisukohal, et hagi eseme ebaselgus on hagiavalduse selline oluline puudus, millisel juhul on hagi menetlusse võtmisest võimalik keelduda. Täiendavalt on hagile lisamata tõendid, mis kinnitaksid hageja igakuiseid väljaminekuid.
lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb avalduses märkida tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 4. Seega on rikutud ka hagiavalduse vorminõudeid ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Vastavalt
lg 2 p-s 2 sätestatule võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab siinkohal, et olukorras, kus nõude kujunemine pole järgitav, pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (
). Ka
lg 1 p-st 9 ning
5. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei takista tal uue hagiavalduse esitamist. Kohus jätab menetluskulud
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.