Obsah (10)

§ 263§ 73§ 78§ 120§ 121§ 56§ 57§ 424§ 65§ 69

1-21-2246 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2246 (20231601869) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 263

lg 1 p 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav X.N Ik: XXX, xxxx kodanik, xxxx, emakeel: xxxx, valdab xxxx; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx. Tõkendit ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. 1 kehtiv väärteokaristus Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel Kaitsja RESOLUTSIOON 1. X.N süüdi tunnistada

§ 263lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada X.N-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta X.N-ile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud X.N-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et X.N temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada X.N-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.04.

2. X.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, 1 mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „X.N , 1-21-2246, menetluskulud, ositi tasumine”. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel X.N-i poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Salvestised
3. Häirekeskusele tehtud kõnesalvestised DVD plaadil, mis asub kriminaalasja juures kinnises ümbrikus (tl 32), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
4. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: X.N-i süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et X.N viibides 09.08.2020 hommikul xxxx asuva baari juures rikkus avalikus kohas käitumise üldreegleid s.t. rikkus raskelt avalikku korda vägivallaga lüües I. S.t rusikaga näkku ja seejärel lüües vahele sekkunud S. B.t mitu korda rusikate ja jalaga näkku. Oma tegevusega tekitas X.N kannatanule I. S.le füüsilist valu ja kannatanule S. B.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi (otsmikul ligi 4 cm pikk haav, parem põsk paistes, rindkerel marrastused). Korrakaitseseaduse § 54 - Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p.1 ja 2 - Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata. X.N pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav X.N selgitas, et esitatud süüdistus on arusaadav, tunnistas end süüdi osaliselt, põhjendades vägivalla kasutamist solvamisega ning märkis, et kakluses osalesid ka teised ning esimest kannatanut ta ei löönud. Süüdistatav jäi lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava X.N-i süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 2 Kannatanu S. B. ütlustest nähtuvalt viibis kannatanu 09.08.2020 hommikul vara koos I. S.ga xxxx. Oli tarvitanud paar siidrit, kuid I. oli purjus. Baar suleti kella 06.00 paiku ja I. väljus enne teda. Kui baarist väljus, siis nägi, et võõras meesterahvas lõi I.it rusikaga näkku. Mäletab, et see meesterahvas oli varem baaris. Läks nende juurde ja küsis mis juhtus. Sama meesterahvas lõi ka teda ootamatult näkku. Üritas vastu lüüa, kuid tema meelest ei saanud pihta. Mees lõi teda veel mitu korda. Taganes ja kaitses end, peksmise käigus kukkus maha. Mäletab, et istus puu all ja pühkis näolt verd. Noormees tuli tema juurde ja lõi teda veel kord jalaga näkku. Oli valus. Lööja tuttavad kutsusid mehe enda juurde ja nad sõitsid sõidukiga ära (võis olla xxxx). Helistas Häirekeskuse telefonile 112 ja palus abi. Mõne aja pärast sündmuskohale saabus politseipatrull ja kiirabi, politseinikud küsitlesid teda ja pildistati. Teda toimetati kiirabiautoga Mustamäe haiglasse. Seal puhastati haavad ja tehti õmblused. Järgmisel päeval helistas perearstile ja võttis haiguslehe, 21.08.2020 läheb kontrolli, arvab, et niidid võetakse ära ja haigusleht lõpetatakse. Pärast peksmist sai kokku I. S.ga, kes ütles, et ta mäletab kuidas teda ennast löödi ja kuidas peksti teda. Ütles, et kui teda peksti, siis üritasid juures viibinud meesterahvad lööjat tema juurest ära tassida. (tl 17-18) Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt vaadati 09.08.2020 kell 06.34 xxxx juures xxxx läbi S. B., kellel tuvastati otsmiku keskel umbes nelja sentimeetrine haav koos veretaolise ainega, mille ümbrus on paistes. Isiku parem põsk paistes, isiku kätel veretaoline aine (tl 2, fotod tl 3-4). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendi EMO kaardist nähtuvalt saabus patsient S. B. kiirabiga 09.08.2020 kell 07.16, arstlik läbivaatus algas kell 08.31 ja patsient lahkus kell 08.
2. Patsiendil diagnoositud pealae lahtine haav, otsmikul haav 2 cm, rindkeres vasakul marrastused. Objektiivne staatus: pealael otsmiku piirkonnas 4 cm rebimishaav, marrastused, patsient alkohoolses joobes. Protseduurid: pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus (tl 19-20) Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati 09.08.2020 kell 06.39 S. B.l alkoholi tarvitamise tunnused ja tema väljahingatavas õhus oli indikaatorvahendi näidu kohaselt 1,32 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt on isiku reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, ajaja kohatajus esineb häireid ning viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta. Isiku koordinatsioon on väga häiritud, käitumine normaalne (tl 5). Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert A. A.i kirja kohaselt on isikul põrutushaav otsmikul ja nahamarrastused. Sellised tervisekahjustused paranevad nelja nädalaga (tl 21). Kannatanu I. S. ütlustest nähtuvalt viibis kannatanu 09.08.2020 koos töökaaslastega xxxx asuvas xxxx baaris. Öösel jõid alkoholi, oli joobes, kuid mäletab, et baaris oli kõik rahulik. Siis kui baar suleti, läks koos teiste inimestega baarist välja. Ootamatult keegi lõi teda rusikaga näkku. Ilmselt kaotas mõneks ajaks teadvuse, mäletab, et kukkus maha. Tema juurde tuli tuttav S. B. ja üritas teda löökide eest kaitsta. Ei mäleta mis edasi juhtus. Siis mäletab, et S. B. istub verise näoga maas. Sai tema jutust aru, et teda peksis sama inimene, kes tedagi näkku lõi. Peale peksmist arsti poole ei pöördunud ja ei kavatse seda ka teha, sest tervisekahjustusi ei ole ja löögist saadud vasaku silma vigastus on juba paranenud (tl 29-30). Kahtlustatava X.N-i ütlustest nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale kahtlustuses süüks arvatud süüteo toimepanemist, kuid märkis, et need inimesed provotseerisid teda. Oli 09.08.2020 xxxx asuvas baaris koos tuttavatega umbes kolm tundi ja lahkus kui baar suleti. Baaris oli umbes kümme ukrainlast, keda ta ei tundnud, kuid käis mitu korda väljas suitsu tegemas ja iga kord kuulis, et ukrainlastel olid teiste väljas olevate inimestega sõnelused. Kõik ukrainlased olid ühes seltskonnas ja käisid väljas suitsetamas. Tema meelest ütles üks ukrainlastest tema sõbrale M. T. midagi sellist, et neid ukrainlasi on siin palju ja nad hakkavad neid kõiki keppima. Küsis, keda tahetakse keppida ja ukrainlane sõimas teda pederastiks. Ärritus sellest ja lõi teda ning ütles, et ta peab vabandama. Ütleja ei vabandanud ja kaklus 3 jätkus. Lõi ukrainlast mitu korda rusikaga näkku, ukrainlane lõi teda ka korduvalt rusikatega, kuid ei ole enda tervisekahjustusi fikseerinud ja arsti poole ei pöördunud. Korduvalt palus vabandamist, kuid teda sõimati jätkuvalt pederastiks. Kakluse käigus kukkusid asfaldile ja ukrainlane lõi pea katki. Mäletab, et viimane kord lõi ukrainlast rusikaga näkku siis, kui ukrainlane istus baari vastas puu all. Siis tuli keegi ukrainlase tuttavatest, kellega samuti sõneles ja rüseles. Mäletab, et keegi tuttavatest viis teda naise autoga minema. Mis edasi toimus seda ei mäleta, mäletab, et oli politseijaoskonnas, kuid kust kohast teda politseisse toimetati, seda ei mäleta. Muidugi kahetseb, et läks närvi ja tekitas kellelegi tervisekahjustusi (tl 37-38). Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt vaadati 09.08.2020 kell 07.26 Kesklinna politseijaoskonna ruumides Kolde pst 65 Tallinnas läbi X.N , kellel tuvastati marrastused mõlemal põlvel, vasak jalg verine, marrastused küünarnukkidel, käed verised ja vasak jalalaba paistes (tl 6, fotod tl 7-14). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati 09.08.2020 kell 06.48 X.N-il alkoholi tarvitamise tunnused ja tema väljahingatavas õhus oli indikaatorvahendi näidu kohaselt 1,02 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt on isiku reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne segane, esineb koha- ja ajataju häireid, mäletab viimase 24 tunni sündmusi. Isiku koordinatsioon on kergelt häiritud, käitumine rahutu (tl 16). Tunnistaja M. T.i ütlustest nähtuvalt viibis tunnistaja 09.08.2020 öösel xxxx asuvas baaris, kus oli palju tuttavaid. Mäletab, et saalis olid ka ukrainlased. Kedagi ukrainlastest ei tundnud. Oli kaine ja mängis piljardit. Kui baari hakati sulgema, siis väljus baarist ja nägi, et väljas toimub rüselus kohalike ja ukrainlaste vahel. Tundus, et kakles mitu inimest ja märkas, et kakluses osaleb ka tema tuttav Andrei X.N. Sekkus ja lahutas kaklejad. Koos teiste juures viibinud isikutega tassis kaklejaid erinevates suundades. Ise kedagi ei löönud ja ka teda ei löödud. Läks koos sõbrannaga kasiinosse ja mõne aja pärast helistas Andrei X.N ja ütles, et teda peeti politsei poolt kinni xxxx taga ühe maja juures. Läks sinna, et küsida mis juhtus ja arvas, et ta on tema õe autoga ja tahtis võtta autovõtme. Politseinikud kontrollisid tema andmeid, kuid autovõtit ta ei saanud. Mõne aja pärast Andrei helistas ja teatas, et ta vabastati (tl 39-40). Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt viibis tunnistaja 09.08.2020 xxxx. Kella 06.00 ajal baar suleti ja läks koos teiste külalistega välja. Baari ees seisis mitu ukrainlast, kes käitusid rahulikult. Siis üks noormees lõi ühte ukrainlast näkku ja teine ukrainlane sekkus. Sama meesterahvas, kellel olid jalas plätud ja lühikesed püksid, hakkas peksma teist. Plätud võttis ta ära ja lõi kannatanut nii rusikatega kui ka paljaste jalgadega. Karjus talle, et mis sa teed, mees vastas, et ukrainlane solvas teda. Siis keegi tassis lööja kõrvale. Lööja rahunes maha ja sõitis koos oma tuttavatega ära baari juures olnud sõiduautoga. Kannatanu istus maas, ta nägu oli verine. Ütles, et kutsuge kiirabi ja keegi ilmselt helistas, sest mõne aja pärast kohale saabus politsei ja kiirabi. Lööjat ega kannatanut ei tunne, kuid mäletab, et mõlemad viibisid öösel xxxx baaris (tl 23-24). Tunnistaja S. M.i ütluste kohaselt viibis tunnistaja 09.08.2020 öösel xxxx asuvas baaris. Baaris olid teised laevaremonditehases töötavad ukrainlased ja ka kohalikud inimesed. Kõik oli rahulik. Kella 06.00 paiku baar suleti. Kõik lahkusid, tema lahkus viimasena. Väljudes nägi, et kohalik noormees maadleb S. B.ga, kohalik istus B. peal ja lõi teda rusikatega näkku. Läks vahele ja lahutas lööja S. B.st. Seejärel lööja lahkus koos oma tuttavatega baari juures olnud sõiduautoga xxxx. S. B. jäi puu juurde maha istuma. Mõne aja pärast saabus sündmuskohale politsei ja kiirabi. Kiirabi viis S. B. haiglasse. Lööjat ei tunne, kuid mäletab, et lööja viibis oma tuttavatega öösel samas baaris, mäletab, et tal olid jalad plätud ja lühikesed püksid. (tl 25-26) Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on S. M.i 18.08.2020 temale esitatud fotol kujutatud X.N ära tundnud meesterahva, kes 09.08.2020 hommikul xxxx asuva baari juures peksis rusikaga S. B.t, tunneb isiku ära näojoonte ja riietuse järgi (tl 27-28) 4 09.08.2020 kell 06.26.54 Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõnest nähtuvalt helistatakse Häirekeskusele S. B. telefoninumbrilt ja palutakse abi, kuivõrd teda pekstakse Maleva peatuses. Seejärel kõne katkeb (tl 32, 33). 09.08.2020 kell 06.29.51 Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõnest nähtuvalt helistatakse Häirekeskusele M. J. telefoninumbrilt ja soovitakse kiirabi Maleva peatuse juurde, kuivõrd üks mees sai löögi näkku (tl 32, 33). Eelmärgitud tõenditega on üheselt tuvastatud, et 09.08.2020 hommikul ajavahemikul kella 06.00st kuni 06.30ni viibisid kriminaalmenetluses üle kuulatud isikud, s.o nii süüdistatav, kannatanud kui ka tunnistajad xxxx asuva baari ees ja seal toimus kaklus, milles osalesid süüdistatav ning kannatanud S. B. ja I. S.. Süüdistatava versiooni kohaselt nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil tekkis tal sõnavahetus ühega ukrainlastest, kes solvas tema tuttavat M. T.i ja teda ja kellelt ta nõudis vabandamist ja keda lõi korduvalt rusikaga ning viimane kord lõi ukrainlast näkku siis kui see istus puu all. Seejärel tekkis tal rüselus teise ukrainlasega. Kohus peab vajalikuks märkida, et ükski üle kuulatud kannatanutest ega tunnistajatest ei ole rääkinud midagi kaklusele eelnenud sõnavahetusest. Tunnistaja T. T.i ütluste kohaselt seisid baarist väljunud ukrainlased rahulikult ja üks noormees lõi ühte ukrainlast näkku ja teine ukrainlane sekkus ja seda sekkunud ukrainlast hakkaski noormees lõpuks peksma. Kui tunnistaja küsis miks ta seda teeb, vastas süüdistatav, et ukrainlane teda solvas. Samas juures viibinud tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta oleks sellist solvamist kuulnud. Ka süüdistatava sõnade kohaselt väidetavalt solvatud M. T. ei ole solvamisest midagi rääkinud ja kaklust nägi ta alles baarist väljudes. Arvestades taolisi ütlusi teeb kohus järelduse, et mingit solvamist või sõnavahetust ei olnud või vähemalt ei olnud sellist sõnavahetust, mis oleks saanud tingida vägivalla kasutamise. Lisaks sellele järeldusele leiab kohus, et süüdistatav on sündmuste järjekorra segamini ajanud. Nimelt on süüdistatav väitnud, et kõigepealt peksis ta ühte ukrainlast ja viimase löögi tegi siis kui ukrainlane puu all istus, misjärel rüseles teisega, kuid kannatanute ja tunnistaja T. T.i ütlustest nähtub hoopis see, et kõigepealt ründas süüdistatav I. S.t, kes löögist pikali kukkus ja seejärel asus peksma S. B.t, kes küsis miks ta I. S.t lõi. Sama asjaolu nähtub ka tunnistaja S. M.i ütlustest, millede kohaselt nägi ta seda kui noormees istus S. B. peal ja peksis teda ning ta läks neid lahutama ja S. B. jäi puu juurde istuma. Seejärel aga sõitis süüdistatav ära. Sama asjaolu kinnitavad ka teised tunnistajad, millede kohaselt kaklus lahutati siis kui ühte meest oli pekstud ning sellega kaklus lõppes. Sündmuste käigu kronoloogilisest järjekorrast saab järeldada, et kõigepealt löödi rusikaga I. S.t ja seejärel peksti S. B.t, mille järel kaklus lahutati ja süüdistatav sõitis minema ning S. B. jäi puu najale istuma. Sama sündmuste järjekorda, kus süüdistatav peksis S. B.t ja seejärel kaklus lahutati, kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud M. T.. Seega ei saanud süüdistataval enam kellegagi rüselust tekkida. Sellest tulenevalt ei pea kohus süüdistatava ütlusi sündmuste järjekorra ja põhjuse osas usaldusväärseks, kuivõrd need ütlused on sündmuste järjekorra osas teiste tõenditega otseses vastuolus ning sündmuse põhjuse osas ei ole kogutud ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit. Sündmuse kui niisuguse toimumise osas on süüdistatava ütlused põhimõttelises kooskõlas teiste tõenditega, s.o süüdistatav on tunnistanud kannatanute suhtes vägivalla kasutamist ning samamoodi on ütlused kooskõlas teiste tõenditega ka sündmuse toimumise aja ja koha osas. Üheselt on kohtu arvates tõendatud ka see, et vägivalla kasutamist alustas süüdistatav, kusjuures I. S. ei jõudnud ennast kaitstagi, kuid kannatanu S. B. ütlustest nähtuvalt püüdis ta ennast ka kaitsta ja süüdistatavat vastu lüüa, kuid ei tabanud. Seega võisid süüdistataval tuvastatud marrastused olla põhjustatud S. B.ga maas maadlemisest ning jala paistetus sellest, et ta kängitsemata jalaga S. B.t lõi, milline asjaolu tuleneb ka tunnistaja T. T.i ütlustest, millede kohaselt võttis süüdistatav plätu jalast ja lõi jalaga S. B.t. Sellest tulenevalt jätab kohus süüdistatava väited selle kohta, et ka tema kakluses, mille ta ise algatas, kannatada sai, tähelepanuta. Kuivõrd süüdistataval tuvastati sisuliselt keskmine joove ja kannatanul S. B. joove oli veel suurem, siis on ilmselge, et ei süüdistatav ega kannatanud ei ole võimelised kakluse tegelikku põhjust meenutama ning nad käitusid esimese emotsiooni ajel, mis neil tuvastatud seisundist tulenevalt tundus neile hetkel kõige õigem. 5 Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritud süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset xxxx baari ees tänaval ja haljasalal, kus viibis äsja baarist väljunud kümneid baari külastajaid, s.o hulganisti asjassepuutumatuid isikuid ja kõrvaline isik T. T. sekkus sõnaliselt süüdistatava käitumisse ning teine kõrvaline isik M. J. teatas sündmusest Häirekeskusele just seetõttu, et inimest löödi tänaval näkku, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt tuvastatud, et häiritud olid vähemalt kaks asjassepuutumatut isikut ning samuti on tuvastatud see, et nii kannatanute seltskonnas kui ka süüdistatava seltskonnas viibinud isikud läksid süüdistatava kasutatud vägivalda lõpetama ja sekkusid. Seega häiris süüdistatava käitumine ka asjasse puutuvate isikute seltskonnas viibivaid isikuid. Seejuures ei näinud need isikud I. S. löömist, vaid seda, kuidas süüdistatav kasutas vägivalda S. B. suhtes ning nende jaoks oli selline käitumine ootamatu, kuivõrd neile ei olnud intsidendi põhjus ega algus teada, mistõttu osutusid ka nemad sisuliselt asjassepuutumatuteks isikuteks, kes pidasid vajalikuks sekkuda.

§-ga 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord, aga sellega kaitstakse ka individuaalseid õigushüvesid. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald (

§ 263lg 1 p 1).

Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustikus kehtestatud ähvardamise (

§ 120

) või kehalise väärkohtlemise (

§ 121) koosseisule.

Mõlema nimetatud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis ehk kehaline ja vaimne heaolu. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud avaliku korra rikkumine süüdistatava poolt, mis seisnes selles, et süüdistatav lõi ühe korra I. S.t rusikaga näkku ja seejärel S. B.t rusikatega ja jalaga mitu korda näkku, tekitades I. S. füüsilist valu ja S. B.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, millised nõudsid oma iseloomu tõttu ka esmaabi. Antud juhul ei olnud seega lihtsalt tegemist avaliku korra rikkumisega, vaid see rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega ja seda mitme isiku suhtes. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-150-13 p 12). Kannatanute endi ütluste kohaselt, kui süüdistatav neid ründas ja rusikaga lõi, tundsid nad valu. Kuigi I. S.t ei ole läbi vaadatud ja ta ei ole ka tervishoiuteenuse osutaja poole pöördunud, nähtub tema ütlustest, et löögist saadud silma vigastus on paranenud, s.t talle oli tekitatud tervisekahjustus. Seevastu on läbi vaadatud S. B., kellele osutati ka esmaabi ning kellele oli tekitatud lahtine peahaav ja marrastused rindkerel ning kannatanu oli tekitatud tervisekahjustuste tõttu ka töövõimetu. Vaadates kannatanu S. B. läbivaatuse protokolli ja selle juurde lisatud fotosid ning erakorralise meditsiini osakonnas koostatud patsiendikaardis kirjeldatud vigastusi, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanute poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kuigi kannatanud olid alkoholijoobes ja sellest tingitult võis suurema valu tundmine olla pärsitud, ei muuda see tervisekahjustuse olemasolu olematuks, samuti ei saa seetõttu ka väita, et kannatanud valu üldse 6 ei tundnud. Tervisekahjustuste olemasolu juba viitab kohtu arvates sellele, et valu tundmine oli vältimatu. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas omapoolse kehalise väärkohtlemisega, s.o I. S.t näkku lüües I. S.le valu ning S. B.t korduvalt rusikatega ja jalaga näkku lüües nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustuse. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu kahe koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine ja teise inimese tervise kahjustamine. Eeltooduga on tuvastatud nii see, et tegemist oli avaliku kohaga, kui see, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud käitumine läks vastuollu KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud keeldudega, s.o keeluga avalikus kohas teist isikut lüüa, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut hirmutada või ähvardada, millega rikuti ka keeldu käituda avalikus kohas teist isikut häirival viisil ja nende keeldude rikkumisega kaasnes ka vägivalla kasutamine mitme isiku suhtes, on tuvastamist leidnud

§ 263lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis.

Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, kannatanute ja tunnistajate, osaliselt ka süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani vägivallateo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava selgituste kohaselt teda solvati ja ta nõudis vabandamist. Vabandust saamata pidas ta vajalikuks seda nõuda vägivallaga. Vägivallategu asuti aga tõkestama ja seejärel kasutas süüdistatav vägivalda juba süütegu tõkestama asunud isiku suhtes, kasutades selle isiku suhtes oluliselt rohkem vägivalda kui esimese kannatanu suhtes. Kohus leiab, et kriminaaltoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavat või tema tuttavat oleks solvatud, kuid isegi juhul, kui oleks, ei toimunud süüdistatava suhtes mingit rünnet. Süüdistatav läks oma sõnade kohaselt nõudma vabandust, tehes seda rusikaga ning kui tema tegevusse sekkuti, otsustas ta ka tema õigusvastast käitumist takistama tulnud isiku korrale kutsuda taas rusikaga. Seejuures oli ta üheselt teadlik sellest, et kõik baari ees viibivad isikud on äsja väljunud baarist tänavale, s.t ta sai aru sellest, et ta viibib avalikus kohas ja paljude asjassepuutumatute isikute juuresolekul ja nägemisulatuses. Selline objektiivne käitumine näitab vägivalla kasutamise osas süüdistatava eesmärgipärast käitumist, s.t kasutas vägivalda kannatanute suhtes kavatsetult, kuivõrd ta seadis vägivalla kasutamise oma eesmärgiks ja ta ka teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.t põhjustab teist inimest näkku lüües nii valu kui ka tervisekahjustuse, milliste tagajärgede saabumist ta sündmuskohal ka ilmselgelt tajus. Seejuures lõpetas ta vägivalla alles siis kui kõrvalised isikud ta eemale viisid ja vägivallateod lõpetasid. Avaliku korra rikkumise osas on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav teadis, et ta viibib tänaval, s.o avalikus kohas, kus on peale tema ka teisi asjassepuutumatuid isikuid ning et tema selline käitumine mõjub ka kõigile teistele tänaval baari ees viibivatele isikutele häirivalt ja rikub nende õigusrahu. Süüdistatava käitumisest saab järeldada, et süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, s.t süüdistatav pidas seda võimalikuks ja ka möönis seda, mida näitab ka süüdistatava käitumine kui ta asjassepuutumatule isikule põhjendas vägivalla kasutamist sellega, et isik solvas teda. Kohtu hinnangul, arvestades nii kuriteo asjaolusid ning kannatanute ja tunnistajate ütlusi, siis süüdistatav sai teo toimepanemise ajal aru, mida ta teeb ning sai aru ka sellest, et tema selline tegevus ei ole lubatud ja häirib kõrvalisi isikuid. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et X.N pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteo.

7 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 263

lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta. Seega käesoleval hetkel süüdistataval sissetulek puudub. Teatistest X.N-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub (tl 45), et Maksu-ja Tolliameti andmetel oli süüdistatava 2019. aasta maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 1247 eurot. Kriminaalasjas ei ole ka kogutud andmeid süüdistataval mõne muu legaalse sissetuleku olemasolu kohta ning süüdistatav on ka ise kohtuistungil isikuandmete kontrollimisel avaldanud, et ta hetkel ei tööta ja plaanib tööle asuda alles lähiajal. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise näol. Lisaks sellele nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on 1 kehtiv väärteokaristus ning andmed temale määratud rahatrahvi tasumise kohta puuduvad. Taolised asjaolud välistavad kohtu arvates rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd rahaline karistus ei oleks täidetav. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates X.N-i süü suurust

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatava pani toime kaks vägivallategu, millistest ühega põhjustas ka kannatanule tervisekahjustuse. Samas oli tegemist ajaliselt sisuliselt ühe sündmusega, mille käigus kasutas ta vägivalda kahe isiku suhtes. Seetõttu kuriteo asjaoludest ja tagajärjest lähtuvalt leiab kohus, et X.N-i süü on keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendava asjaoluna on süüdistuses märgitud süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus leiab, et nendest ühte, s.o kahetsust saab kohtu arvates kergendava asjaoluna arvestada ja kohtul puudub alus kahetsuse siiruses kahelda. Mis puudutab süü tunnistamist, siis

§ 57lg 1 loetelu sellist kergendavat asjaolu ette ei näe.

Seejuures on süüdistatav küll süüd tunnistanud, kuid samas teo toimepanemist õigustanud. Seega saab kohus kergendava asjaoluna arvestada vaid kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kriminaalmenetluses tuvastatud ei ole. Järgnevalt juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, so süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab 8 iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdistatava karistusandmetest (tl 41-44, 51-54) nähtuvad erinevad karistusandmed. Seejuures on ka karistusregistri andmed erinevad ning esimeses karistusandmete väljatrükis on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust ja teises väljatrükis üks. Kriminaaltoimikus on ka karistusandmeid tõendavad kohtuotsused, millistest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega nr 1-14-10577

§ 424

järgi vangistusega 28 päeva, milline karistus jäeti

§ 73lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.

Seejärel on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 07.07.2016 otsusega nr 1-16-5856

§ 424

järgi vangistusega 7 kuud ja 29 päeva ning

§ 65

lg 2 alusel on moodustatud liitkaristus Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 28 päeva ning liitkaristusena on talle mõistetud vangistus 8 kuud ja 27 päeva. Liitkaristus on aga omakorda asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 267 tunni ulatuses ja täitmise tähtajaks on määratud 2 aastat. Karistusregistri andmete kohaselt (varasem versioon) on karistus täidetud 05.03.

1. Hilisema karistusregistri andmetel on aga süüdistatava kehtivaks karistuseks Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega mõistetud karistus, milline tegelikkuses on juba liidetud hilisema karistusega, milline on kantud. Seega ei saa olla kehtiv ka varasema otsusega määratud katseaeg, kuivõrd varasema otsusega mõistetud karistus on juba liidetud hilisema otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristus on asendatud üldkasuliku tööga, s.t varasemat iseseisvat karistust enam ei eksisteeri. Karistusregistri andmetel on aga üldkasulik töö sooritatud 05.03.
2. KarRegS § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Seega saanuks eelmärgitud otsustega seotud karistused olla registris vaid kuni 05.03.
3. Seega oli süüdistataval süüteo toimepanemise ajal kehtiv karistus vaid seoses Harju Maakohtu 07.07.2016 otsusega mõistetud karistusega, kuid Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega mõistetud karistus iseseisvalt kehtiv olla ei saanud. Süüdistusakti kohtusse saatmise ajal aga süüdistataval enam kehtivaid kriminaalkaristusi olla ei saa, kuivõrd karistusandmete registrist kustutamise aeg saabus 05.03.
4. Seega saab süüdistatavat lugeda isikuks, kellel puudub kehtiv kriminaalkaristus. Arvestada tuleb sedagi, et kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks on süüteo toimepanemisest möödunud kaheksa kuud ning kohtul puudub teadmine, et vahepealsel ajal oleks süüdistatav toime pannud mõne õigusvastase teo. Sel põhjusel leiab kohus, et käesoleva otsusega võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja mõistetava karistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Sellele seisukohale jõudmisel toetub kohus just süüdistataval uute karistuste puudumisele viimase kaheksa kuu jooksul, millest saab järeldada, et süüdistatav on oma suhtumist õiguskorda muutnud. Seega kuna süüdistatavale ei ole karistusandmetes muutusi toimunud, leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik ning süüdistatava suhtes piisab

§ 73

sätete kohaldamisest, jättes karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Muid menetluskulusid kriminaalasjade menetlemisega ei kaasnenud, kuivõrd süüdistatav loobus kaitsjast ja seega ka võimalikust täiendavast menetluskulust, mis kaasneks kaitsja õigusabi osutamisega. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma 9 üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav mõistetakse süüdi kuriteo toimepanemises, millega rikuti avalikku korda, kasutades vägivalda kahe isiku suhtes. Kohtu arvates on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive selline, et välistab oma teo iseloomult käitumise juhuslikkuse. Seetõttu tuleb sundraha süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistataval püsiva sissetuleku puudumist, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. SALVESTISED Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaaltoimikus Häirekeskuse kõnesalvestised. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud ja mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on kannatanu ja kõrvalise isiku kõnede helisalvestised Häirekeskusele, mis on salvestatud DVD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus ja milledel on kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seega on tegemist andmekandjaga, millisel on tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb andmekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10