Obsah (7)

§ 423§ 73§ 78§ 50§ 18§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 24. aprill 2025, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22 Kriminaalasja number 1-24-5969 (kohtueelses menetluses nr 2328

§ 423

lg 1 järgi üldmenetluses Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Andrus Sälg (isikukood: 37011226012; elukoht: XXX , XXX; töökoht:XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud) vandeadvokaat Margo Normann (valitud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309, § 310 - § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Andrus Sälg

§ 423

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Andrus Sälgile katseaeg 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ei pöörata täitmisele, kui Andrus Sälg ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. 1

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

1. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel rahuldada kannatanu E.L tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 1203,82 eurot. Välja mõista Andrus Sälgilt kannatanu E.L kasuks 1203,82 eurot, mis tuleb tasuda E.L arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (XXX).
2. Kriminaalmenetluse kulude osas: KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdimõistetult Andrus Sälgilt menetluskuludena riigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ja ekspertiisikulud 1066,36 eurot s.o kokku 2395,36 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 2395,36 eurot tuleb süüdimõistetul tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700012293 ning selgituse „Andrus Sälg, otsus nr 1-24-5969, menetluskulu“. Süüdimõistetu valitud kaitsja õigusabi osutamisega seonduvad kulud 800 eurot jätta Andrus Sälgi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
3. mai 2025.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama (RKKKm, nr 3-1-1-44-15, p 8-10). KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
4. Süüdistuse sisu Andrus Sälgi (Sälg) süüdistatakse selles, et tema, 12.11.2023 kella 18.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Põlde külas Valga-Uulu mnt 78,
5. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX ning enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud manöövri ohutuses ja ei andnud teed peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale Honda VTX 1800 registreerimismärgiga XXX X, mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei olnud Andrus Sälg piisavalt ettevaatlik, tähelepanelik ega vähendanud 2 vajalikul määral sõidukiirust. Andrus Sälg, mootorsõidukijuhina, põhjustas liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest A.Ole järgmised kehavigastused: pea-kehatüve-jäsemete tömp trauma koljuluude lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite, siseorganite rebendite ning lülisamba ja jäsemeteluude hulgimurdudega, mille tagajärjel suri A.O sündmuskohal. Oma tegevusega rikkus Andrus Sälg Liiklusseaduse: - § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; - § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; - § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; - § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; - § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) Sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) Vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; - § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale; - § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Seega pani Andrus Sälg toime

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm.

1. Kohtus uuritud tõendid Kohtuliku uurimise käigus kuulati ristküsitluse vormis üle süüdistatav Andrus Sälg, kannatanu C.Y, tunnistaja J.K ning uuriti poolte taotlusel järgmisi kirjalikke tõendeid: 1) sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeli ja skeemiga; 2) sündmuskoha vaatlusprotokoll LÕ nr 73; 3) ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt nr 23E-AOS0110/TRT358; 4) väljatrükk Liiklusregistrist; 5) karistusregistri õiend; 6) väljatrükk Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registrist ja teatis keskmise päevasissetuleku kohta; 7) tsiviilhagi puudutavad tõendid, s.h sularaha arve 17.11.2023 summas 640 eurot, Tartu Krematooriumi arve 15.11.2023 summas 953 eurot koos kaardimakse kviitungiga, maksekorraldus 3 16.11.2023 summas 7,20 eurot, kaarditehingu 10,20 eurot 15.11.2023 väljavõte XXX AS, kaarditehingu 68,95 eurot 17.11.2024 väljavõte XXX AS, maksekorraldus nr 204 15.11.2023 summas 3,31 eurot, maksekorraldus 17.11.2023 summas 2,99 eurot, maksekorraldus 18.11.2023 summas 3,00 eurot; 8) menetluskulusid tõendavad dokumendid: menetluskulude nimekiri, Advokaadibüroo Normann ja Partnerid arve nr 16 19.03.2025 summas 800 eurot, kviitung nr 3-24 26.03.
3. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör leidis kohtuistungil, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Prokurör taotles Andrus Sälgi süüditunnistamist

§ 423

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täitmisele pööramata, kui Andrus Sälg ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 6 kuuks. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud, s.h ekspertiisi tasu 1066,36 eurot ja sundraha 1329 eurot. Prokurör leidis, et kannatanu tsiviilhagi summas 1203,82 eurot on põhjendatud. Süüdistatav Andrus Sälg avaldas kohtuistungil, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, kuid süüdi ennast ei tunnista. Kui kohus leiab, et ta on süüdi, siis on nõus kõik kahjud korvama. Tsiviilhagi põhjendatuse osas oli süüdistatav nõus kaitsja seisukohaga. Kaitsja leidis, et Andrus Sälgi süü

§ 423lg 1 järgi ei ole esitatud tõendite alusel mingilgi moel tõendatud.

Süüdistus ei ole tõendanud põhjuslikku seost saabunud tagajärje ja süüdistatava käitumise vahel. Kaitsja taotles Andrus Sälgi õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses. Lisaks taotles kaitsja süüdistatavale õigusabi osutamisega seonduvate menetluskulude summas 800 eurot s.h käibemaks riigilt Andrus Sälgi kasuks väljamõistmist. Puutumuses küsitud karistusse, märkis kaitsja, et on igal juhul vastu sellele, et Andrus Sälgilt juhtimisõigus ära võtta praktiliselt varsti juba kaks aastat tagasi toimunud liiklusõnnetusse sattumise tõttu või liiklusõnnetuse põhjustamise tõttu, kui kohus leiab Andrus Sälgi poolt selget liikluseeskirjade rikkumist. Samuti leidis kaitsja, et juhul, kui kohus leiab, et Andrus Sälg on süüdi, siis tsiviilhagi vastu ei vaidle. Lähtudes formaalsetest eeldustest on tsiviilhagi põhjendatud, küsimus on ainult süüs. Nõue on mõistlik. 4. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 4.1.

§ 423

lg 1 näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudtee veeremi juhile, kui ta rikub ettevaatamatusest liiklus- või käitusnõudeid ja tekitab sellega ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustab ettevaatamatusest inimese surma. Kohus leiab, et süüdistatava Andrus Sälgi süü

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud ja põhjendab eeltoodud seisukohta alljärgnevalt. 4.

1. Kannatanu C.Y andis kohtuistungil ütlusi, millest nähtub, et liiklusõnnetuses hukkunud isik A.O oli talle XXX. Kannatanu kuulis liiklusõnnetusest samal õhtul telefoni teel J.K-lt, kellelt kuulis, et A.O sõitis liiklusõnnetuse hetkel chopper-tüüpi mootorrattaga ning üks auto oli ette keeranud ja A.O oli talle otsa sõitnud, mille tagajärjel A. O hukkus. A.O sai mootorratta juhiloa 2023.a. juulikuus. Varasemalt, enam kui 10 aasta eest oli ta saanud ka B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse. A.O oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel XX-aastane. Kannatanu on iseloomustanud oma xxxxxx A. O üldist liikluskäitumist ja kirjeldas teda kui rahulikku juhti, kelle sõidukis sõitjana viibides tundis kannatanu end turvaliselt. 4 Tunnistaja J.K ütluste kohaselt läksid nad koos A.Oga Pärnust tunnistajale uut mootorratast tooma. Pärnusse sõideti tunnistajale kuuluva sõiduautoga. Ostetud mootorratas oli Honda VTX
2. Tunnistaja kontrollis enne sõidu alustamist mootorratta tehnilist seisukorda, kuna ta on väljaõppelt autoremondilukksepp. Mootorrattaga proovisõidul probleeme ei ilmnenud. Kuna haagist neil ei olnud, siis mootorratta äratoomiseks pidi tunnistaja ise mootorrattaga sõitma. Algul juhtis mootorratast tunnistaja ja mingil hetkel nad vahetasid ning A.O asus ise mootorratast juhtima ning tunnistaja viibis mootorratta järel sõitvas sõiduautos, mida juhtis tunnistajale tuttav isik M. K. Kui nad mootorratta järel sõitsid, siis oli mootorrattur koguaeg nende vaateväljas kuskil 100-300 meetri kaugusel. Tunnistaja sõiduauto sõidukiirus oli 90-92 km/h. Mootorrattur sõitis täpselt keset teed ning järske manöövreid ei teinud. Ühel hetkel märkas tunnistaja, kuidas paremalt poolt, kõrvalteelt lähenes peateele sõiduauto Opel Vectra ning sõitis peateel liikunud mootorrattale ette. Nähes kõrvalteelt lähenevat sõiduautot ütles tunnistaja, et tuleb, tuleb, tuleb ning seejärel märkas, kuidas mootorratta pidurituled süttisid. Hetk hiljem märkas tunnistaja, kuidas A. O kukkus mootorrattaga ja seejärel tekkis sädemepilv, mis tekib siis, kui mootorratas järsu pidurdamise tagajärjel kaotab juhitavuse ja kukub külili ning mootorratta küljepeal olevad torud ja jalarauad libisevad mööda asfalti. Tunnistaja J.K kinnitusel juhtis A.O mootorrattas enne kokkupõrget süüdistatava juhitud sõiduautoga enda pärisuunalises sõiduvööndis. Pärast mootorratta ja sõiduauto kokkupõrget pöördus sõiduauto ümber ja mootorratas lendas teisele poole. 12.11.2023.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et sündmuskoht asub ValgaUulu mnt 78,
3. kilomeetril, Põlde külas, Mulgi vallas, Viljandimaal. Sündmuskohaks on asulaväline tee Valga-Uulu mnt 78,
4. km, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sõidutee on asfaltkattega, vihmamärg. Valga-Uulu mnt 78,
5. km on mõlemalt poolt sirge ja hea nähtavusega. Valga-Uulu mnt 78,
6. km ristub Veelikse-Laatre-Läti Piir teega. Sõiduteede ristumiskoht on tähistatud liiklusmärkidega ning on olemas ka teekattemärgistused. Antud teelõigul on suunavööndeid eraldavad teekattemärgistused. Veelikse-Laatre-Läti Piir teelt Valga-Uulu mnt suunas sõites, on ristmikul liiklusmärk nr 221 „Anna teed“ ning teekattemärgis nr 943 „teeandmisekoht“. Ristmik valgustatud ei ole. Sündmuskohal, Abja-Paluoja poolt vaadatuna, vasakul pool sõiduteede ristumiskohas on külili asendis mootorratas Honda (foto nr 4, 7, 8). Paremal pool teed, vahetult pärast ristmiku lõppu, paikneb sõiduauto Opel Vectra reg.nr XXX XXX , sõiduauto esiosa on suunaga Veelikse-Laatre-Läti Piir tee poole, sõiduauto kerel on vigastused vasakpoolsel küljel, s.h vasakpoosel esimesel poritiival, esimese ja tagumise ukse alumistel osadel ning autokerel uste all (foto nr 5, 13, 14, 15, 16). Sõiduauto Opel Vectra ees, selili asendis paikneb surnukeha (foto nr 5, 13). Lisaks eeltoodule on tuvastatud, et tee keskel paikneb mootorratturi parema käe kinnas (foto nr 13, joonisel tähis 1), sõiduteel paikneb mootorratta esitule ümber olev tuuleklaasi osa (foto nr 12, joonisel tähis 2), sõiduteel paikneb mootorratta esitule reflektor koos kinnitusraamiga (foto nr 11, joonisel tähis 3), paremal pool tee ääres, Mõisaküla poolt vaadatuna, paikneb mootorratta vasakpoolne sadulakott (joonisel tähis 4), vasakul pool teed, auto tagaosa juures paiknevad mootorratta parempoolne sadulakott ning hukkunu üks jalanõu (foto nr 6, joonisel tähis 5). Sõiduki parempoolse külje juures asfaldil on hukkunu juurest voolanud vereloik. Sündmuskoha vaatlusprotokoll LÕ nr 73 (vorm LÕ-2) tõendab, et liiklusõnnetus Andrus Sälgi poolt juhitud sõiduauto Opel Vectra reg.märk XXX XXX ja A.O juhitud mootorratta Honda VTX 1800 reg. märk XX XX vahel toimus Valga-Uulu mnt 78,
7. km, Põlde külas, Mulgi vallas, Viljandimaal kell 18.
8. Liiklusõnnetuse liik: kokkupõrge sõidukiga küljelt. Sõidutee on püsikattega ja on korras. Ilmastik – vihmasadu. Tegemist on reguleerimata ristmikuga liiklusmärkidega, + kujuline ristmik. Valgustus puudub. Lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Tegemist on sirge teega. Sõidutee kate on märg. Andrus Sälgi poolt juhitud sõiduautol Opel Vectra reg.märk XXX XXX on kahjustatud vasak külg ja A.O juhitud mootorrattal Honda VTX 1800 reg. märk XX XX on esiosa deformeerunud. 5 Kriminaalasjas on vastavalt 14.11.2023.a. ekspertiisimäärusele A.O surma põhjuste väljaselgitamiseks korraldatud surnu kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiakt tõendab, et A.Ol esinesid trauma järgselt järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Loetletud kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla saadud lähteandmetest näidatud viisil - 12.11.2023 liiklusõnnetuse käigus. A.O surma põhjuseks on liittrauma – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Süüdistatava Andrus Sälgi ütlustest nähtub, et 12.11.2023.a. õhtul juhtis ta sõiduautot ning sõitis sellega Laatre suunalt mööda kõrvalteed ning lähenes ristmikule, kus kõrvaltee ristub peateega. Süüdistatav soovis sooritada vasakpööret Mõisaküla suunas. Enne ristmikule jõudmist ta peatus ja nägi vasakult poolt Mõisaküla suunalt läheneva sõiduauto tulesid – kahte tuld: üks tuli oli erksam ning teine oli tuhmim. Ta alustas sõitu ristmikule, kuna hindas, et vahemaa on piisav, et oma manööver ära teha. Seejärel asus sooritama vasakpööret ning ületanud tee telgjoone märkas veel kolmandat tuld s.o mootorratast umbes 15 meetri kaugusel, see tuli kadus ning siis toimus kokkupõrge tema autoga. Auto sai vigastusi vasakule poole, sealjuures oli uste alumine äär ja karbi osa sissemuljutud. Auto esiosal vigastusel puudusid. Süüdistatava ütluste kohaselt keeras mootorrattur tema suunavööndisse, kus toimus ka sõidukite kokkupõrge. Löögi tagajärjel tema juhitud sõiduauto keeras esiosaga sõidusuunda, kust auto ristmikule sõitis. A. Sälg väljus autost ja samal ajal teisel pool teed peatus auto. A. Sälg helistas Päästeametisse ning kohale jõudnud sõiduki juht, kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja, asus kannatanule kunstlikku hingamist tegema. 4.
9. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) Süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis süüdistatav Andrus Sälg mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX ning kannatanu, liiklusõnnetuses hukkunud A.O juhtis mootorratast Honda VTX 1800 registreerimismärgiga XX XX ning eelnimetatud sõidukite vahel toimus kokkupõrge asula välisel teel Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Põlde külas, Valga-Uulu mnt 78,
10. kilomeetril kohas, kus eelnimetatud maantee ristub kõrvalteega. Toimunud liiklusõnnetuses sai A.O kehavigastusi, mille tagajärjel ta suri sündmuskohal. 2) Vahetult enne sõidukite kokkupõrget juhtis A.O mootorratast Honda VTX 1800 peateel ning süüdistatav Andrus Sälg juhtis sõiduautot Opel Vectra kõrvalteel ning sooritas vasakpööret kõrvateelt peateele liikudes Laatre suunalt Mõisaküla suunas. Eelmärgitud asjaolud on tõendamist leidnud tunnistaja J.K, kannatanu E.L ja süüdistatava Andrus Sälgi ütlustega ning 12.11.2023.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga sündmuskoha vaatlusprotokolliga LÕ nr 73 ning ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0110/TRT
11. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud skeemi ning tunnistaja J.K ning süüdistatava ütlustega kogumis on tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud ajal toimus süüdistatava Andrus Sälgi juhitud sõiduauto Opel Vectra ning A.O juhitud mootorratta Honda VTX 1800 kokkupõrge ValgaUulu maantee ja Veelikse-Laatre-Läti Piir tee ristmikul. Süüdistatava ja tunnistaja J.K ütlustega on tõendatud, et süüdistatav sõitis oma sõidukiga kõrvalteelt peateele. Süüdistatav tutvudes kohtuistungil sündmuskoha vaatlusprotokolliga kinnitas, et tema lähenes ristmikule Laatre suunalt ning peateele sõites sooritas vasakpööret Mõisaküla suunas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud skeemist nähtub, et tegemist reguleerimata ristmikuga. Viidatud ristmikul puudub foor ja reguleerija. Liiklusseaduse § 2 p 68 kohaselt on ristmik reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul 6 juhul on ristmik reguleerimata. Seega sündmuskohaks olev ristmik on reguleerimata ristmik, kus peatee ristub kõrvalteega. Sündmuskohaks oleval asulavälisel teel (Valga-Uulu mnt 78,
12. km) on lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Valga-Uulu maantee on peatee ja Veelikse-Laatre-Läti Piir tee on kõrvaltee. Sõiduteede ristumiskoht on tähistatud liiklusmärgiga nr 221 „Anna teed“ ning on olemas ka teekattemärgistus nr 943 „Teeandekoht“. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kõrvalteelt peateele sõites ta märkas seda teemärgist ja oli sellest teemärgisest ka eelnevalt teadlik, kuna on varem sellel teel liigelnud, sest tema poeg elab selle ristmiku läheduses. Süüdistatava ütlused tõendavad, et ta oli teadlik sellest, et liikleb kõrvalteel ning sooritab vasakpööret kõrvalteelt peateele. 3) Vaidlus puudub ka asjaolus, et vahetult enne sõidukite kokkupõrget ristmikul mootorrattur pidurdas ning sattus sellest tulenevalt külglibisemisse. Vastav asjaolu on tõendamist leidnud tunnistaja J.K ütlustega, kui ta nägi vahetult enne sõidukite kokkupõrget, kuidas mootorratta pidurituled süttisid ning hetk hiljem märkas tunnistaja, kuidas A.O kukkus mootorrattaga ja seejärel tekkis sädemepilv, mis tekib siis, kui mootorratas järsu pidurdamise tagajärjel kaotab juhitavuse ja kukub külili ning mootorratta küljepeal olevad torud ja jalarauad libisevad mööda asfalti. Süüdistatav on vastavat olukorda kirjeldanud järgnevalt: hetkel, kui ta oli sooritamas manöövrit nägi ühte sõidukituld, mis tuli tema sõiduki suunas ja seejärel kadus. Seejärel toimus kokkupõrge. 4.
13. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel on vaidlus süüteo järgnevates faktilistes asjaoludes ning süüküsimuses. 4.4.
14. Kaitsja on leidnud, et mootorratta Honda VTX 1800 registrimärgiga XX XX ja sõiduauto Opel Vectra registrimärgiga XXX XXX kokkupõrge toimus sõiduauto liikumise pärisuunavööndis. Kaitsja toetub süüdistatava vastavasisulistele ütlustele ning asjaolule, et sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud skeemilt nähtub, et Andrus Sälgi juhitud sõiduk asub sündmuskohal omas suunavööndis ning nimetatud sõiduvööndis oli ka verekahtlase määrdumise laik ning sõidusuunas Abja-Paluoja poole oli vasakul pool tee ääres mootorratta Honda küljekott (mootorratta parempoolne sadulakott tähistatud skeemil numbriga 5). Süüdistatav on rääkinud, et ta oli lõpetanud vasakpöörde kõrvalteelt peateele ning tema juhitud sõiduk Opel Vectra oli jõudnud mootorrattaga kokkupõrke hetkeks enda pärisuunavööndisse s.o suunaga Mõisaküla poole ning A.O juhitud mootorratas kaldus vastassuuna vööndisse. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et sõidukite kokkupõrge toimus sõiduauto liikumise pärisuunavööndis ning leiab, et üksnes mõnede sündmuskoha vaatlusega tuvastatud esemete ning verekahtlase määrdumise asukohta arvestades ei ole võimalik järeldada kumma sõiduki liikumise suunavööndis kokkupõrge toimus. Oluline on tähele panna, et nii sõiduauto kui ka mootorrattas ja mootorratta juurde kuuluvad esemed, s.h vasak- ja parempoolne sadulakott, esituuleklaasi osa, esitule reflektor, samuti mootorratturi surnukeha, kinnas ja jalanõu asetsevad sündmuskohal sõidutee mõlemal poolel s.t Valga-Uulu maantee ja Veelikse-Laatre-Läti piir tee ristumiskoha suhtes erinevates kohtades. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, lisatud fotodelt ja skeemilt, et vaatlusega on tuvastatud esemeid nii vasakul pool kui ka paremal pool sõiduteel, vaadatuna Mõisaküla - Abja-Paluoja suunal. Mootorratturi surnukeha paikneb vahetus läheduses sõiduauto esiosaga ja sõidutee telgjoonega, kusjuures surnukeha parem käsi ja vasak jalg paiknevad sõidutee telgjoonel (vt foto nr 5). Tähelepanuväärne on seegi asjaolu, et sündmuskoha vaatlusel muid jälgi (näit. mootorratta pidurdusjälgi v. libisemisjälgi) ei tuvastatud. Seega ei saa rääkida ka võimalikest trassoloogilistest jälgedest asfaldil, mille võimalikule olemasolule sündmuskohal on viidanud kaitsja. 7 Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused selles, et sõiduauto ja mootorratta kokkupõrge toimus sõiduauto pärisuunavööndis vastuolus tunnistaja J.K ütlustega, mille kohaselt oli J.K-l enne sõidukite kokkupõrget silmside mootorrattaga ja mootorrattur ei teinud enne sõidukite kokkupõrget ühtegi äkilist manöövrit. Sõidukite kokkupõrge toimus tunnistaja J.K ütlustel A.O juhitud mootorratta pärisuunavööndis. Lisaks eeltoodule nähtub 12.11.2023.a. sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud fotodelt nr 13, 14, 15 ning sündmuskoha vaatlusprotokollist LÕ nr 73, et sõiduautol Opel Vectra registrimärgiga XXX XXX on kahjustatud vasak külg: s.h vasakpoolne esimene poritiib uksepoolses osas ning vasakpoolne esimene ja tagumine uks. Sealjuures on mootorrattal Honda VTX 1800 deformeerunud esiosa. Seega eelmärgitu kinnitab tunnistaja J.K ütluste usaldusväärsust, kuna sõidukite kahjustuste paiknemine annab alust järelduseks, et mootorsõidukid asusid kokkupõrke momendil mootorratta Honda liikumise pärisuunavööndis ning mootorratas enne kokkupõrget sõiduautoga vastassuunavööndisse ei kaldunud. Asjaolust, et sõiduautol Opel Vectra puuduvad vigastused auto esiosal, järeldub, et Andrus Sälgi juhitud sõiduauto Opel Vectra oli sõitnud küll ristmikule, kuid ta ei jõudnud enne kokkupõrget mootorrattaga vasakpööret lõpetada. Sõiduauto sõidusuund ristus kokkupõrke momendil mootorratta sõidusuunaga, mille tõttu said kahjustada sõiduautol vaskpoolne külg ning mootorrattal esiosa. Kui sõiduauto oleks jõudnud enne kokkupõrget mootorrattaga enda pärisuunavööndisse või kui mootorratas oleks kaldunud vastassuunavööndisse, siis oleksid sõiduautole kokkupõrkel mootorrattaga tekkinud kahjustused eelkõige auto esiosale. Antud juhul sõiduautol Opel Vectra esiosal kahjustused puudusid. Kohtu hinnangul esineb teatav vastuolu ka süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustes. Kaitsja küsimusele: „Kui toimus kokkupõrge, kas teie olite oma sõidusuunas?“, vastas süüdistatav: „Jah, oma sõidusuunas manöövrit lõpetamas.“ Prokuröri küsimustele on süüdistatav vastanud, et ta märkas kolme tuld siis, kui ta oli juba üle telgjoone ning kolmas tuli nagu tuli tema suunas/…/Ta tuli nagu korraks minu suunda ja siis oligi, rohkem edasi ma ei näinudki. Kas ta kukkus siis või seda ma ei tea. Siis oli kokkupõrge. Prokuröri küsimusele: „Kas mootorrattur sõidutee telgjoone ületas?“, vastas süüdistatav: „Jah, sest mina olin autoga üle telgjoone juba esiotsaga.“ Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kaitsjale vastates kinnitab süüdistatav, et süüdistatava poolt juhitud sõiduauto oli mootorrattaga kokkupõrke hetkel täielikult enda pärisuunavööndis, kuid prokurörile antud vastuse kohaselt oli süüdistatava sõiduk kokkupõrke momendil sõidutee telgjoone jõudnud ületada osaliselt s.o üksnes auto esiosaga. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused, mis osundavad liiklusõnnetuses sõidukite kokkupõrke kohana mootorratta vastassuunavööndit, tuleb tõendikogumist välja jätta seoses neis ütlustes esineva vastuolu tõttu eelpool kirjeldatud tõenditega s.h tunnistaja J.K ütlustega, millest nähtuvalt toimus sõidukite kokkupõrge mootorratta pärisuunavööndis ning sündmuskoha vaatlusprotokollidega ja lisatud fotodega, mis puudutavad kahjustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukitel, vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtuvale kirjeldusele kahjustuste paiknemisest sõidukitel. 4.4.
15. Kaitsja leiab, et liiklusõnnetuse tekkimise põhjuseks oli kannatanu A.O ebapiisav mootorratta juhtimise kogemus ning A. O ei arvestanud sõidukiiruse valikul, et ta suudaks seisma jääda eespoolse nähtavuse piires. Samuti on kaitsja viidanud asjaolule, et keegi ei ole uurinud mootorratta tehnilist seisukorda s.h ka tulede seisukorda. Kohus leiab, et eluliselt on usutav olukord, kui juht, kes näeb ootamatult enda ees sõiduteel takistust, siis ta järsult pidurdab, kuna püüab kokkupõrget vältida. Tunnistaja J.K ütlustega on tõendatud, et selliselt käitus ka kannatanu A. O sel hetkel, kui süüdistatav kõrvalteelt ootamatult peateele sõitis, andmata teed peateel mootorratast juhtinud kannatanule. Kiire pidurdamise tõttu sattuski mootorratas 8 külglibisemisse, mistõttu mootorratas põrkus kõrvalteelt peateele sõitnud sõiduauto juhipoolse küljega. Kannatanu A. O eelmärgitud käitumine ei kujuta endast liiklusseaduse rikkumist. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega, sealjuures nii kannatanu E.L kui ka tunnistaja J.K ütlustega on tõendatud, et A. Oal oli enne liiklusõnnetust piisav juhtimiskogemus. Kannatanu C.Y on iseloomustanud A. O üldist liikluskäitumist positiivselt ning tema ütlustest nähtub, et kui ta viibis A.O poolt juhitavas sõidukis (sõiduautos), siis tundis ta ennast turvaliselt. Tunnistaja J.K ütlustega on tõendamist leidnud, et A.O sai mootorratta juhiloa ca 2-3 kuud enne liiklusõnnetuse toimumist ning nad koos A.Oga käisid tihti õhtuti mootorratastega sõitmas. A. O oli sõitnud erinevate mootorratta liikidega, sealjuures ka chopperiga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli LÕ nr 73 vorm LÕ-2 andmetel oli A. Oale juhiluba välja antud 15.08.2023.a. Puutuvalt 12.11.2023.a. liiklusõnnetuses osalenud mootorratta tehnilist seisukorda, siis tunnistaja J.K ütluste kohaselt omab ta autoremondi lukksepa väljaõpet ning 12.11.2023.a. enne mootorratta ostu kontrollis selle sõiduki tehnilist seisukorda ja probleeme ei esinenud. Tunnistaja ütlustel juhtis ta 12.11.2023.a. mootorratast Honda VTX 1800 ka pimedaajal ning mootorratta tuled olid heas korras ning esituli valgustas teed piisavalt ning mootorrattal oli all ka korralikud rehvid. Samuti on andmeid A. O. juhitud mootorratta võimaliku sõidukiiruse kohta vahetult enne kokkupõrget sõiduautoga. Tunnistaja J.K ütlustest nähtub, et 12.11.2023.a. pärast seda, kui A. O. asus mootorratast juhtima, siis tunnistaja viibis sõiduautos, mis järgnes mootorrattale ja hoidis sellega ühtlast vahemaad ning sõiduauto sõidukiirus oli ca 90-92 km/h. Seega antud juhul puuduvad andmed selle kohta, et A. O. oleks mootorrattal lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel ületanud. 4.4.
16. Kohus leiab, et süüdistatava A. Sälgi käitumise tõttu tekkis liiklusoht naturalistliku kausaalsuse mõttes, mis tähendab, et juhul, kui Andrus Sälg ei oleks ristmikule sõitnud vasakpöörde sooritamiseks, siis ei oleks tekkinud võimalust tema juhitud sõiduauto ja A.O juhitud mootorratta kokkupõrkeks ristmikul. Naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on aga ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus. Lisaks sellele tuleb teha kindlaks, kas tagajärje põhjustanud isik rikkus mingit hoolsuskohustust ja vajadusel analüüsida ka seda, kas tagajärg on põhjustajale normatiivselt omistatav (RKKKo nr 3-1-152-16, p 11.1). 4.4.
17. Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõnelda siis, kui teo toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse. Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav (RKKKo nr 3-1-1-52-16, p 11.2). Süüdistusega heidetakse Andrus Sälgile ette järgneva hoolsuskohustuste rikkumist: Juhtides mootorsõidukit Opel Vectra ning enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud manöövri ohutuses ja ei andnud teed peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale. Viidatud hoolsuskohustus põhineb eeskätt LS § 57 lg-le 1, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Samuti LS § 56 lg-le 1, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Lisaks eeltoodule heidetakse A. Sälgile süüdistusega LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 50 lg 3 p 1, 2 nõuete rikkumist. 9 Süüdistatava Andrus Sälgi ütlustest nähtub, et ta lähenes peateele kõrvateelt ning ristmikule, kus kõrvaltee ristub peateega. Kavandades vasakpööret märkas ta ristmikul teemärgist nr 943 „Teeandekoht“ ja sellest teemärgisest oli ta ka varem teadlik. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on ristmik tähistatud liiklusmärgiga nr 221 „Anna teed“. Seega oli Andrus Sälg kohustatud olema liikluses eriti tähelepanelik ja andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed. Ühtlasi oli A. Sälg kohustatud olema hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist (lähtudes LS § 14 lg 2) ning olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet (lähtudes LS § 16 lg 1) ning tee andmisel pidi Andrus Sälg juhinduma liikluskorraldusvahendi nõuetest – teemärgisest nr 943 „Teeandekoht“ ja liiklusmärgist nr 221 „Anna teed“ (lähtudes LS § 17 lg 1). Andrus Sälg oli kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid (lähtudes LS § 33 lg 2 p 8). Seega, Andrus Sälg, olles teadlik, et liikleb kõrvalteel ja läheneb reguleerimata ristmikule, millel peatee ristub kõrvalteega, oleks pidanud enne manöövri alustamist, s.o enne vasakpöörde sooritamist olema hoolikas ja ettevaatlik ning veenduma enda kavandatud manöövri ohutuses. See tähendab, et enne manöövri alustamist oleks tulnud Andrus Sälgil veenduda, et manöövri alustamisega ja sooritamisega ta ei takista ega ohusta peateel liiklejaid ning jälgida seda, et peateel sõitev ja ristmikule lähenev sõiduk oleks piisavalt kaugel selleks, et kõrvateelt ristmikule sõites oleks tagatud liikluse sujuvus ja ohutus. Käsilolevas kriminaalasjas uuritud tõenditega, eelkõige Andrus Sälgi ja tunnistaja J.K ütlustega on tõendamist leidnud, et Andrus Sälg enne manöövri alustamist ei veendunud visuaalselt vajaliku hoolsusega selles, mitu sõidukit sõidab peateel ja läheneb ristmikule ja kui kaugel on need sõidukid tema juhitud sõidukist ning millise kiirusega need sõidukid ristmikule lähenevad. Andrus Sälgi poolt liikluses nõutava tähelepanelikkuse ja hoolsuse puudumist tõendavad eeskätt tema enda ütlused, milles ta rääkis sellest, et kui ta manöövrit alustas, siis nägi vasakult kahte tuld lähenemas ja kui oli juba ristmikul vasakpöörde sooritamist alustanud, siis nägi korraga kolme tuld ja see kolmas tuli oli tema juhitud sõidukist umbes 15 meetri kaugusel. Ja kui selle sõidukiga toimus kokkupõrge, siis ei osanud Andrus Sälg oma ütluste kohaselt arvatagi, et tegemist on mootorrattaga. Süüdistatava ütlustest järeldub, et märkas üksnes vasakult poolt lähenevat sõiduautot, kuid ei pannud lähenevat mootorratast üldse tähele. Andrus Sälgi ütlustest nähtub seegi, et ta alustas vasakpööret, kuna arvas ekslikult, et lähenev sõiduk on piisavalt kaugel. Hoolsuskohustust rikkudes ei andnud Andrus Sälg teed peateel mootorrattast juhtinud A.Ole ning teo tagajärg, s.o sõidukite kokkupõrge ning liiklusnõuete rikkumisega A.Ole kehavigastuste tekitamine oli teo toimepanijale s.o A. Sälgile objektiivselt ettenähtav. Andrus Sälgi tegu on vahetus põhjuslikus seoses tagajärjega ehk teisisõnu Andrus Sälgi poolt õiguskuuleka käitumise puhul oleks tagajärg olnud ärahoitav. Kui Andrus Sälg, juhtides mootorsõidukit sõiduautot Opel Vectra, oleks enne reguleerimata ristmikule lähenemist olnud ettevaatlik ning tähelepanelikult veendunud, et tema kavandatud vasakpööre ei ole ohutu, kuna peateel läheneb ristmikule mootorsõiduk, s.t A.O juhitud mootorratas, ning seejärel oleks A. Sälg andnud teed peateel liikunud mootorrattale, siis ei oleks toimunud sõidukite kokkupõrget ja selle tagajärjena kannatanule A.Ole kehavigastuste tekitamist, mille tõttu põhjustati kannatanu surm. 4.4.
18. Kohtu hinnangul oli teo toimepanijal Andrus Sälgil usalduspõhimõtet arvestades põhjust eeldada, et teised isikud käituvad õiguspäraselt. See tähendab eelkõige seda, et peateel liiklevad sõidukid ei ületa lubatud sõidukiirust ja need on tehniliselt korras. Tunnistaja J.K ütlustest lähtudes 10 on tõendamist leidnud, et A.O mootorratast juhtides lubatud suurimat sõidukiirust ei ületanud. Ka on tunnistaja J.K ütlustega tõendatud, et sõiduk, mida A. O. juhtis oli tehniliselt korras. 4.4.
19. Süüdistusega heidetakse Andrus Sälgile ette lisaks ka seda, et ta enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei vähendanud vajalikul määral sõidukiirust, samuti on viidatud Andrus Sälgi poolt LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2 ning LS § 56 lg 1 teise lauses toodud rikkumisele. Eelmärgitud säte kohustab juhti kohandama oma sõidukiiruse olukorrale vastavaks ja mitte ületama suurimat lubatud sõidukiirust, arvestama sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et hoolsuskohustust rikkus A. Sälg ebaõige sõidukiiruse valikuga. Samuti ei ole tõendatud A. Sälgi poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine. A. Sälgi ütlustest nähtub, et vahetult enne ristmikule lähenemist ta peatus ning vaatas nii paremale kui ka vasakule poole enne kavandatava vasakpöörde alustamist. 4.4.
20. LS § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. LS § 2 p 19 kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit. LS § 2 p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Süüdistatav Andrus Sälg tegutses süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina, kuna juhtis sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX. Tegemist on sõiduautoga, mis on LS § 2 p-de 3, 40 ja 71 kohaselt on mootorsõiduk. Samuti on LS § 2 p-de 39 ja 40 kohaselt mootorsõiduk kannatanu A.O juhitud mootorratas Honda VTX 1800 registreerimismärgiga XX XX . 4.4.8.

§ 423

lg 1 näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Kuna süüdistatav Andrus Sälg rikkus eelpool kirjeldatud viisil hoolsuskohustust, ei andnud teed peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale ning selle tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge, siis eelmärgitud rikkumise tulemusena põhjustas Andrus Sälg A. O.le kehavigastused: pea-kehatüvejäsemete tömp trauma koljuluude lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite, siseorganite rebendite ning lülisamba ja jäsemeluude hulgimurdudega, mille tagajärjel A.O suri sündmuskohal. 4.4.9. Kaitsja on väitnud, et A.Ole võisid kriminaalmenetluses tuvastatud kehavigastused tekkida pärast seda, kui mootorrattas sattus külglibisemisse pärast kokkupõrget maaga või külglibisemisest maaga. Kohtu hinnangul ei kummuta kaitsja poolt püstitatud versioon kehavigastuste võimalikust tekkemehhanismist kannatanule A. O.le olematuks Andrus Sälgi poolt hoolsuskohustuse rikkumist. Seega on Andrus Sälgi tegu vahetus põhjuslikus seoses tagajärjega. Liiklusõnnetuses osalenud A. Sälgi õiguskuuleka käitumise korral oleks tagajärg s.o A.Ole põhjustatud kehavigastused ja tema surm olnud ärahoitav. Süüdistatav on oma teoga realiseerinud objektiivse teokoosseisu

§ 423lg 1 järgi.

4.4.10. Kohus leiab, et süüdistatav pani talle inkrimineeritud kuriteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

§ 18

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteo koosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Süüdistatava ütlustest nähtub, et seoses pimedaajaga märkas ta üksnes 11 läheneva sõiduauto tulesid, kuid peateel liikunud mootorratast ei pannud üldse tähele. Ning enne kokkupõrget peateel liikunud sõidukiga, ei osanud Andrus Sälg arvatagi, et läheneva sõiduki näol on tegemist mootorrattaga. Samas oleks A. Sälg pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral veenduma mitu sõidukit peateel ristmikule läheneb ning kui kaugel on need sõidukid tema juhitud sõidukist ning andma teed peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale. Rikkudes hoolsuskohustust pani A. Sälg mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest toime liiklusnõuete rikkumise. Hoolsama ja tähelepaneliku käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetust vältida. 4.4.11. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 5. Kohtuotsuse põhjendused karistuse osas 5.1. Põhikaristus.

§ 423

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu praktika kohaselt (nr 3-1-1-63-14) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Süüdistatava süü suurust mõjutavad isiku varasem käitumine, tagajärje raskus, rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Andrus Sälg on varem kriminaalkorras karistamata isik. Ta töötab hetkel XXX. Rikutud normide maht kohtuliku uurimise tulemusena vähenes, kuna Andrus Sälgi tegu ei leidnud tõendamist ebaõige sõidukiiruse valikuga selles, et Andrus Sälg enne reguleerimata ristmikule lähenedes ei vähendanud vajalikul määral sõidukiirust (LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2, LS § 56 lg 1 teise lause mõttes). Eeltoodud asjaolud vähendavad süüd.

§ 423

lg 1 koosseis näeb sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest tagajärgedena ette raske tervise kahjustuse tekitamist või surma põhjustamist. Käsilolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav Andrus Sälg põhjustas kannatanu surma, mis on

§ 423lg 1 koosseisu raskem tagajärg ja seega suurendab süüd.

Subjektiivsete tunnuste poolest on Andrus Sälgi tegu toimepandud ettevaatamatuse kergemas vormis, s.o hooletuse vormis, mis vähendab süüd. Kohtu hinnangul on siiski süüd suurendav asjaolu kaalukam kui süüd vähendavad asjaolud, siis eeltoodust lähtudes ületab Andrus Sälgi süü mõnevõrra keskmist, lähenedes sanktsiooni 2/3 määrale. Kohus leiab, et Andrus Sälgi teos ei esine karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§de 57 ja 58 mõttes. Andrus Sälg temale inkrimineeritud kuritegu ei tunnista leides, et tema midagi rikkunud ei ole. Ta on küll viimases sõnas paljasõnaliselt kahetsenud, et selline asi juhtus. Kuivõrd A. Sälg ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud ning on vaidlustanud süüteo toimepanemise ja taotleb enda õigeksmõistmist, siis ei saa tema poolt väljendatud kahetsust hinnata siirana ja puhtsüdamlik kahetsus puudub

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes.

Riigikohus on selgitanud, 12 et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt RKKKo nr 3-1-118-14, p 11). Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusliigi kohaldamisel märgib kohus, et ei pea võimalikuks kuriteoga saabunud rasket tagajärge s.o ettevaatamatusest inimese surma põhjustamist arvestades Andrus Sälgile rahalist karistust kohaldada. Sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. Arvestades asjaolu, et A. Sälgi süü on keskmisest suurem ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, peab kohus põhjendatuks kohaldada karistusena vangistust üle sanktsiooni keskmise määra, seega on põhjendatud kohaldada Andrus Sälgile karistusena 1 aasta 10 kuud vangistust. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Eeltoodud seisukohta on Riigikohus korranud ka mitmetes hilisemates lahendites (vt näiteks RKKK, nr 1-23-52, p 23). Arvestades süüdistuse mahu vähenemist ning asjaolu, et teo pani Andrus Sälg toime ettevaatamatuse kergemas vormis s.o hooletusest ning ka seda, et tal puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused ning tal on kindel töökoht, leiab kohus, et on põhjendatud

§ 73

lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Andrus Sälgile tuleb määrata katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 10 kuud ei pöörata täitmisele, kui Andrus Sälg ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. 5.2. Lisakaristus. Puutuvalt prokuröri taotlusse, kohaldada Andrus Sälgile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks, märgib kohus järgmist. Kaitsja ja kannatanu C.Y Andrus Sälgile kohtuistungil lisakaristuse kohaldamist vajalikuks ei pidanud. Vastavalt

§ 50

lg 1 p 1 võib mootorsõiduki ohutu liikemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

§ 50

lg 3 sätestab, et

-i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.

§ 423

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise korral ei ole juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-122-13 p-s 9 selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). 13 Lisaks tuleneb Riigikohtupraktikast, et juhtimisõigus tuleb lisakaristusena üldjuhul ära võtta, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv süütegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud (RKKK, 3-1-1-26-10, p 7.3). Kohus märgib, et kõnealusel juhul süüdistataval Andrus Sälgil puuduvad kehtivad karistused, millest järeldub, et

§ 423lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisega A.

Sälgi poolt oli tegemist juhusesüüteoga. Põhikaristust kohaldades on kohus leidnud, et Andrus Sälgi süü talle inkrimineeritavas kuriteos on mõne võrra üle keskmise ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades märgib kohus ka seda, et süüteo toimepanemisest on möödunud poolteist aastat ja selle aja vältel A. Sälg uusi rikkumisi toimepannud ei ole. Kohtu hinnangul on põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, mistõttu kohus antud juhul lisakaristuse kohaldamist süüdlase täiendavaks mõjutamiseks vajalikuks ei pea.

1. Kohtu põhjendused tsiviilhagi osas 6.
2. Kannatanu C.Y on esitanud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 1203,82 eurot. Hagiavalduse kohaselt Andrus Sälg mootorsõiduki juhina põhjustas liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest A.Ole tervisekahjustused, mille tagajärjel A.O suri sündmuskohal. Kannatanule on varaline kahju tekkinud seoses A.O matuste korraldamisega ja kannatanule on tekkinud seetõttu järgnevad kulud: krematooriumi arve 953 eurot, peielaud 640 eurot, transpordikulud 100 eurot, muud kulud 69,30 eurot. Kulud kokku 1762,30 eurot, millest on kannatanule hüvitatud 558,49 eurot s.h Tartu Vallavalitsuse poolt 250 eurot ja kannatanu tööandja XXX poolt 308,48 eurot. 6.
3. Süüdistatava kaitsja leidis, et juhul, kui kohus leiab, et Andrus Sälg on süüdi, siis ta tsiviilhagi vastu ei vaidle, lähtudes formaalsetest eeldustest on tsiviilhagi põhjendatud, küsimus on ainult süüs. Kaitsja hinnangul on kannatanu nõue mõistlik. Süüdistatav Andrus Sälg leidis, et kui kohus leiab, et ta on süüdi, siis on ta nõus kõik kahjud korvama. Tsiviilhagi põhjendatuse osas oli süüdistatav nõus kaitsja seisukohaga. 6.
4. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult alljärgnevatel asjaoludel: 6.3.
5. Esmalt märgib kohus, et kannatanu poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesolevas kriminaalasjas on kohus on tuvastanud, et süüdistatav pani toime temale etteheidetava kuriteo - 12.11.2023 kella 18.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Põlde külas Valga-Uulu mnt 78,
6. kilomeetril juhtis Andrus Sälg mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX ning enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud manöövri ohutuses ja ei andnud teed peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale Honda VTX 1800 registreerimismärgiga XX XX, mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei olnud Andrus Sälg piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik. Andrus Sälg, mootorsõidukijuhina, põhjustas liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest A.Ole järgmised kehavigastused: pea-kehatüve-jäsemete 14 tömp trauma koljuluude lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite, siseorganite rebendite ning lülisamba ja jäsemeteluude hulgimurdudega, mille tagajärjel suri A.O sündmuskohal. Isiku süüditunnistamisel

§ 423lg 1 järgi on süüdi tunnistamise eelduseks teise isiku surma põhjustamine.

VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Võttes arvesse, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanu surm tekitati süüdistatava teoga ja VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on süüdistatava Andrus Sälgi poolt kahju tekitatud õigusvastaselt. Kuna kannatanu surm tekitati mootorsõidukiga, siis kohaldub VÕS §-st 1056 tulenev vastutus, s.t tegemist on suurema ohu allika valdaja vastutusega. VÕS § 1056 lg 1 järgi kahju põhjustamise korral vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud ükski õigusvastasust välistava asjaolu (VÕS § 1045 lg 2 järgi) või mootorsõiduki valdaja Andrus Sälgi vastutust välistava asjaolu (VÕS § 1057 järgi) esinemine. Sealhulgas ei ole tõendamist leidnud, et kahju põhjustas kannatanu A.O tegu. 6.3.

1. Vastavalt VÕS § 129 lg 1 isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama §-i lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Kohus leiab, et kannatanu R.L poolt esitatud varalise kahjuhüvitise nõue seisneb A.O matuste korraldamise kuludes ja kulud on olnud mõistlikud. Kannatanule on hüvitatud kohaliku omavalitsuse ja tööandja poolt süüdistatava tekitatud kahju osaliselt s.o summas 558,49 eurot, hüvitamata on 1203,82 eurot, mis moodustub krematooriumi arvest 953 eurot ja peielaua arvest 250,82 eurot ulatuses. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud rahuldada kannatanu E.L tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 1203,82 eurot. Seega tuleb välja mõista Andrus Sälgilt kannatanu E.L kasuks 1203,82 eurot, mis tuleb tasuda E.L arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx xx AS-s.
2. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud moodustavad 1066,36 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused on tõendatud õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. 15 Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Andrus Sälgilt menetluskuludena riigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ja ekspertiisikulud 1066,36 eurot s.o kokku 2395,36 eurot. Süüdimõistetu valitud kaitsja õigusabi osutamisega seonduvad kulud moodustavad vastavalt menetluskulude nimekirjale, Advokaadibüroo Normann ja Partnerid arvele nr 16 19.03.2025 ja kviitungile nr 3-24 26.03.2025 800 eurot (s.h käibemaks), mis tuleb jätta süüdimõistetu Andrus Sälgi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 16