1-16-6957/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2019.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6957 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Viru Vangla esitatud materjalid F.X-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev 25.04.2019 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu F.X, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta F.X tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.X-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.X on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.09.2016 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7; 136 lg 1; 323 lg 1; 121 lg 2 p 2,3; 120 lg 1; 424 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, 65 lg
2. 68 alusel 4 aasta 5 kuu 22 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 27.04.2016 ja lõpp 19.10.
3. Kinnipidamisasutuses F.X kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul puudub vabanemisel elukoht. Tema ema on nõus üürima korteri ja tasuma esimese kuu arved. Ta peab taotlema Tallinnas KOV vahendusel elamispinda. Kinnipeetaval on 8 klassi haridus, õpib käesoleval ajal
4. klassis, mille lõpetamiseks on motiveeritud. Töötukassa kursustel on omandanud tõstukijuhi kutse. Aastatel 2012 – 2015 oli xxx. On töötanud erinevates kohtades ja olnud töötuna arvel. Tasumata rahalisi nõudeid on 4415 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Vanglas töötab koristajana ja köögitöölisena. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema ja 4 õde. Samuti on tal 2 last. Viimase kuriteo pani toime elukaastase suhtes, kes on ka varem olnud kannatanuks väärkohtlemises, samuti on oli isik vägivaldne ka varasema elukaaslasega. Isiku suhtlus- ja tutvusringkonda kuulub mitmeid 1 kriminaalse taustaga ja alkoholi kuritarvitavaid isikuid. Käesolevalt süüdi mõistetud ka grupis toime pandud röövi eest. Kinnipeetavat on ka varasemalt karistatud grupis sooritatud röövi eest. Süüdimõistetu elustiilile on omane alkoholi kuritarvitamine ning sellest tulenev riskiv ja hoolimatu käitumine, mida peegeldavad tema õigusrikkumised; korduvalt on esinenud nii joobes juhtimisi kui ka jõu demonstreerimist vägivallaga. Isikul on alkoholisõltuvus. Kuriteod pani toime joobeseisundis. Läbis kriminaalhooldusel olles 27.10.2015 - 23.12.2015 sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", kuid pani siiski toime uue kuriteo alkoholijoobes. Käesolevalt nimetab isik alkoholitarvitamist probleemina ning väljendab huvi selle vähendamiseks. Käesoleva vangistuse ajal läbis uuesti sotsiaalprogrammi eluviisitreening. On proovinud amfetamiini, kuid ei meeldinud. Korduvad vägivaldsed kuriteod ning käesolevas asjas oma süü eitamine viitavad, et isik ei teadvusta probleeme enda käitumises. Enamik kuritegusid on sooritatud hetkeemotsioonide ajel. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning kannatanute suhtes empaatiat üles ei näita. Isikule on omane elamine põhimõttel "üks päev korraga". Läbinud sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine. Kinnipeetav on karistatud 10 korda, millest 2 on kehtivad, vangistuses viibib viiendat korda. Isik oli käesolevale vangistusele eelnevalt kriminaalhooldusel ning pani selle ajal toime uusi kuritegusid; süüdimõistetu on ka varasemalt pannud katseajal olles toime uue kuriteo. Antud asjaolu näitab süüdimõistetu hoolimatust ühiskonnas kehtivate normide ning teiste inimeste tervise ja elu suhtes. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 63%. Viru Vangla ei toeta F.X-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. F.X soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud F.X-i arvamuse, leiab, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. F.X kannab vanglakaristust röövimise, joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise, tapmisega ähvardamise ja õigusemõistmises osaleja vastu vägivalla toimepanemise eest. Ka varasemalt on ta karistatud vägivallakuritegude tomepanemise eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Isik pani uued kuriteod toime katseajal. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub vabaduses kindel elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Kohus leiab, et kuna isik, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja samuti määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. 2 Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Kohus hindab, et isik on vangistuses jätkanud põhihariduse omandamist ning töötanud. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades F.X-i kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole F.X-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.10.2020, ärakandmiseks on veel ligi 1,5 aastat. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka vangla ja prokurör. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Rein Ruusmaa oli varem määratud kriminaalhooldusele, mis ei täitnud oma eesmärki, isik jätkas vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mille tulemusena pani toime uusi kuritegusid. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu F.X-i vabastamata temale Harju Maakohtu 26.09.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 3