← Eesti

3-25-1824/3

Obsah (9)§ 152§ 124§ 46§ 71§ 150§ 104§ 109§ 108§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1824 Haldusasi X. X kaebus Tapa Vallavalitsuse lastekaitseametnik Y.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus leiab, et X. X kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus on ei ole põhjendatud ning kaebuse menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu kaebust menetlusse võtmata. 4.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 46

lg 4 sätestab, et hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.

§ 46

lg 5 kohaselt kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. 5.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

§ 150

lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

  1. Esmalt märgib kohus, et kaebaja poolt esitatud toimingu (Tapa valla poolt kriminaalmenetluses Põhja prefektuuri nõudekirjale vastamisel väidetavalt valeandmete esitamine ja hinnangute andmine kaebajale teotades sellega kaebaja au ja head nime) õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kohtule esitatud heastamisnõudega. Samas on mõlema nõude puhul kaebuse esitamise tähtajaks kolm aastat toimingust teada saamisest või teada saama pidamisest. Kohus leiab, et vastav kaebetähtaeg on möödunud ning ei kuulu ennistamisele.
  2. Kaebaja ei ole kaebuses täpselt märkinud, millal ta sai teada Tapa Vallavalitsuse lastekaitseametnik Y. Y 12.04.2018 vastusest Põhja prefektuurile kriminaalasjas nr xxxx, kuid kohtukaebusest nähtub, et kõige hiljem pidi kaebaja saama sellest teada esimese kohtuastme otsusest 07.04.2021 kriminaalasjas nr x-xx-xxxx. Tõenäoliselt sai kaebaja sellest teada tegelikult juba varem süüdistuskokkuvõttest, millele kaebaja ka ise viitab. Kui kaebaja sai 12.04.2018 kirjast teada 07.04.2021 kohtuotsusest, siis tuli vastav heastamiskaebus kohtule esitada hiljemalt 07.04.
  3. Kaebaja on kaebuse kohtule esitanud aga 03.06.2025 ehk ühe aasta ja ligi kahe kuulise hilinemisega. Kui kaebaja sai teada 12.04.2018 kirjast varem, siis tuli kaebus esitada veelgi varem. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks hakata kaebust käiguta jätma ja seda täiendavalt kaebajalt üle küsima, kuivõrd kabetähtaeg on igal juhul möödunud ja selle üle sisuliselt vaidlus puudub. 2
  4. Kaebaja on palunud kaebetähtaeg ennistada viidates leinale. Kohus kontrollides vastavaid andmeid rahvastikuregistrist märgib, et kaebaja tütar suri 01.03.2018 (dtl 28-29). Kohus mõistab, et lapse surm mõjutab isikut väga pikka aega (isegi elu lõpuni), kuid kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli lapse surmast möödunud ca 5 aastat. Kaebus esitati sellest veel üle aasta hiljem. Kohus leiab, et sellist viivitust, kus isiku surmast on möödunud kokku üle kuue aasta ei ole võimalik põhjendada lähedase surmaga (leinaga). Sellisel juhul oleks võimalik venitada kaebetähtagu lõppmatuseni ja tagatud ei oleks õiguskindlus. Kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ja õiguskindlust ning õigusrahu.

§ 150

lg 1 on peetud silmas lähedase surma puhul kaebetähtaja ennistamist võimalikuks juhul, kui see juhtub näiteks vahetult kaebetähtaja lõpus ning sellest tulenevat kaebusega esitamisega viivitamist mõistliku aja jooksul (milleks saab pidada pigem mõnda kuud, mitte aastaid). Kohus leiab, et vajaliku hoolsuse korral oleks kaebaja saanud kohtu poole pöörduda oluliselt varem. Kolm aastat, mis on heastamiskaebuse esitamise tähtaeg, on piisavalt pikk aeg, et selgitada välja vaidlustamise kord sh kaebetähtajad. Kaebaja seda ei ole teinud. Praeguseks on aga vaidlustatud toimingu enda tegemisest möödunud juba üle seitsme aasta ning toimingust teada saamisest (so võimalikust kõige hilisemast) üle nelja aasta, millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja on heastamiskaebuse esitamise tähtaja minetanud. Kohus leiab, et niivõrd pika aja möödumist ei ole kuidagi võimalik käsitleda mõistliku või põhjendatud viivitusena isegi kui selle viivituse kaudseks põhjuseks on lähedase surm. 9 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on esitatud

§ 46

lg 4 sätestatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada

152 lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 124 lg 2 alusel. 10. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, siis tuleks asjas tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada.

Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud. Seega riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. 11. Kohus lahendab vastavalt

§ 109lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse.

Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Kohus lõpetas menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist ja vastustaja seisukohta ära kuulamata, seega puuduvad vastustajal menetluskulud. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtu täiendavad selgitused 12. Kohus peab kaebajale vajalikuks selgitada täiendavalt, et isegi kui kaebuse menetlust ei tuleks lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu, siis tuleks see lõpetada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja poolt viidatud kiri, kus väidetavalt on Tapa vald avaldanud kaebajaga seoses ebaõiget ja eksitava informatsiooni on koostatud 12.04.2018 kriminaalasjas nr xxxx ning vastuseks Põhja prefektuuri nõudekirjale (vt dtl 5-6). Tapa vallal oli kohustus vastata ja anda küsitud informatsioon enda parimate teadmiste kohaselt. Vastav kiri on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (dtl 5). Seda ei ole avaldatud. Kriminaalasi nr x-xx-xxxx on kuulutatud kinniseks ehk on konfidentsiaalne ja nende asjaolude üle vaidlus puudub. Seega ei saa kuidagi nimetatud kiri iseenesest teotada kaebaja head nime ning kaebaja kaebus on sellest tulenevalt perspektiivitu. Samuti on antud olukorras tegemist väheintensiivse riivega. Kaebaja väide tema au ja hea nime teotamisest viidatud kirjaga on sisuliselt paljasõnaline. Kohus, tutvudes viidatud kirjaga, ei lugenud sellest välja selliseid hinnanguid nagu kaebaja püüab kaebuses näidata. Teotamine on haavamise (riive) raskeim vorm, mille oluliseks tunnuseks on ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ning häbistav ja alandav viis. Seetõttu jääb normi kaitse alt välja näiteks isegi objektiivne heas usus tehtud kriitika väidetava kahjukannatanu suhtes, sh 3 ka siis, kui selles on kasutatud teravat sõnastust. Kohus leiab, et kirjas toodud andmete puhul puuduvad ilmselgelt kaebaja väidetava ründe pahatahtlik iseloom ning häbistav ja alandav viis sellise info teatavakstegemisel. Kohus toob välja ka asjaolu, et kaebaja ei ole kaebust esitades ise suutnud sõnastada, et milles saaks sellises olukorras üldse heastamine, mida kaebaja nõuab, seisneda. Kaebaja on jätnud selle kohtu otsustada. Kohus selgitab, et ta ei saa hakata kaebaja eest kahjunõudega kaebust koostama - kohus saab otsustada üksnes tekitatud kahjut kompenseeriva rahalise hüvitise suuruse üle, kuid kaebaja ei ole taotlenud rahalist hüvitist. Heastamiskaebuse (nagu ka kahju hüvitamise kaebuse) rahuldamise eelduseks on õigusvastane kahju tekitamine – antud juhul seda aga kohtule ei nähtu ning ka kaebaja ise ei ole suutnud seda sisustada. Kohus selgitab veel, et kriminaalmenetluses kogutud tõendeid hindab kogumis maakohus. Kõik vastuväited kriminaalasjas kogutud tõenditele tuli kaebajal esitada samas kriminaalasjas. Maakohtu tegevust kohtumõistmisel (sh kohtuotsuses toodut) ei saa vaidlustada halduskohtus. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et halduskohtus ei saa vaidlustada ükshaaval kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ega hakata nende õiguspärasust/õigusvastasust tuvastama. Kaebajal on siinkohal valearusaam nii halduskohtu pädevusest kui ka enda subjektiivsetest õigustest. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.