← Eesti

5-25-34/9

Obsah (5)§ 45§ 532§ 44§ 65§ 12

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamise viis 5-25-34 20. oktoober 2025 Eesistuja Villu Kõve, liikmed

) § 45 lg 1 ja §

  2. septembril 2025 esitas sama taotlusega kaebuse ka O. Tomson. Kaebajate hinnangul puudub neil muu tõhus võimalus oma õigusi kaitsta.
  3. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium liitis kaebused
  4. septembri
  5. a määrusega ühte menetlusse.
  6. Kaebajad on seisukohal, et vaidlusalused sätted on vastuolus põhiseaduse (PS) § 156 lg 1 viimase lausega. PS § 156 lg 1 sätestab riigile kohustuse korraldada valimisi nii, et hääletamine oleks salajane. Salajane hääletamine on käsitatav ka põhiõigusena.

§ 45

lg 1 ja § 532 kehtestamise tõttu PS § 156 lg 1 enam elektrooniliselt hääletajate suhtes ei kehti. Kuivõrd elektrooniline hääletamine ei ole salajane, on põhiseadust muudetud PS §-s 163 sätestatud korda rikkudes. Samuti rikub elektrooniline hääletamine nii PS § 12 kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

  1. protokolli art-t 1, kuivõrd sedeliga hääletajaid ja elektrooniliselt hääletajaid koheldakse erinevalt ning diskrimineeritakse. Riigikogu pole esitanud objektiivset ega mõistlikku põhjendust, miks sedeliga hääletajad ei saa hääletada väljaspool hääletuskabiini. 5-25-34 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kaebajad on esitanud individuaalkaebused, milles paluvad Riigikohtul tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks

§ 45

lg 1 ja § 532.

§ 45

lg 1 kohaselt hääletab valija tema elukohajärgse valimisringkonna territooriumil asuvas valimisjaoskonnas, välja arvatud

§-des 47–49 ja 51 ning 71. peatükis ettenähtud juhtudel.

§ 532

sätestab, et elektrooniline hääletamine korraldatakse

§ 44lg 2 p-s 4 sätestatud ajal ja Riigikogu valimise seaduse (RKVS) 71.

peatükis sätestatud korras.

  1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) individuaalkaebuse esitamise õigust otsesõnu ette ei näe, kuid Riigikohus on oma pikaajalises praktikas seda võimalust tunnustanud. Individuaalkaebuse esitamine on lubatav üksnes juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on kaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte (alates RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 17; viimati RKPJKm 16.09.2025, 5-25-23/2, p 4).
  2. Demokraatlikus õigusriigis peab igaühel olema õigus vaidlustada enda hääletamis- või kandideerimisõiguse rikkumist kohtus. Seega peab valimistel kasutatavate hääletamisviiside põhiseaduspärasus alluma kohtulikule kontrollile. Kui valimistel on võimalik hääletada viisil, mis on vastuolus ühetaolisuse või hääletamise salajasuse põhimõttega, võib hääletamistulemus olla põhiseadusvastane. Kui rikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt, tuleb hääletamistulemus hiljem tunnistada vähemalt osaliselt kehtetuks (vt PSJKS § 46 lg 2). Vaatamata sellele ei ole kaebused praegusel juhul lubatavad. Kaebajatel on olnud võimalik muul viisil oma õigusi tõhusalt kaitsta. Isikul, kelle õigusi elektroonilise hääletamise korraldamisega rikutakse, on võimalik oma õigusi kaitsta teistsugusel viisil kui individuaalkaebuse esitamisega Riigikohtule. Juhul, kui isik leiab, et elektrooniline hääletamine ei ole kooskõlas põhiseaduses sätestatud valimispõhimõtetega, saab ta oma õigusi tõhusalt kaitsta valimiskaebemenetluses ja seda ka olukorras, kus valimiskaebuse Riigikohtusse esitamiseks tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus Vabariigi Valimiskomisjonis (VVK).
  3. Valimisseadustes ja PSJKS
  4. peatükis ette nähtud valimiskaebemenetluses on võimalik vaidlustada muu hulgas valimiste korraldaja toimingut VVK-s või VVK otsust Riigikohtus. Valimiskaebuse lahendamisel on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil PS §-dest 15 ning 152 tulenevalt kohustus hinnata kohaldatava õiguse vastavust põhiseadusele (vt nt RKÜKo 08.06.2009, 3-4-1-7-08, p 21; RKPJKm 16.09.2025, 5-25-23/2, p 6). See tähendab, et kui valimisasja lahendaval kohtukoosseisul tekib kahtlus valimiste korraldaja vaidlustatava otsuse või toimingu aluseks oleva õigusakti põhiseaduspärasuses, uuendatakse menetlus PSJKS § 45 lg 1 alusel.
  5. Seejuures saab isik vaidlustada valimiskaebemenetluse võimalikult kiire ja efektiivse korraldamise põhimõttest tulenevalt kõige esimest toimingut, mis isiku õiguste rikkumise põhjustas. Riigikohus on selgitanud: „Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise korraldamisel mitmeid toiminguid, mis ajaliselt üksteisele järgnevad ja on üksteisega vähemal või rohkemal määral seotud (nt elektroonilise hääletamise süsteemis ülesseadmine, mida hiljem kasutatakse hääletamiseks ning mille vahendusel antud hääled lõpuks kokku loetakse). See ei ole aga põhjus lugeda kõiki neid toiminguid üheks kõikehõlmavaks „elektroonilise hääletamise“ toiminguks, kuna viimane tooks kaasa vaidlustamistähtaja ülemäärase ja sisuliselt piiramatu pikenemise. Eraldiseisvaks ja 2

(4)5-25-34 vaidlustatavaks toiminguks tuleb lugeda eelkõige need tegevused elektroonilise hääletamise korraldamisel, mis on seaduses otsesõnu nimetatud“ (RKPJKo 30.03.2023, 5-23-20/5, p 57).
  1. Tehnilised nõuded, mille järgimine aitab elektroonilisel hääletamisel tagada valimispõhimõtete järgimist, on võimalik VVK-l kindlaks määrata RKVS § 482 lg 3 p 2 alusel kehtestatavas otsuses. Juhul, kui VVK elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded kehtestab, on isikul võimalik neid vaidlustada. Kolleegium märgib, et tehnilisi nõudeid kehtestava otsuse praktiline mõju valija või kandidaadi õigustele ilmneb alles elektroonilise hääletamise korraldamisel. Seega on võimalik seda otsust vaidlustada koos isiku õigusi rikkuva akti või toiminguga, millest ilmneb selle vahetu mõju isiku õigustele (vrd RKHKm 19.12.2023, 3-23-1915/18, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Kõnealust otsust vaidlustades ei saa kahtluse alla seada varasemalt toimunud valimiste hääletamistulemuste õiguspärasust. See, kas elektroonilisele hääletamisele kehtestatud tehnilised nõuded aitavad tagada vahetult eesseisvate või käimasolevate valimiste vastavust põhiseadusele, sõltub sellest, millistel asjaoludel elektroonilist hääletamist korraldatakse. Elektroonilise hääletamise riskid on ajas muutuvad – ei ole välistatud, et tehnilised nõuded võivad samas sõnastuses olla õiguspärased ühtedel valimistel, ent osutuda sobimatuks ja seadusevastaseks järgmisteks valimisteks. Seetõttu isiku kaebeõigus tehniliste nõuete vaidlustamisel ühtede valimistega ei ammendu.
  2. VVK teeb RKVS § 483 lg 5 viimase lause alusel otsuse, millega lahendatakse küsimus, millistele operatsioonisüsteemidele eelolevateks valimisteks valijarakendus luuakse. Kohaliku omavalitsuse volikogu
  3. a valimiste puhul on selleks otsuseks VVK
  4. juuni
  5. a otsus nr 33 (RT III, 17.06.2025, 2). Oluline on aga, et ainuüksi eelnimetatud otsusest ei saa tõsikindlalt järeldada elektroonilise hääletamise võimaldamist, kuivõrd selle otsuse alusel tuleb riigi valimisteenistusel (RVT) alles valijarakendused luua.
  6. RKVS § 483 lg 1 näeb ette, et RVT seab elektroonilise hääletamise süsteemi kasutusvalmis hiljemalt kümnendaks päevaks enne valimispäeva. Enne elektroonilise hääletamise algust seadistab RVT elektroonilise hääletamise süsteemi, valijarakenduse ning hääle kontrollrakenduse, loob avalikult elektrooniliste häälte krüpteerimiseks häälte salastamise võtme ja häälte dekrüpteerimiseks häälte avamise võtme (RKVS § 483 lg 3 esimene lause). Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab RVT avalikult proovihääletamise. Proovihääletamise käigus testib RVT elektroonilise hääle andmist, loodud ligipääsuvahendite kasutamist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist ning kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi terviklust (RKVS § 483 lg 4). Kui proovihääletamisel ilmnevad elektroonilise hääletamise süsteemis puudused, kõrvaldab RVT need ja korraldab uue proovihääletamise. Kui ilmnenud puudusi ei ole võimalik õigel ajal kõrvaldada, ei või elektroonilist hääletamist alustada. RKVS § 482 lg 4 p 3 sätestab, et RVT kinnitab proovihääletamise tulemused ja avalikustab tulemuste raporti.
  7. Kolleegium leiab, et kui prooviläbimise tulemuste kinnitamisest nähtub, et elektroonilise hääletamise süsteem toimib, tuleb RVT-l elektroonilist hääletamist võimaldada. Seetõttu saab elektroonilise hääletamise süsteemi õigusvastasust vaidlustada isik, kelle kandideerimisõigust või hääleõigust seeläbi rikutakse, esitades kaebuse VVK-le RVT toimingu – elektroonilise hääletamise prooviläbimise tulemuste kinnitamine – peale kolme päeva jooksul selle toimingu tegemisest. Kui VVK jätab kaebuse rahuldamata, saab isik esitada kaebuse Riigikohtule, nõudes vajaduse korral ka VVK otsuse, millega kehtestati elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, tühistamist. Kohaliku omavalitsuse volikogu
  8. a valimistel kasutatava elektroonilise hääletamise proovihääletamise tulemuste raport on allkirjastatud
  9. septembril 2025 ja see on avaldatud valimised.ee veebilehel (arvutivõrgus: https://www.valimised.ee/sites/default/files/202509/Proovih%C3%A4%C3%A4letamise%20raport%20KOV2025.asice). Seejuures peab kaebus vastama

§ 65lg-s 1 sätestatud nõuetele, muu hulgas tuleb kaebajal nimetada vaidlustatav 3

(4)5-25-34 otsus või toiming ning esitada konkreetsed põhjendused, miks see kaebaja õigusi rikub ja on õigusvastane (

§ 65

lg 1 p-d 4 ja 5; vt nt RKPJKo 02.10.2025, 5-25-41/3, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika; RKPJKo 27.03.2019, 5-19-22/2, p 8). Kaebuse saab esitada üksnes tingimusel, et rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline (RKPJKo 05.03.2019, 5-19-7/2, p 19). 13. Sellise toimingu vaidlustamine ei ole siiski ainus võimalus elektroonilist hääletamist vaidlustada. Näiteks on VVK-l seadusest tulenev kohustus järjepidevalt kontrollida, kas elektroonilist hääletamist tuleks lubada või mitte (

§ 12

lg 1 ja lg 2 p 4, RKVS § 9 lg 1 ja lg 2 p 4, Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 8 lg 1 ja lg 2 p 4). Seega on võimalik vaidlustada ka VVK tegevusetust, kui isiku hinnangul on VVK jätnud hindamata või hinnanud ebapiisavalt seda, kas on tekkinud ülemäärane oht, et elektroonilise hääletamise õiguspärane korraldamine ei ole võimalik, ja seetõttu rikutaks elektroonilise hääletamise lubamisega isiku hääle- või kandideerimisõigust, tulenevalt konkreetsetest, eriti proovihääletamise järel tekkinud asjaoludest (vt ka RKPJKo 22.07.2025, 5-25-17/4, p 6). Kolleegium toonitab, et ka eelnimetatud juhul on kaebuse lubatavuse eelduseks subjektiivsete õiguste riive (vt nt viidatud 5-25-17/4, p 9). Samuti ei tohi kaebus sisaldada pelgalt üldisi etteheiteid elektroonilise hääletamise võimaluse põhiseadusvastasusest (vt eespool p 11) ning kaebaja peab näitama ära sellised muutunud asjaolud, mille tõttu VVK pidanuks otsustama elektroonilist hääletamist mitte lubada.

  1. Kui elektroonilise hääletamise või häältelugemise käigus leiavad aset rikkumised (näiteks muudetakse õigusvastaselt valijate nimekirja, kandidaatide nimekirja, häälte lugemine ei toimu eelnevalt RVT antud haldusaktide järgi vms), saab isik, kelle õigusi sellega rikutakse, vaidlustada ka neid toiminguid või hääletustulemusi.
  2. Kolleegium osundab, et on varasemas praktikas elektroonilise hääletamise salajasusega seotut käsitlenud korduvalt. Hääletamise salajasust aitab elektroonilise hääletamise puhul tagada valija võimalus elektrooniliselt antud häält eelhääletamise ajal kas elektrooniliselt või valimissedeliga hääletades muuta. Lisaks võimalusele kõrvalise mõjutuse all antud häält tagantjärele korrigeerida on ülehääletamisel ka oluline preventiivne funktsioon. Kui elektroonilist hääletusviisi kasutaval valijal on seadusega tagatud võimalus elektrooniliselt antud häält muuta, väheneb motivatsioon tema ebaseaduslikuks mõjutamiseks (RKPJKo 28.03.2023, 5-23-12/5, p 18, RKPJKo 01.09.2005, 3-4-1-13-05, p 30). Ka valijal endal lasub kohustus hääletada nii, et tema hääletamisotsus ei saaks kolmandatele isikutele tema tahte vastaselt teatavaks. Samuti on Riigikohus oma järjepidevas praktikas selgitanud, et valimisõigust teostades ei ole võimalik ega põhiseaduslikult nõutav tagada inimeste täielikku faktilist võrdsust. Valimiste ühetaolisuse ehk võrdse kohtlemise printsiip ei tähenda, et kõik valijad peavad valimistoimingu tegema absoluutselt ühesugusel viisil (viimati RKPJKo 22.07.2025, 5-25-17/4, p 9).
  3. Eeltoodule tuginedes jätab kolleegium kaebused läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.