← Eesti

2-25-7227/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-7227 Tsiviilasi F. A. hagi A. A. vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: F. A. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: K. M. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Kaie Mandel Kostja: A. A. (isikukood XXX) Kohtuistung 08.10.2025 RESOLUTSIOON

  1. Kinnitada hageja F. A. ning kostja A. A. vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.
  2. Kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist alates oktoober 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXX) perekonnaseaduse § 101 lõigete 3-6 alusel arvutatavas miinimummääras (s.o seaduses sätestatud baassumma (al 01.04.2025 282,31 eurot) + 3 % eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (al 01.04.2025 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest (kompromissi sõlmimise ajal 40 eurot (80/2)). Elatise suurus kuni 31.03.2026 on 301,74 eurot. 1.
  3. Elatis tuleb tasuda hageja ema K. M.-i kontole XXX hiljemalt jooksva kuu
  4. kuupäevaks, selgitusega „elatis, kuu mille eest elatis tasutakse“. 1.
  5. Kostja tasub tagasiulatuva elatise katteks 2500 eurot osamaksetega ühe aasta jooksul selliselt, et esimesed 11 kuud tasub kostja 200 eurot ja
  6. kuu 300 eurot. 1.
  7. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  8. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-25-7227 menetlus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
  9. Pärnu Maakohtu menetluses on hageja F. A. hagi kostja A. A. vastu elatise nõudes.
  10. 08.10.2025 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompormissi, millise paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja tasub alates oktoober 2025 hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras 2-25-7227 ning tagasiulatuva elatise võlgnevuse katteks 2500 eurot osamaksetega. Igakuine elatis tasutakse hageja ema arvelduskontole iga kuu
  11. kuupäevaks. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
  12. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
  13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, kooskõlas laste huvidega, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg
  14. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud elatise miinimummäära arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3), mis käesoleval ajal on 282,31 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsele makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 40 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel, seega on käesoleval ajal elatise suuruseks 301,74 eurot), mis muutub iga aasta
  15. aprillil (esimest korda 01.04.2026) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest, alates toetuste suuruse muutumise kuust.
  16. Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
  17. TsMS § 168 lg-st 3 ja kompromissis kokkulepitust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulu sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.