← Eesti

2-25-10045/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Määruse tegemise aeg ja koht Tartu,

  1. september 2025 Tsiviilasja number 2-25-10045 Tsiviilasi M. P. hagi M. P. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. P. (isikukood XXX) Kostja M. P. (isikukood XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada M. P. 23.07.2025 hagi M. P. vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
  3. Lahutada M. P. ja M. P. 12.03.2021 Tartu linnavalitsuses sõlmitud abielu (abielutõend nr XXX).
  4. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.
  5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 kohaselt. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. M. P. (hageja) esitas 23.07.2025 hagi M. P. (kostja) vastu abielu lahutamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 62 kohaselt. Hagiavalduse andmetel sõlmisid pooled abielu 12.03.2021 Tartu Linnavalitsuses (abielutõend nr XXX). Abielulised suhted lõppesid
  8. aasta maikuus, kui hageja lahkus kodust koos alaealiste lastega perevägivalla tõttu. Hageja selgitas, et abielu ei saa lahutada perekonnaseisuasutuses, sest hageja ei soovi kostjaga kohtuda ning kostja on väljendanud, et ta ei anna hagejale lahutust. Hageja selgitas, et ta soovib, et pärast abielulahutust jääks tema perekonnanimeks endiselt „P.“, sest siis tal on lastega sama perekonnanimi.
  9. Tartu Maakohus võttis 23.07.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja esitas 01.09.2025 kohtule vastuse, milles märkis, et tal ei ole vastuväiteid, ta võtab hagi õigeks, ta tunnistab hagi, väited puuduvad. Ta ei soovinud esitada vastuhagi, menetluskulusid soovis, et jaotataks võrdselt, oli nõus kirjaliku menetlusega, märkis, et asja ei saa lahendada kompromissiga, menetluses ei ole esindajat, tõlki ei ole vaja ning tema kontaktandmed on õiged. KOHTU SEISUKOHT
  10. Kohus märgib, et hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on pädevus enda menetlusõigusi käsutada. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on TsMS § 4 lg 3 järgi õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab kohtule esitatud vastuses hagi õigeks, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata ning rahuldab hagi. Esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine kehtib TsMS § 440 lg-te 1 ja 3 ning § 652 lg 7 järgi ka apellatsioonimenetluses.
  11. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagi TsMS § 440 lg 1 ning § 442 lg 6 kohaselt õigeksvõtul põhineva otsusega ning lahutab poolte vahel sõlmitud abielu. Kohtule ei ole avaldatud soovi muuta perekonnanime. Hageja soovib ka pärast abielulahutust kanda perekonnanime „P.“, sest siis tal on lastega sama perekonnanimi. Kohus selgitab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65 ja § 66 p 2 järgi abielulahutuse kohtuotsuse jõustumise päeval.
  12. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 üldreegli järgi poolte endi kanda. Kohus võib erandina jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg 2 kohaselt üldreeglist erinevalt, kui menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et pooled ei ole kohtu ette toonud kaalukaid asjaolusid, mis annaksid aluse kalduda kõrvale menetluskulude jaotuse üldreeglist TsMS § 164 lg 1 mõttes. Ka TsMS § 168 lg 6 järgi kannab hageja enda menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud üldreegli järgi poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.