Obsah (11)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 44§ 45§ 43§ 251§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2373 Määruse kuupäev 19. august 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav X esitas
2. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt käib kaebaja kambrikaaslane tööl, remontides vanglas ruume, ja vajab tööl abilist. Kaebaja pöördus oma kontaktisiku poole sooviga minna kambrikaaslasele ruumide remontimisel appi. Kaebajale selgitati, et ta peab enne tegema vangla majandustöid koristajana ning saab hiljem teisele tööle. Kaebaja sõnul nõustus ta töötama koristajana tingimusel, et ta teeb koristustöid ühel õhtul ja järgmisel päeval saab ta minna kambrikaaslasega ruume remontima. Siis aga selgitati kaebajale, et ta peab veel mõned õhtud koristama ja ka toitu jagama. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse tema tööle saamisel. Kaebaja arvates esineb tal asjas preventiivne huvi. Seaduses ei ole sätestatud tööle rakendamise tingimusi, mida temalt nõuti, samuti ei ole kehtestatud aega, kui pikalt tuleb mingit muud tööd teha, et saada soovitud tööle. Kaebaja leiab, et olukord, kus tal puudub 3-25-2373 garantii selles osas, kui kaua tal tuleb koristustöid teha, riivab tema väärikust ja on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga
3. Kaebaja taotleb seoses maksejõuetusega vabastust riigilõivu tasumise kohustusest.
4. Kaebaja esitas
5. augustil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et mõni aeg tagasi pöördus ta kontaktisiku poole sooviga saada tööle ruumide viimistlustööde tegemiseks ning palus edastada soovi vastavale ametnikule. Kaebaja sõnul oli ta nõus ka toitu jagama, et saada soovitud tööle. Järgmisel päeval aga selgus, et kaebaja oli paigutatud järgmiseks nädalaks sektori koristajaks. Selline ametnike käitumine riivab kaebaja arvates tema Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 3, 8 ja 13 sätestatud õigusi.
6. Kaebaja esitas
7. augustil 2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub teha ettekirjutuse tema viivitamatult määramiseks vaidlusega seonduvale tööle. Kaebaja põhjendab, et vastasel juhul jääb tal tasu saamata ning tema eesmärgid saavad kahjustatud. Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, kuna tal puuduvad selleks vahendid.
8. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla
9. augustil 2025 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas ning edastas kaebaja
10. juulil 2025 vanglale esitatud taotluse, Viru Vangla
11. juuli
12. a käskkirja nr 6-2/3-25/563 kaebaja tööle määramise kohta ja kaebaja
13. augustil 2025 vanglale esitatud pöördumise. Viru Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning selle rahuldamine pole põhjendatud. Vangla ei nõustu kaebaja väitega, et ta on soovinud tööle koos kaaskinnipeetavaga ruumide remontimisele, kuna ühtegi seesugust taotlust ei ole ta vanglale teadaolevalt eelnevalt esitanud.
14. juuli
15. a käskkirja juures olevast kaebaja pöördumisest nähtuvalt on ta üldistavalt avaldanud soovi töötamiseks, kuid ei ole väljendanud soovi töötada mõnel kindlal töökohal. Kaebaja
16. augusti
17. a pöördumise puhul ei ole tegemist vaidega, vaid see vastab olemuselt märgukirjale. Pöördumisega ei ole vaidlustatud
18. juuli
19. a käskkirja. Seoses
20. juuli
21. a tööle määramise käskkirjaga (ega ka seoses väitega soovi kohta töötada koos kambrikaaslasega remonttöödel) ei ole käimas vaidemenetlust, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Vangla märgib ka seda, et kaebaja on vahistatu, mitte süüdimõistetud kinnipeetav, mistõttu puudub tal vangistusseadusest tulenev töökohustus. Samuti ei näe õigusaktid vanglasse paigutatud isikutele ette subjektiivset õigust valida endale meelepärast tööd. Ühtlasi ei ilmne esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest, et selle rahuldamata jätmisest tekiks kaebajale mõni pöördumatu tagajärg. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja vanglas töötada. Ta on esitanud nõude tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus tema tööle saamisel. Kohtule arusaadavalt palub kaebaja kindlaks teha, et Viru Vangla on jätnud talle õigusvastaselt tagamata võimaluse teha tema poolt soovitud tööd, s.o vangla ruumide remonditöid. Seega on ta esitanud kohtule tuvastamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 6).

2 3-25-2373 Kohtule arusaadavalt ei soovi kaebaja praeguses asjas vaidlustada Viru Vangla

1. juuli
2. a käskkirja, millega ta määrati alates
3. juulist 2025 tähtajatult tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale. Kaebaja ei ole kohtule esitatud avaldustes väitnud, et ta peab Viru Vangla
4. juuli
5. a käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja on selgitanud, et ta peab õigusvastaseks olukorda, kus talle pole teada, kui kaua ta peab tegema koristustöid, enne kui ta saab enda poolt soovitud tööle. Seega ei ilmne kaebusest kaebaja soovi vaidlustada enda koristajana tööle määramist.
6. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ja võtab seejärel seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotluste osas (II). I
7. Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada. 8.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud üksnes piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada siis, kui kaebuse esitamine on isiku õiguste kaitseks vajalik (

§ 44

lg 1 ja § 38 lg 4) ning kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Kaebajal puudub praeguses asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, sest vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei ole tema õiguste kaitseks vajalik ning kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. 8.

1. Kohtupraktika järgi võib tuvastamiskaebus olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik juhul, kui kaebuse esitamiseks esineb preventiivne või rehabiliteeriv huvi (vt nt Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus nr 3-22-721/16, p-d 10 ja 11). Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal on tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi. Preventiivne huvi saaks esineda siis, kui isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-2164/40, p 17). Kohtule ei ole äratuntav, et vangla võiks praeguse vaidluse asjaoludel asuda kaebaja õigusi rikkuma. Vangistusseadus (VangS) ega muud õigusaktid ei sätesta vanglas kinni peetavatele isikutele subjektiivset õigust nõuda tööd mingil kindlal tegevusalal. Kuna kaebaja pole vahistatuna kohustatud vanglas töötama (VangS § 93 lg 7), pole tal ka subjektiivset õigust nõuda enda tööga kindlustamist. Seega, ka juhtudel, mil vahistatu soovib vanglas töötada ja vanglateenistus saab talle seda võimaldada, ei ole vahistatul õigust nõuda, et vangla võimaldaks tal teha meelepärast tööd. Seepärast puudub alus hinnanguks, et Viru Vangla saaks asuda rikkuma kaebaja õigusi, kui vangla ei võimalda tal töötada remonditöödel. 8.
4. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk saavutada tulemus, et vangla võimaldataks tal teha tema soovitud tööd. Sellises olukorras ei võimalda tuvastamisnõude esitamine kaitsta kaebaja õigusi, sest õigusvastasuse tuvastamine ei kohusta vanglat kindlal viisil käituma. Konkreetse toimingu tegemiseks või haldusakti andmiseks saaks kohus teha vanglale ettekirjutuse kohustamiskaebuse esitamise korral. Kohus ei suuna aga praeguses asjas kaebajat kohustamisnõuet esitama, sest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda tööd mingil kindlal tegevusalal. Kui kaebaja leiab, et vanglas töötamine rikub mõnda tema subjektiivset õigust, nt õigust tervisekaitsele, on tal võimalik esitada vanglale taotlus tööle määramise käskkirja muutmiseks 3 3-25-2373 või kehtetuks tunnistamiseks ning kasutada õiguskaitsevahendeid (eelkõige tühistamisnõuet). vangla otsusega mittenõustumisel
5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 10. Kaebaja esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib vanglale ettekirjutuse tegemist tema viivitamatult remonttöödele määramiseks (

§ 251

lg 1 p 3).

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus leiab, et praeguses asjas esitatud kaebuse raames ei saa kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel oleksid kaebaja õigused kaitstud suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtava võimaliku positiivse kohtuotsusega. Seetõttu ei pea kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks ja see tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

1. Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4