Obsah (9)

§ 113§ 101§ 76§ 1132§ 403§ 4034§ 416§ 1§ 402

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-137784 Tsiviilasi Rediem Capital AB

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 12.12.2024 põhinõudelt 579 eurolt kuni põhinõude 579 euro täitmiseni. 3.Välja mõista Xilt Rediem Capital AB kasuks kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 22.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15889519 alusel tekkinud põhivõlgnevus 222,94 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 33,35 eurot ning edasiulatuv

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 12.12.2024 põhinõudelt 222,94 eurolt kuni põhinõude 222,94 euro täitmiseni. 4. Välja mõista Xilt Rediem Capital AB kasuks kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 22.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr 15889780 alusel tekkinud põhivõlgnevus 188,99 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 28,27 eurot ning edasiulatuv

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 12.12.2024 põhinõudelt 188,99 eurolt kuni põhinõude 188,99 euro täitmiseni.

1. Jätta Rediem Capital AB hagi X vastu sissenõudmiskulu 20 euro nõudes rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud Xi kanda.
3. Välja mõista Xilt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 649,37 eurot ning menetluskuludelt 649,37 eurolt viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. 8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

1. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
2. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-137784 Rediem Capital AB hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
3. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 07.02.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 21.02.2025 hagile vastust esitanud. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-137784 edastanud kostjale menetlusdokumendid järgnevalt: -22.10.2024, 25.10.2024, 30.10.2024, 04.11.2024, 18.11.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub; -18.11.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub; Kostja ema kinnitas kohtule 18.11.2024, et kostja ei ela aadressil xxx, kostja elab Saksamaal, kontakte ei tea. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on kohtule teatanud, et kostja elu- või viibimiskoha kohta andmed puuduvad. PPA infosüsteemis olevaks kostja aadressiks on xxx. Kohtule ei ole kostja elu- või viibimiskoht teada. Kostjal ei ole töötamise registri andmetel kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale tööandja vahendusel menetlusdokumente kätte toimetada. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (

) § 108 lg 1 ja

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (

§ 113lg 1).

Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

§ 1132

lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 4. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal.

§ 403

4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 5. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: -lepingu nr 15890115 alusel põhivõlgnevus 579 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 86,62 eurot; -lepingu nr 15889519 alusel põhivõlgnevus 222,94 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 33,35 eurot; -lepingu nr 15889780 alusel põhivõlgnevus 188,99 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 28,27 eurot; -lepingu nr 15890115 alusel edasiulatuv seadusjärne viivis alates 12.12.2024 põhinõudelt 579 eurolt kuni põhinõude 579 euro täitmiseni; - lepingu nr 15889519 alusel edasiulatuv seadusjärne viivis alates 12.12.2024 põhinõudelt 222,94 eurolt kuni põhinõude 222,94 euro täitmiseni; - lepingu nr 15889780 alusel edasiulatuv seadusjärne viivis alates 12.12.2024 põhinõudelt 188,99 eurolt kuni põhinõude 188,99 euro täitmiseni. Kostja ei ole järelmaksulepingute nr 15890115, 15889519 ja 15889780 täitmiseks tagasimakseid teinud ja lepingud on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali poolt ülesöeldud 23.09.2023 ning eelnevalt on kostjale edastatud hoiatus võlgnevuste tasumiseks ja kostjale anti täiendav tähtaeg 14 kp võlgnevuste tasumiseks, kostja oli iga lepingu puhul viivituses kolme osamaksega (

§ 416lg 1).

1. Kohus tuvastas, et kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel on 22.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingud nr 15890115, 15889519 ja
2. Kuna TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on sõlmitud kostja ja TF Bank (publ.) Eesti filiaali vahel tarbijakrediidilepingud

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 7, 9 ja 11, (kostja taotlused), hagi lisad nr 8.1, 8.2, 10.1, 10.2, 12.1 ja 12.2 (krediidiregistri ja maksehäireregistri väljavõtted). Kohus on seisukohal, et hagis toodud selgitused ning eeltoodud hagi lisades esitatu ei ole piisav järgimaks vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Nimetatud lisade pinnalt ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne järelmaksulepingute nr 15890115, 15889519 ja 15889780 sõlmimist krediidivõimeline, kuivõrd kostja sissetulekuid ja kohustusi ei ole enne krediidilepingute sõlmimist kontrollitud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (

§ 4034lg 6). 7. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub Ts

MS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: -lepingu nr 15890115 alusel tekkinud põhivõlgnevus 579 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 86,62 eurot ning edasiulatuv

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 12.12.2024 põhinõudelt 579 eurolt kuni põhinõude 579 euro täitmiseni. - lepingu nr 15889519 alusel tekkinud põhivõlgnevus 222,94 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 33,35 eurot ning edasiulatuv

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 12.12.2024 põhinõudelt 222,94 eurolt kuni põhinõude 222,94 euro täitmiseni. -lepingu nr 15889780 alusel tekkinud põhivõlgnevus 188,99 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 28,27 eurot ning edasiulatuv

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 12.12.2024 põhinõudelt 188,99 eurolt kuni põhinõude 188,99 euro täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 20 euro nõude osas (makseviivitusest tekkinud kulud 10+5+5), kuivõrd vastavaid kulusid ei ole tõendatud ega reaalselt kantud.

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 976 eurot. Menetluskulud koosnevad järgnevast: riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 696 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, 4 h x 169=676 eurot, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 676 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 660 eurot (õigusabikulu: 3 tunni tasu x 120 eur = 360 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 1,61% ulatuses ja kostja kanda 98,39 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 649,37 eurot.
2. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

1. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik