KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-3742 Kohtuasi C.D, F.O, J

) § 24 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32). Selleks, et korteriühistu saaks pöörduda kohtusse kahju hüvitamiseks, peaks nõude esitamise ja esindaja määramise otsustama korteriomanike üldkoosolek (

§ 20lg 1, MTÜS § 19 lg 1 p 4).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hagejad paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse rahuldamisel paluvad hagejad tasutud riigilõivu tagastada Deivi Vaht Advokaadibüroo kontole. 2 2-25-3742 5.
2. Kaebuse kohaselt reguleerivad maakohtu viidatud

§ 20

lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 4 korteriühistu poolt õigusvaidluse pidamist kolmandate isikutega ehk välissuhtes olevate isikutega. Praegusel juhul on hagejateks aga korteriühistu liikmed. 5.

1. Korteriühistule kahju tekitamine on võrdsustatud liikmetele kahju tekitamisega. Hagejate nõue on suunatud kostjate kui hageja juhatuse liikmete vastu juhatuse liikme lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. 5.
2. Korteriühistu liikme õigust esitada nõue juhatuse liikme vastu ei välista mitte ükski õigusnorm. Puudub mõistlik selgitus, miks mittetulundusühingu võlausaldaja saab MTÜS § 32 lg 4 alusel nõuda ühistu juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, kuid korteriühistu liikmel selleks õigus puudub.
3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koostoimes TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
5. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna nõue ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Maakohus märkis õigesti, et kahju hüvitamise nõude korteriühistu juhatuse liikmete vastu saab esitada korteriühistu ise. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koostoimes TsMS §ga 659) maakohtu põhjendustega neid kordamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
6. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetleb kohus seaduses ettenähtud juhul tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seadus ei näe korteriühistu liikmetele ette õigust esitada korteriühistu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuet korteriühistu eest. Samuti ei ole korteriühistu liikmetel subjektiivset õigust nõuda kahju hüvitamist korteriühistule, vaid seda saab nõuda vaid korteriühistu ise. Kuigi kõik korteriomanikud on korteriühistu liikmed (

§ 1

lg 4), ei saa korteriühistule kahju tekitamist siiski võrdsustada korteriomanikele kahju tekitamisega ning seeläbi tuletada korteriomanikele hagemisõigust korteriühistu juhatuse liikme vastu. Korteriühistu on iseseisev juriidiline isik. 10.

§ 24

lg 1 järgi kohaldatakse korteriühistu juhatuse liikme vastutusele MTÜS §-s 32 sätestatut. MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud korteriühistule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse eesmärk on kaitsta korteriühistut ja korteriühistul on õigus nõuda juhatuse liikmelt hoolsuskohustuse rikkumise tekitatud kahju hüvitamist (vt ka TrtRnKm 11.09.2024, 2-247400/11, p 9). 11. Väär on hagejate arusaam, et

§ 20

lg 1 alusel kohalduv MTÜS § 19 lg 1 p 4 reguleerib korteriühistu poolt õigusvaidluse pidamist kolmandate isikutega. Kõnealusest 3 2-25-3742 sättest tuleneb selgelt, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles vaidluses esindaja määramine. MTÜS § 19 lg 1 p 4 ei kohaldata vaid juhul, kui nõue esitatakse endise juhatuse liikme vastu (vt ka TlnRnKo 26.01.2022, 2-181970/131, p 20). Ka sellisel juhul saab nõude esitada vaid korteriühistu ise.

1. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Kuna menetluses teisi isikuid ei osalenud, siis rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Hagejate taotlus riigilõivu tagastamiseks jääb õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4