Obsah (8)

§ 168§ 162§ 177§ 178§ 124§ 367§ 133§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 12.09.2025, Tallinn 2-24-121600 Flagito OÜ hagi Turkish Air

) § 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 esimese lause alusel läbi vaatamata hageja nõude mõista kostjalt välja hüvitis 6000 eurot.

1. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
2. Hageja on esitanud 11 reisija nõuded mõista kostjalt määruse art 6 ja 7 alusel välja seoses lendude hilinemisega hüvitis kokku 6600 eurot. Reisija C.K nõude osas tegi kohus 06.08.2024 maksekäsu, millega kohustas kostjat hagejale hüvitist 600 eurot maksma. Menetluse kestel rahuldas kostja hageja nõude tasudes 11 reisija (sh C.K) nõuete täitmiseks hüvitise kokku 6600 eurot. Praegu vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt põhinõudelt (hüvitised lendude hilinemise eest) sissenõutavaks muutunud viivist ja võla sissenõudmiskulusid.
3. Kostja väidab, et nõuete loovutamine on tühine, sest see on heade kommete vastane. Kostja näeb heade kommete vastasust selles, et hageja ärimudelist tulenevalt saavad reisijad kuni 70% oma hüvitistest. 8.
4. Tehing võib olla heade kommete vastane ja tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 86 sätestatud alustel. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et nõuete loovutamise tehingud võiksid oleksid tühised TsÜS § 86 lg-s 2 sätestatud alustel. 3 8.
5. Kohus kontrollib, kas tehingud võivad olla tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel. Riigikohus on selgitanud, et tehingud võivad olla heade kommetega vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 13). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud asjaolusid, mh tehingu sisu, selle sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (RKTKo 29.04.2002, 3-2-1-29-02, p 9). Lendude hilinemisest tuleneva hüvitise tasumise nõue on loovutatav (TlnRnKo 11.09.2020, 2-19-8035/31, p 10) ja sellele ei laiene VÕS § 164 lg 1 teises lauses ja § 166 lg-s 1 sätestatud piirangud. Võlausaldaja ei pea nõuet ise realiseerima. Soovi korral on tal õigus nõue uuele võlausaldajale loovutada. Võlausaldaja saab nõude loovutamisel leppida nõude omandajaga kokku nõude eest makstava tasu suuruses, mida võivad mõjutada nõude realiseerimisega kaasnevad riskid (nt millise nõudega on tegemist, kes on võlausaldaja, kui kiiresti saab nõuet täita, kui suuri rahalisi ja ajalisi pingutusi peab uus võlausaldaja nõude maksmapanekuks tegema). Asjaolu, et võlausaldaja ei saa loovutatud nõude eest hüvitist nõude väärtuse ulatuses ei tähenda, et tehing on heade kommete vastane, vaid saadav vastusooritus kajastab vara (nõude) väärtust arvestades varaga kaasnevaid riske. Võlausaldaja ja nõude omandaja võivad leppida kokku, et võlausaldaja saab nõude eest selle nominaalväärtusest väiksema tasu ja et vahe puhul oleks tegemist uue võlausaldaja tasu ja hüvitisega rahalise ja ajaliste kulutuste eest, millised tal nõude sissenõudmisel tekivad. Hageja kinnitas, et ta kohustub üldjuhul reisijale tasuma 70% nõudest (hageja 27.12.2024 menetlusdokumendi p 36 (dtl 219-229). Vastav tingimus on sätestatud ka hageja ja reisija vahel sõlmitavas nõude loovutamise lepingu tüüptingimustes (vt tüüptingimuste p-d 44 ja 45 (dtl 263-264). Kohtu hinnangul ei ole heade kommete vastane võlausaldaja ja nõude omandaja kokkulepe, mille järgi tasub nõude omandaja võlausaldajale 70% nõude väärtusest ning 30% jääb omandajale teenustasu ja kulude hüvitisena (vt ka nõude loovutamise lepingu tüüptingimuste p-i 47 (dtl 263-264). Vastav tehing ei eksi ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. 8.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nõuete loovutamise tehingud ei ole heade kommete vastased ja järelikult ei ole need tühised.
7. Kostja väidab, et hageja ei ole ühtegi nõude loovutamise lepingut elektrooniliselt allkirjastanud ja järelikult ei ole nõuete loovutamise lepinguid kehtivalt sõlmitud. 9.
8. Kohus toob välja, et seadus ei sätesta üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena (RKTKo 29.11.2017, 2-16-13381/26, p 11). Seega võisid hageja ja reisijad lepingud mis tahes vormis sõlmida (TsÜS § 77 lg 1). Hageja esitas nõude loovutamise lepingu tüüptingimused, millest nähtuvalt sõlmitakse lepingut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja selgitab ja tüüptingimuste p-dest 18–22 tuleneb, et nõude loovutamine toimub selliselt, et reisija annab arvutihiirega ankeeti täites oma allkirja. Seejärel genereerib süsteem osaliselt automaatselt nõude loovutamise lepingu (tüüptingimused (dtl 263–265), hageja 27.12.2024 menetlusdokumendi p 15 (dtl 219–229). Kohtule esitatud nõude loovutamise lepingud kannavad reisija ja hageja juhatuse liikme allkirja (dtl 67–70, dtl 78–81, dtl 83–86, dtl 94–97, dtl 99–102, dtl 111–114, dtl 116–119, dtl 121–124, dtl 145–148). Hageja seadusliku esindaja allkirjad on mehhaaniliselt jäljendatud. TsÜS § 78 lg 2 sätestab, et allkirja mehhaanilisel teel jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks üksnes juhul, kui selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja mehhaaniliselt jäljendatud allkirja kasutamine on käibes tavaline. Näiteks ei sätesta hageja tüüptingimused nõuet kasutada omakäelist allkirja või digitaalset allkirja. Hageja 4 on selgitanud, et kostja on varem aktsepteerinud nõude loovutamise lepinguid hageja seadusliku esindaja mehhaaniliselt jäljendatud allkirjaga (hageja 27.12.2024 menetlusdokumendi p 15 (dtl 219–229). Lisaks saab vaid nõude loovutamise tehingu teisel poolel ehk reisijal (mitte kostjal) olla õigus nõuda TsÜS § 78 lg 2 alusel omakäelist allkirja. Dokumentidest ei nähtu, et reisijad oleksid nõudnud hagejalt nõude loovutamise lepingule omakäelise allkirja andmist. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus kasutada nõude loovutamise lepingute allkirjastamiseks seadusliku esindaja mehhaaniliselt jäljendatud allkirja. Kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud kooskõlas seadusega.
9. Kostja väidab, et hageja ei ole viivisenõuete tekkimist tõendanud, hagejal ei ole õigust nõuda viivist hagis märgitud ajavahemiku eest. 10.
10. Asja materjalidest nähtuvalt toimusid vaidlusalused reisid
11. a detsembris. Lendude hilinemise tõttu tekkis reisijatel määruse alusel õigus nõuda kostjalt hüvitist. Reisijad loovutasid oma nõuded hagejale, mille tulemusena astus hageja võlasuhtesse reisijate asemele (VÕS § 164 lg 2). Nõude loovutamine ei mõjuta selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 22). Asja materjalidest ei nähtu, et reisijate ja kostja vahel sõlmitud lepingutes või määruses oleks määratud kindlaks hüvitise tasumise aeg reisi hilinemise korral. Seega ei saa viivise arvestamise algusaja tuvastamisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest, mida kohaldatakse üksnes juhul, kui kohustuse täitmise aeg on kindlaks määratud (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2016, § 113 komm. 7.1.
12. a), vaid lähtuda tuleb VÕS § 113 lg 2 esimesest lausest. Viidatud säte näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 10.
13. Hageja on teavitanud kostjat nõudest järgmiselt: reisija X nõudekiri 15.01.2024 (dtl 71), reisijate C.K ja T.A nõudekirjad 15.01.2024 ja 29.01.2024 (dtl 87, dtl 72-73), reisijate N.T, T.T, E.T ja M.T nõudekiri 15.01.2024 (dtl 103), reisijate M.J, D.G ja Q.G nõudekirjad 15.01.2024 ja 04.06.2024 (dtl 125, dtl 127), reisija K.K nõudekiri 15.01.2024 (dtl 149). Hageja arvestab viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 2 teise lausega nõudekirja esitamisele järgnevast päevast alates.
14. Kostja märgib, et kohtueelselt ei teavitatud teda nõude loovutamisest, mistõttu oli kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest ja selle aja eest ei ole võimalik kostjalt viivist nõuda. 11.
15. Kostja seob oma õiguse keelduda kohustuse täitmisest sellega, et VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja sõnul ei teavitanud reisijad kostjat nõude loovutamisest. Ka hageja ei esitanud ühepoolselt digiallkirjastatud nõude loovutamise lepinguid. Seega oli kostja hinnangul tal õigus keelduda kuni hagi esitamiseni viivise tasumisest VÕS § 113 lg 4 alusel. 11.
16. VÕS § 113 lg 4 järgi on viivisenõue välistatud aja eest, kui võlgnik ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu (VÕS § 119), samuti kui ta tugines õigustatud oma kohustuse täitmisest keeldumise õigusele (VÕS § 110 ja § 111). Hageja on esitanud kostjale nõudekirjad koos nõude loovutamise lepingutega. Kohus on tuvastanud, et lepingud on sõlmitud kehtivalt. Hagejale ei ole võimalik võlausaldaja vastuvõtuviivitust ette heita. Täidetud ei ole ka VÕS § 110 või § 111 kohaldamise eeldused. Seega ei saa kostja VÕS § 113 lg-le 4 tugineda. 5
17. Kostja väidab, et reisija N.T allkirjastas 08.01.2024 ainuisikuliselt nõude loovutamise lepingu, millega andis ta üle ka kahe teise füüsilise isiku nõuded, kes on väidetavalte tema lapsed. Üks lapsevanem ei saanud nõude loovutamise tehingut ilma teise lapsevanema nõusolekuta teha. Lisaks ei nähtu, et laste nõuete eest oleks makstud. Lapsevanem ei saa aga lapse vara kinkida. 12.
18. Kohtule on esitatud N.T ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, millega N.T loovutas hagejale ka alaealise lapse E.T ja M.T nõuded kostja vastu (dtl 94–97). Kohtu hinnangul puudub alus kahelda selles, et N.T on laste vanem. Kõigil reisijatel on sama perekonnanimi ja elukoha aadress, mis on piisavalt veenev kinnitus, et N.T on E.T ja M.T vanem. 12.
19. Kohus ei nõustu, et lapsevanem on lapse vara kinkinud. Hageja kinnitas, et ta kohustub üldjuhul reisijale tasuma 70% nõudest (hageja 27.12.2024 menetlusdokumendi p 36 (dtl 219– 229). Vastav tingimus on sätestatud ka hageja ja reisija vahel sõlmitavas nõude loovutamise lepingu tüüptingimustes (vt tüüptingimuste p-d 44 ja 45 (dtl 263-264). Seega ei ole laste vara läinud hagejale üle ilma vastusoorituseta. Kui hageja ei ole laste loovutatud nõuete eest veel tasunud, ei tee see nõude loovutamist tasuta tehinguks. Tasu maksmata jätmine võib olla hinnatav lepingu rikkumisena ja reisijatel on õigus nõuda hagejalt lepingu täitmist. 12.
20. PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Sama sätte teine lause näeb ette, et ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. PKS § 120 lg-st 7 nähtub, et kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Asja materjalide alusel puudub alus kahelda selles, et N.T on hooldusõiguslik vanem. N.T sõlmis laste esindajana nõude loovutamise lepingu. PKS § 120 lg 7 järgi eeldatakse, et tehingu tegemiseks oli teise vanema nõusolek. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis lükkaksid ümber viidatud sättes sisalduva eelduse. Seega on laste nõuded kehtivalt hagejale loovutatud.
21. Kostja väidab, et reisijate Q.G ja D.G nõuetes ei ole hageja kostja poole kohtueelselt pöördunud. Hageja esitas reisijate 04.06.2024 e-kirjad, millega nad loovutasid nõuded hagejale (dtl 266-267, dtl 268-269). Hageja esitas 04.06.2024 kostjale nõudekirja eeltoodud reisijate nõuetes (dtl 127). Seega on hageja nõuded kohtueelselt kostjale esitanud.
22. Kostja väidab, et reisijad X ja T.A allkirjastasid nõude loovutamise lepingud 09.07.
23. Järelikult esitas hageja 06.06.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudeid, mida ta ei olnud kehtivalt omandanud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et X allkirjastas nõude loovutamise lepingu 04.12.2023 (dtl 67–70) ja T.A andis lepingule allkirja 29.01.2024 (dtl 83– 86). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks (06.06.2024) oli hageja reisijate nõuded omandanud.
24. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja sissenõudmiskulude nõue on pahatahtlik. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ja järelikult on tal seadusest tulenevalt võimalik nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 g 1 alusel. Hageja ei kuritarvita õigust nõuda kulude hüvitamist. Kostja palub vähendada VÕS § 113 lg 8 alusel viivist nullini. Kostja ei ole tõendanud, et täidetud oleksid VÕS § 113 lg-s 8 ja §-s 162 sätestatud tingimused viivise vähendamiseks. Hageja esitas pooltevaheliste läbirääkimistega seotud kirjavahetuse, mille alusel ei ole võimalik väita, et hageja pidas läbirääkimisi pahatahtlikult (dtl 231–258). Puuduvad alused viivise vähendamiseks.
25. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt põhinõudelt (hüvitised lendude hilinemise eest) viivise tasumist alates nõudest teatamisest kuni nõude täitmiseni. Kostja rahuldas hageja põhinõude 16.10.2024 tasudes 5400 eurot ja 30.10.2024 tasudes 1200 eurot. Kohus järeldab 6 hageja 27.11.2024 selgitusest (dtl 204), et 5400 euro tasumisega rahuldas kostja 16.09.2024 hagiavalduse resolutsiooni p-des 3 „a“ ja 3 „b“ esitatud nõuded (4800 eurot + 600 eurot) ning 1200 euro tasumisega rahuldas kostja hagiavalduse resolutsiooni p-s 3 „c“ esitatud nõude. Kohus mõistab kostjalt viivise (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) järgmiselt:  põhinõudelt 4800 eurot (16.09.2024 hagiavalduse resolutsiooni p 3 „a“) alates 16.01.2024 kuni 16.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 447,28 eurot;  põhinõudelt 600 eurot (16.09.2024 hagiavalduse resolutsiooni p 3 „b“) alates 30.01.2024 kuni 16.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 424,33 eurot;  põhinõudelt 1200 eurot (16.09.2024 hagiavalduse resolutsiooni p 3 „c“) alates 05.06.2024 kuni 30.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 59,66 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kokku 931,27 eurot (447,28 eurot + 424,33 eurot + 59,66 eurot). Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 esimene lause.
26. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja põhinõudelt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise, lisaks palub hageja mõista välja viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. 17.
27. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 5400 eurot (4800 eurot + 600 eurot) nõude täitmise seisuga (16.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivise. Nõude täitmise tõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 5400 eurot alates 17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 1200 eurot nõude täitmise seisuga (30.10.2024) sissenõutavaks muutunud viivise. Nõude täitmise tõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 1200 eurot alates 31.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
28. Kohus mõistab VÕS § 1131 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 440 eurot (40 eurot x 11 reisijat).
29. Hagi osalise tagasivõtmise järel menetlusse jäänud hageja nõuded rahuldatakse täies ulatuses. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus järgmist: hageja on menetluse kestel saavutanud kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi ehk hageja rahalised nõuded rahuldatakse; hageja on hagist osaliselt loobunud, sest kostja oli hageja nõuded osaliselt täitnud, kuid ka hagist osalise loobumise korral jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 168

lg-d 4 ja 5); rahuldamata jäänud nõue (tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis) moodustab väga ebaolulise osa hageja nõuetest, mistõttu selle rahuldamata jätmine ei mõjuta kulude jaotust. Arvestades neid asjaolusid kogumis on

§ 162

lg 1 ning § 168 lg-te 4 ja 5 alusel põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 20. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 2).

21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

7 22. Hagist osalise loobumise järel on tsiviilasja hind maakohtus 1620,77 eurot. Arvutuskäik on järgmine: põhinõudelt 6600 eurot 06.06.2024 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 261,68 eurot (16.09.2024 hagiavalduse resolutsiooni p 3 „a“–„c“ nõuete liitsumma;

§ 124

lg 1 esimene lause) + põhinõudelt 6600 eurot alates 07.06.2024 kuni 20.08.2024 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 166,76 eurot (

§ 124

lg 1 esimene lause) + põhinõudelt 6600 eurot alates 21.08.2024

§ 367

alusel arvestatud seadusjärgne viivis 752,33 eurot (

§ 133

lg 2) + sissenõudmiskulud 440 eurot (

§ 124

lg 1 esimene lause); ühes hagis esitatud nõuded liidetakse

§ 134lg 1 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 8