) § 4 lg 1, § 9 lg-te 1 ja 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus TsMS § 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.
MS § 371 lg 1 p 9 ning § 3401 lg 2 alusel. 4.
lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad
-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.
lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse, abikaasade maksejõuetusavalduse, võlausaldaja maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade ümberkujundamise kava vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik (
lg 2).
lg 6 kohaselt peab võlgnik maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama
MS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nõuded võlgniku maksejõuetusavaldusele on sätestatud
§-s 11.
lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus selgitas 16.09.2025 määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega, see pole esitatud selleks ettenähtud kohustuslikul vormil ning tasumata on riigilõiv. TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 16.09.2025 määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest. 5. Võlgnik sai 16.09.2025 määruse kätte 16.09.2025. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 17.09.2025, antud 14-päevane tähtaeg saabus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 30.09.2025. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 16.09.2025 määrusega määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud nõuetekohast maksejõuetusavaldust ega tasunud riigilõivu, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest
MS § 371 lg 1 p 9 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.