Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik 1 isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
) § 1 mõttes ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku tegevusaladeks (registrikaardile kantud) oli põhitegevusalana alates asutamisest kuni 01.05.2023 „Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus“ ja alates 01.05.2023 on kuni käesoleva ajani „Isolatsioonitööd“. Äriühingu tegevuskohaks tulenevalt majandustegevuse iseloomust (teenus) võib lugeda Eesti Vabariik (TsÜS § 16). Äriregistri registreeringu kohaselt aga äriühingu asukohta. Võlgniku majandustegevus lõppes suure tõenäosusega augustis 2025 (kõikide töötajatega töölepingute lõpetamine). Samas võlgniku juhatuse liikmelt (A. M. ) saadud informatsiooni kohaselt lõpetab juhatuse liige isiklikult osaliselt pooleliolevaid töid. Aruande esitamise seisuga võlgnikul töötajaid ei ole. Ajutine haldur hindab võlgniku võimalikku vara väärtuseks (raha pangas, vara võõrandamisest saadav võimalik tulem, nõuded ostjate vastu) ca 22 400 eurot. Võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused moodustavad võlausaldajate poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 124 611,40 eurot. Väga suure tõenäosusega suurenevad kohustused intresside, viiviste, vms. arvelt. Täpsemad nõuete suurused ja võlausaldajad selguvad edasise pankrotimenetluse käigus. M. Ventilatsioon OÜ on püsivalt maksejõuetu, kuna olemasolevatest rahalistest vahenditest, nõuetest ostjate vastu, vara müügist ning lõpetamata tööde eest eelduslikult saadavatest rahalistest vahenditest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. Äriühingu tervendamist ja majandustegevuse jätkamist ajutine haldur võimalikuks ei pea. Ajutine pankrotihaldur loeb esialgu maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Samas edasises pankrotimenetluses (pärast detailsemat seotud isikutega tehtud tehingute ja juhatuse liikmete poolset rahakasutuse analüüsi) võib hinnang muutuda. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõude võimalusi, kuid ei ole välistatud nende tuvastamist edasises menetluses (eelkõige sularaha väljavõtud juhatuse liikmete poolt ja tehingud juhatuse liikmetega/osanikega). Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. 5.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 3 Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (124 611,40 eurot) vara väärtust (22 400 eurot). Kohus, nõustudes ajutise halduriga, peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu
lg 5 tähenduses (tööde planeerimine, töömahu arvestus ja hinnastamine uutel objektidel on antud sektoris tundlik, töörahad on langenud, ent samas töö tegemisega seotud kulud on tõusnud ja töötajate ootused ning sellest tulenev keerukus meeskonna loomisel ja hoidmisel), kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Y.L-i , kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku. 7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja (
8. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. 9. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2250 eurot, millele lisandub käibemaks 540 eurot, kokku 2790 eurot eurot. 9.1
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
9.2 Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 15 tundi tunnitasuga 150 eurot. 9.3 Kohus hindab võlgniku pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud menetluses toimunud ei ole. Tegemist on võlgniku enda avaldusega, võlgnik on olnud kättesaadav. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 125 eurot tund, s.t. 71% maksimaalsest võimalikust. 9.4 Kohus ei pea põhjendatuks ega proportsionaalseks halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega - 15 töötundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on põhjendatud ajakulu menetluses 12 tundi. Kohus vähendab tasu aruande koostamise osas 3 tunni võrra kuivõrd kohus leiab, et see on kajastatud juba rea „“Kogutud andmete analüüs - 10 h“ sees. 9.5 Arvestades pankrotihalduri töö mahtu ja keerukust selles asjas, peab kohus põhjendatuks rahuldada Y.L-i taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1500 eurot. 9.6 Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (
4 9.7
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, registrikood 12412334), mille kaudu ta tegutseb. Kohus on kontrollinud, et JeweLex Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohustuslane. Tasule 1500 eurot lisandub käibemaks 360 eurot, tasu kokku 1860 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.