← Eesti

3-24-3209/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2025, Tallinnas Haldusasja number 3-24-3209 Haldusasi X. Xi kaebus Eesti Töötukass

§ 1

lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama.

§ 5

lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

27.

§ 5

lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. 28.

§-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas 7

(13)3-24-3209 (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja
  1. Kui taotleja ei ole piirangu raskusastet määranud ning on märkinud, et tema seisund on muutlik, peab ekspertarst määrama tegutsemisvõime piirangu raskusastme skaalal 0-4 taotleja kirjelduse ja tervise infosüsteemi meditsiiniliste andmete alusel.
  2. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
  3. Töötukassa viis läbi dokumendipõhise hindamise ning kaebaja eraldi visiidil ei käinud, ekspertarstid on hinnangute andmisel lähtunud TIS-i kantud andmetest. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on kaebaja oma taotluses märkinud, et on viimase kuue kuu jooksul käinud arsti vastuvõtul- perearst J. Š vastuvõtt Muuga perearstikeskuses juulis 2024, neuroloog A. R vastuvõtt Estmedica tervisekeskuses juunis 2024, füsioterapeut E. P külastus Fertilitases mais 2024, perearst N. S Muuga perearstikesksuses aprillis 2024 (dtl 145). Kaebaja on oma 14.08.2024 taotluses kokkuvõtvalt märkinud, et tal esinevad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimetega seonduvalt. Muude valdkondade osas kaebaja tegutsemispiiranguid kaebaja ei kirjeldanud.
  4. Järgnevalt võrdlen kaebaja enda kirjeldatud piiranguid erinevates võtmetegevuste valdkondades ekspertarstide antud hinnangutega.
  5. Liikumise valdkond. 32.
  6. Kaebaja on taotluses märkinud liikumise valdkonnas järgmised tegutsemispiirangud: Liikumise valdkonnas valdkonna alapunktis 1.
  7. „Liikumine eri tasapindadel“ on kaebaja märkinud, et suudab läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta 50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus). Tal on pidevad valud, kui on tänavad libedad, siis on ohtlik käia isegi kepiga. Tema naine viib teda isegi tööle autoga, ta nagu sõltub teistest...see tekitab temas stressi. Ta ei sõida üldse ühistranspordiga, valude tõttu peab ta kord püsti tõusma ja siis istuma, tal on piinlik ja ebamugav... alati ei pruugi istekohti olla, aga ta näe välja kui puudega isik. Treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, 8
(13)3-24-3209 kõnnitee äärekivid jms) ületada suudab kaebaja mõõdukate raskustega. Valutab paremal seljas, mis kiirgab paremasse jalga, käib karkudega. Kaebaja ise hindas oma piiranguid arvväärtusega
  1. Võtmetegevus 1.
  2. seismine ja istumine märkis kaebaja, et ta ei suuda kehaasendeid säilitada ning vahetada raskusteta ja valu tundmata. Ta ei suuda ühel kohal seistes või istudes olla tundmata valu või väsimust. Tal on pidevalt on vaja kehaasendeid vahetada. Kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada suudab väikeste raskustega. Ta suudab küll seda teha, sest tal on vaja kehaasendeid vahetada, kuid ta teeb seda läbi valu. Esinevaid piiranguid hindas kaebaja arvväärtusega
  3. Alapunktis 1.
  4. Liikumisega seotud muude probleemide all kaebaja tegutsemispiiranguid ei märkinud. 32.
  5. TTO ekspertarst K. K leidis 17.08.2024 antud eksperthinnangus (dtl 155-165), Liikumise valdkonnas võtmetegevuse „1.
  6. Liikumine eri tasapindadel“ alapunktis, et kaebajal hinnatud kerge tegutsemispiirang liikumisel esineda võiva seljavalu tõttu. Digiloo alusel ei esine valud konstantselt. TTO ekspertarst viitab 16.05.2022 toimunud Ü. P visiidi kokkuvõttele- "Käib normaalselt ja suht kiiresti. Lülisamba liigutused kergelt piiratud, eriti ette kummardused. Kandadele ja varvastele tõus normaalne. Palpatoorselt paravertebraalne piirkond valutu. Tundlikkus sümmeetriline" - Selliselt on taotleja kasutanud ka aaluravi. Töövõimet ei hinnata haiguse ägenemispuhuse sümptomaatika alusel. Alapunktis 1.
  7. Seismine ja istumine hinnatud samuti kerge tegutsemispiirang seljavalu tõttu. Põhjendus on märgitud sama ja lisatud lause, et digiloost ei selgu ka, mispärast taotleja ei ole pöördunud neurokirurgi konsultatsioonile, soovitatud on seda 2021a üldkirurgi poolt. Kokkuvõttes on TTO ekspertarst märkinud, et piirangu põhjustanud haiguse kulg on raskesti prognoositav ja taotleja on piiranguga osaliselt kohanenud. Tegevusvõime koondkokkuvõtteks leidis TTO ekspertarst, et seljavalu tõttu esinevad piirangud kõndimisel, kehaasendite muutmisel ja sundasendite kestval hoidmisel. Kaebajal on takistatud keha põhiasendi muutmine, kehaasendi säilitamine, kõndimine. Soovituste all märkis TTO ekspertarst: kirurgi (M. R 13.07.21) sõnadega: "vältida rasket füüsilist ja sügavat kummardamist nõudvat tööd, seisev ja liikuv töö on lubatud. Vaidemenetluses 04.10.24 antud eksperthinnangus lisas ekspertarst põhjenduste osasse, et töövõimet ei hinnata haiguse ägenemispuhuse sümptomaatika alusel, arvesse aga võetakse ägenemiste sagedust - nõnda on viimase 2 a jooksul seljavalu põhjustanud ajutist töövõimetust ühel korral, kuu aega. Viidatud on sellele, et vaid perioodiliselt osadel arstivastuvõttudel (ortopeed A. R) on liikuvuspiirangut ka kirjeldatud. Selliselt on taotleja kasutanud ka valuravi. Kohtumenetluse ajal töötukassa hinnangud üle vaadanud ekspertarst I. K on lisanud, et TIS-i sissekannetes on näha, et kaebaja on käinud kohtumenetluse ajal taas ka neuroloogi dr A. R (epikriis 22.01.2025- 23.01.2025) vastuvõtul ning teostatud on uus selja MRT uuring 22.01.2025, kus esineb lülisamba nimmeosa
  8. ja
  9. nimmelülide vahelise diski madaldumine ning väljakummumine, kuid selget kompressiooni närvijuurtele pole. Neuroloog on märkinud, et olukorda on arutatud patsiendiga, kuid seljakirurgia konsultatsiooni vajadust ei ole kirjeldatud. Neuroloogi otsus on taas: suunatud perearstile jälgimiseks. Sisuliselt ei ole lisandunud raviandmetes kirjeldatud muutusi isiku seisundis. Esineb seljalihaste pinge, esinevad seljavalu ägenemised, valuravi vajadus on pigem mõõdukas, mitte ülemäärane ning pidev, füsioteraapia käigus seisund paraneb. Kirurgilist ravi ei vaja.
  10. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond. 33.
  11. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas märkis kaebaja alapunktis 4.
  12. „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ kaebaja, et duši all pesta ennast iseseisvalt ei saa, raske on kummarduda ja seista ühel kohal. Kasutab tooli ja abistab naine. Muid piiranguid kaebaja ei märkinud. 9
(13)3-24-3209 33.
  1. TTO ekspertarst leidis, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad, olemasolevad tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjustai leidnud kinnitust. Kokkuvõtvalt teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei mõjuta töövõimet.
  2. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond 34.
  3. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas märkis kaebaja alapunktis 5.
  4. „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“, et tema võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik : „Tal on nüüd sageli masendus töö kaotamise ohu ja valude tõttu- vaid lähedaste (ema ja naise) toetus annab jõudu. Samuti aitas teda see, et pöördus Convictuse poole toetuse saamiseks, kus ta saab sotsiaal- ja psühholoogilised konsultatsioone. Psühhiaater on ainult tasuline, nende juurde on tohutud järjekorrad. Ta võib planeeritu pooleli jätta või üldse mitte alustada. Kohati on tal raske ka arstide poole pöörduda, ei ole nagu mõtet... valud on ikka ja jäävad“. Muid piiranguid kaebaja valdkonnas ei märkinud. 34.
  5. TTO ekspertarst leidis, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TIS-is puuduvad andmed piirangute kohta vaimse võimekuse valdkonnas, valu on hinnatud punktis
  6. Vaidemenetluses 04.10.24 antud eksperthinnangus hindas ekspertarst piiranguid „5.
  7. Tegevuste õppimine“ ja „5.2 Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 1 ja lisas ekspertarst põhjenduste osasse, et esineb kerge tegutsemispiirang keskendumishäire tõttu (diagnoosiks mõõdukas depressioon). Kohtumenetluse ajal töötukassa hinnangud üle vaadanud ekspertarst I. K on märkinud et arvestades, et ravi on äsja alustatud ja piiranguid hinnatakse ravi foonil, on piirangud hinnatud kergeks ja tõenäoliselt paranevaks. Määratud ravimid on välja ostetud 25.09.2024 ühekordselt, antidepressanti duloksetiini 28 tabletti ja pregabaliini 56 tk, järgretseptid on kohtumenetluse seisuga välja ostmata, seega on psühhiaatri poolt määratud ravi katkenud. Kaebajal ei ole diagnoositud sellist seisundit, et ta ei saaks aru ravi vajadusest ja järjepidevusest. Psühhiaatri kandeid vaidemenetluse järgselt ei ole lisandunud. Valu on hinnatud liikumise valdkonnas.
  8. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond 35.
  9. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas märkis kaebaja alapunktis 6.
  10. „Väljaskäimine“, et emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata saab ta minna omale tuttavatesse kohtadesse mõõdukate raskustega. Kui tee on libe, siis ei saa kõndida - see on talle ohtlik isegi kepiga. Tema naine viib teda isegi tööle autoga, ta sõltub paljuski teistest... see tekitab temas stressi. Ta ei sõida üldse ühistranspordiga, valude tõttu peab ta kord püsti tõusma ja siis istuma, tal on piinlik ja ebamugav... alati ei pruugi istekohti olla, aga ta ei näe välja kui puudega isik. Kõik see raskendab kaebaja psühholoogilist seisundit, teeb mulle muret... Kaebaja soovib säilitada oma perekonda ja teenida raha, et pere ülal pidada, kuid on juba kogenud töö kaotamist. Ärevuse tõttu on unega halvasti, halveneb mälu ja taju. Emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata ei saa minna tundmatutesse kohtadesse. Teda viiakse autoga (naine), kuid ka tema ei saa alati. Ta ei saa üksinda, ta nagu sõltub teistest, see tekitab temas stressi. Kui tal on valud, siis ta ei lähe isegi tööle ja mis puudutab võõraid kohti, siis see on küsimärgi all... ja siis ta ise ei lähe kuhugi. Alapunktis 6.
  11. „Toimetulek muutustega“ märkis kaebaja, et ei tule toime muutustega oma igapäevaelus kui muutus on ootamatu. Tal on raske muutuseid vastu võtta, on hirm ja raskused vastuvõtmisega. Lähedaste toetus abistab. Aga muidu ta tõmbub endasse ja poeb peitu, eraldub. Muid piiranguid kaebaja valdkonnas ei märkinud. 35.
  12. TTO ekpertart leidis, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TIS-is puuduvad andmed piirangute kohta vaimse võimekuse valdkonnas, valu on hinnatud punktis
  13. Vaidemenetluses 04.10.24 antud eksperthinnangus märkis ekspertarst, et siintoodud kaebused on hinnatud kehalise võimekuse valdkonnas. Kokkuvõtvalt esineb muutustega 10
(13)3-24-3209 toimetuleku kerge tegutsemispiirang ärevuse tõttu. Taotleja on pöördunud psühhiaatrile ning alustanud ravi 10 päeva tagasi (25.09.24), vajalik on oodata ära ravitulemus, võimalik, et raviskeem vajab ümbervaatamist, käeolevalt on vara raviefektiivsust hinnata. Meeleoluhäire pole ajutist töövõimetust kordagi põhjustanud.
  1. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed rubriigi alapunktis märkis kaebaja, et tal esineb seoses ravimite võtmisega kõrvaltoimeid. Kohati esineb oksendamist, iiveldust, pearinglust. Muid piiranguid kaebaja selles valdkonnas ei märkinud. TTO ekspertarst märkis, et ravimite kõrvalnähtude esinemisel tuleb konsulteerida arstiga. Kokkuvõttes on märgitud, et taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
  2. Kokkuvõtvalt leidis töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei mõjuta töövõimet. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika ja käitumishäired. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Seljavalu tõttu esinevad piirangud kõndimisel, kehaasendite muutmisel ja sundasendite kestval hoidmisel. Soovitused töötingimustele kirurgi (M. R 13.07.21) sõnadega: "vältida rasket füüsilist ja sügavat kummardamist nõudvat tööd, seisev ja liikuv töö on lubatud.
  3. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Järjepidevas kohtupraktikas on selgitatud, et eksperdiarvamus on vaid üks tõend haldusmenetluses. „Tegemist on juriidilises tähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukohta kujundada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110/84, p 22). Tegu on tõendiga, mida saab halduskohtus hinnata ja teiste tõenditega ümber lükata (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsuse nr 3-171110/84, p 22). Viidatud Riigikohtu otsuse punktis 23 on kolleegium selgitanud, et haldusorgani uurimiskohustus ei eelda eksperdiarvamuse tervikuna kontrollimist. Haldusorgan peab kontrollima vaid neid hinnanguid, mille kohta taotleja esitab vastuväited, mille puhul eksperdiarvamuse andja on meditsiiniliste andmete alusel hinnanud taotleja piirangu raskusastmed väiksemaks kui taotleja või mille puhul haldusorgan näeb või peab ilmselgelt nägema täiendava uurimise vajadust.
  4. Leian, et käesoleval juhul ei ole töötukassa piisava põhjalikkusega kontrollinud kaebaja vastuväiteid töötukassa poolt antud hinnangutele tema terviseprobleemide osas. Varasemalt on kaebajal tuvastatud osaline töövõime. Kaebusest nähtub, et töötukassa 26.09.2022 otsuse TVT/22/037569 alusel määrati kaebajale töövõimetoetus osalise töövõime ulatuses 06.09.2022-05.09.2023 (dtl 10-11). Möönan, et töötukassa ei ole seotud oma varasemate töövõime hindamise otsustega ning sellest ei saa kaebajale tekkida õiguspärast ootust, kuid läbipaistvuse põhimõte, vastuolulise käitumise keeld ning uurimispõhimõte nõuavad, et korduvhindamisel oleks kaebajale selge, miks asuti varasemalt erinevale seisukohale tegutsemispiirangute osas, kui kaebaja hinnangul tema terviseseisund muutunud ei ole. Seega varasemast töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erineva otsuse (töövõimet kinnitav otsus) tegemine töövõime kohta nõuab praegusel juhul töötukassa veendumust, et asjaolud on muutunud. See eeldab täiendava uurimiskohustuse täitmist. Meelevaldne on järeldada, et kuivõrd kaebaja ei ole viibinud haiguslehel tihti ja tegelikult ei vajaks liikumisel abivahendeid 11
(13)3-24-3209 (abivahendi kasutamist pole põhjendatud või soovitatud), on ta paranenud ja töövõimeline. Sellises ulatuses uurimiskohustuse rikkumise tõttu tuleb teha uus hindamine.
  1. Siinsel juhul on töötukassa minu hinnangul puudulikult uurinud eelkõige kaebaja väiteid liikumise valdkonnas viidatud vaevuste ja vaimse tervisega probleemidega seonduvalt. Vaidlustatud otsusest ei ole arusaadav, kuidas töötukassa jõudis järeldusele, et kaebaja liikumispiirang on muutunud sellisel määral, mis võimaldab ta hinnata täielikult töövõimeliseks. Kuna kaebaja enda hinnang liikumise valdkonnas erineb oluliselt ekspertarvamuses toodud järeldusest (raskusastme arvväärtus 4 versus arvväärtus 1), siis oleks töötukassa pidanud uurimispõhimõtet silmas välja selgitama kaebaja tegeliku tegutsemispiirangu olemuse - viima läbi visiidipõhise hindamise või täpsustama perearsti või eriarsti kokkuvõtteid patsiendi ravist. Arusaamatuks jääb, miks viitab TTO ekspertarst järjekindlalt Ü. P 16.05.2022, aasta epikriisile kui kaebaja on
  2. aastal käinud nii perearsti, neuroloogi kui ka füsioterapeudi juures ning TIS-i epikriisidest nähtub, et kaebaja valu on krooniline, ägedad valud on esinenud viimsed 6 kuud, patsient kõnnib kepiga (neuroloog A. R 19.06.2024 vastuvõtu kokkuvõte dtl 196-197). Kuna probleem on krooniline, on patsiendil vaja regulaarselt läbida füsioteraapia kuuri, ei ole soovitatud tõsta raskusi ning kaua olla ühes asendis, peab pidevalt tegutsema harjutuste sooritamisega (füsioterapeut E. P visiit 29.05.2024, dtl 197-198). Tugev valu seljas, kiirgub paremas jalas. Liikuvuse on piiratud, patsient lonkab, tuli kepiga. Ei saa magada valu tõttu (perearst J. Š vastuvõtt 06.02.2024, dtl 199). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja tegeleb füsioteraapiaga, tarvitab valuvaigisteid, teeb koostööd arstidega ning otsib leevendust oma kroonilise valu lahendamise probleemile, kuid vaatamata seisukorra mõningasele paranemisele, tugev valu jätkub (füsioterapeut E. Pi epikriis 03.05.2024 - 29.05.2024). Vaidlustatud otsuse, vaideotsuse ega ekspertarstide hinnangutest ei selgu, miks ülaltoodud andmetega ei ole arvestatud. Juhul, kui kaebaja terviseandmetest siiski nähtuvad erinevad vaevused kuid päriselt ei ole selge nende mõju kaebaja töövõimele, saanuks töötukassa korraldada visiidipõhise hindamise või suunata kaebaja täiendavalt eriarsti vastuvõtule, et saada võimalikult täpsed andmed kaebaja töövõime hindamiseks.
  3. Samuti nähtub kaebaja kirjeldustest, et seoses igapäevaselt esinevate valudega on kaebajal tekkinud depressioon ja vaimse tervise häired, millega on tarvis tegeleda. Eitada ei saa, et krooniline füüsiline valu võib mõjuda laastavalt inimese vaimsele tervisele. Vastustaja on tuginenud argumendile, et kaebaja on vaid väga harva vajanud oma seljavalude tõttu haiguslehte, kuid jätnud tähelepanuta selle, et kaebaja on kirjeldanud endal esinevat stressi ja muret seoses töökoha säilimisega, st kaebaja ei julge haiguslehte võtta, sest ta kardab töö kaotuse ja sissetuleku vähenemise pärast. Vastustaja viitab, et kaebaja on viibinud psühhiaatri vastuvõtul. Psühhiaatri dr E. Mi epikriisi 25.09.2024- 25.09.2024, kirjelduse kohaselt on kaebaja, vahetu mälu ja kohene meenutamine häiritud, planeerimine ja organiseerimine on kaebajal normist madalamal tasemel. Samuti kirjeldab psühhiaater kaebaja valu, mida ei ole täielikult võimalik füsioloogilisel alusel või somaatilise häirega põhjendada, kiiret väsimist ja ülemäärast vaimset pinget. Kaebaja vajab psühhosotsiaalset tuge ja abi, kuna toimetulek on normist madalam. Töötukassa märgib siinkohal, et kuna ravi on alles alustatud, ei saa selle efektiivsust hinnata – nimetatu võib viidata vajadusele kaebaja töövõime uuele hindamisele mõne aja möödudes, kuid ei saa olla aluseks järeldusele, et kaebajal vaimse tervisega seotud töövõime piiranguid üldse ei esine.
  4. Kui tervise infosüsteemi andmed või perearsti epikriisid on ebapiisavad, tuleb küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt. Sellise nõude sätestab määruse nr 39 § 5 lg 1 p
  5. Vastustaja oleks saanud vajadusel teha päringuid kaebaja perearstile või ortopeed dr A. R või suunata kaebaja eriarsti vastuvõtule hindamaks kaebaja kroonilise seljavalu olemust ja sellest tulenevaid 12
(13)3-24-3209 liikumispiiranguid, samuti küsida psühhiaatrilt täpsustusi kaebaja töövõime osas seonduvalt vaimse tervisega.
  1. . Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid ei ole arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning pole lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu on alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud.
  2. Eelneva kokkuvõtteks leian, et vaidlusalune Eesti Töötukassa 19.08.2024 otsus nr TVH/24/029536 on õigusvastane ja tuleb tühistada. Ühtlasi tühistan Eesti Töötukassa 15.10.2024 vaideotsuse nr VO/24/
  3. Kuna kaebus töötukassa otsuse tühistamiseks rahuldatakse, tuleb rahuldada ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kohus selgitab, et vastustaja töötukassal tuleb uuesti lahendada kaebaja 14.08.2024 töövõime hindamise taotlus 30 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Seejuures tuleb vajadusel suunata kaebaja eriarsti vastuvõtule või küsida eriarstilt ja perearstilt täiendavaid selgitusi selgitamaks välja, kas kaebaja krooniline seljavalu ning sellele lisandunud vaimse tervise häire segavad tema igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt nii, et ta ei ole võimeline töötama. Menetluskulud
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
  5. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Maret Hallikma (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.