Obsah (7)

§ 319§ 321§ 326§ 318§ 339§ 245§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2025, Tartu Kriminaalasja number 1-25-3213 Kohtukoosseis Marina Ninaste Kriminaalasi Karl Parv süüdistuses KarS § 184

§ 319

lg-st 2 tulenevalt esitatakse kokkuleppemenetluses apellatsioon ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt sai K. Parv maakohtu otsuse kätte

1. juulil
2. See tähendab, et apellatsiooni esitamise viimane päev oli
3. augustil
4. Ka apellatsiooni muutmine on lubatud vaid kuni apellatsioonitähtaja lõpuni (

§ 321

). Pärast seda esitatud kaebused jätab kohus

§ 326lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

11.

§ 318

lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao sätete) või

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest 2 mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav ei osuta apellatsioonis ühelegi viidatud rikkumisele. 12. K. Parv ei nõustu süüditunnistamisega narkootilise aine käitlemises, vaidlustades ka tõendite usaldusväärsust. Ta ei nõustu mõistetud karistusega, temalt välja mõistetud menetluskulude suurusega ja konfiskeerimisega. Ringkonnakohus selgitab, et selles osas ei ole K. Parvel apellatsiooniõigust.

§ 245

lg 1 p-de 7–10 ja 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse kuriteo asjaolud, kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr, konfiskeerimisele kuuluv vara ja süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud. See tähendab, et nendes küsimustes peavad pooled kokkuleppe sõlmimisel saavutama üksmeele.

2. juunil 2025 on prokurör, K. Parv ja tema kaitsja sõlminud kokkuleppe. Sellest nähtuvad talle kuriteona ette heidetud asjaolud ja nende kvalifikatsioon KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kokkuleppest nähtuvalt peab K. Parv hüvitama kriminaalmenetluse kulu summas 4 046,70 eurot, muus osas jäävad need riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel lepiti kokku väljamõistetud menetluskulu tasumine 12 kuu jooksul igakuiselt osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kokkuleppe kohaselt tuleb K. Parvelt välja mõista ka 900 eurot KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamisena, mis osaliselt täidetakse temalt sularahas ära võetud 300 euro arvelt. Kokkulepe on allkirjastatud.

2. juulil 2025 toimunud istungil selgitas kohus K. Parvele õigusi (sh õigust kokkuleppest loobuda). K. Parv kinnitas istungil, et kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ning et ta nõustub süüdistuse ja kvalifikatsiooniga. Seejärel selgitas K. Parv oma sõnadega, millises karistuses kokku lepiti. Ta oli nõus konfiskeerimise asendamise katteks 900 euro välja mõistmisega, mis osaliselt täidetakse temalt ära võetud sularaha 300 euro arvelt. K. Parv vastas kohtule, et kokkuleppe sõlmimise käigus räägiti ka menetluskuludest. Ta jäi selle juurde, et tasub menetluskulud 4046,70 eurot ositi ühe aasta jooksul. K. Parv kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta jäi selle juurde ja soovis kokkuleppe kinnitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kohtuistungil toimunust, et K. Parv ei saanud kokkuleppest aru või et ta seda sõlmides ei väljendanud oma tõelist tahet.
3. Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a kohtuotsus vastab sõlmitud kokkuleppele. Kohus ei ole kokkuleppe piiridest väljunud ja seda ei väida ka apellant.
6. K. Parv vaidlustab apellatsioonis talle ette heidetud kuriteo asjaolusid ja väidab, et ta ei müünud narkootikume. Samuti viitab ta isikulise tõendiallika ebausaldusväärsusele. Riigikohus on selgitanud, et lahendades

§ 318

lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust

§ 318

lg 4 raames hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 1-22-5228, p 33).
3. K. Parv ei väida, et kokkuleppes kirjeldatud teod ei oleks kuriteod või et need oleks valesti kvalifitseeritud. Võrreldes K. Parve ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes süüdistatavale etteheidetava teo kirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga, on kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud KarS § 184 lg 2 p 2 alla subsumeeritavad. Seega ei anna kokkuleppemenetluses kaebeõigust selgitused, et K. Parv pole kokkuleppe sisuks olevaid tegusid toime pannud või et keegi on andnud ebausaldusväärseid ütluseid.
4. Ühegi kokkuleppemenetluse sätte ega

§ 339

lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ei ole võimalik käsitada K. Parve etteheidet, et 3 talle tulnuks määrata kohtupsühhiaatriaekspertiis. Taotluste esitamise võimalus oli pooltel kohtueelses menetluses olemas.

1. Ringkonnakohus märgib siiski, et kriminaalasja materjalid ei kinnita K. Parve väiteid. Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku
2. aprilli
3. a vastusest nr 15.8-1/2958-1 nähtub, et K. Parv on pöördunud SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse psühhiaatri ambulatoorsele vastuvõtule
4. a ja broneerinud ambulatoorse vastuvõtuaja
5. aprilliks
6. OÜ Jaansoni Psühhiaatriakeskuse
7. aprilli 2025 vastusest nähtuvalt pöördus K. Parv nende poole pärast vanglast vabanemist
8. oktoobril 2024 ja talle ordineeriti rahustid ja nõustati. Uuesti pöördus K. Parv vastuvõtule erakorraliselt
9. oktoobril 2025 ja soovis retseptiravimite pikendamist. Raviskeemi järgimata jätmise tõttu retsepti ei pikendatud. K. Parv pöördus uuesti
10. detsembril 2024, mil teda nõustati ravimite tarvitamise osas. K. Parve diagnoosiks on pandud F15.2 (sõltuvus muude stimulaatorite tarvitamisest) ja F41.2 (depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire). Perearsti poole on K. Parv pöördunud perioodil
11. oktoobrist kuni
12. november 2024 kolmel korral seoses külmetusnähtudega. Lisaks ei nähtu ka Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku vastusest päringule ega erakorralisest ettekandest midagi sellist, mis pidanuks menetlejal tekitama kahtluse, et tuleks määrata ekspertiis. Järelikult puuduvad objektiivsed andmed, mis kinnitaksid K. Parve väidet temal esinenud pidevast psühhoosiseisundist.
13. Eeltoodust tulenevalt puudub K. Parvel apellatsiooniõigus ja tema apellatsioon jääb

§ 318lg 4 ja § 326 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 4