← Eesti

2-25-3690/4

Obsah (8)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 445§ 173§ 162§ 174

2-25-3690 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 12. august 2025 Tsiviilasja number 2-25-3690 Tsiviilasi M. K. hagia

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  2. märtsil 2025 saabus Viru Maakohtusse M. K. hagiavaldus V. K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja ja kostja abiellusid XXX. Abielust on XXX sündinud poeg M. K.. Abielu on veel lahutamata. Vanemad on lahus alates 10.12.2024, hageja koos emaga elab XXX eramus, mis kuulub ema tuttavale. Kostja ei ole alates septembrist 2024.a osalenud hageja ülalpidamises. Ka peale lahku kolimist on hageja seaduslik esindaja nõudnud korduvalt, et kostja toetaks last ja annaks talle ülalpidamist, kuid kostja ei ole seda teinud. Hageja seaduslik esindaja on pidanud maksma isegi kostja poolt võetud laene. Kostja ei tunne hageja vastu huvi, viimati nägi ta last 10.12.
  3. Ajavahemikul 01.09.2024 kuni 09.03.2025 pidi kostja maksma hagejale elatist kokku summas 1 809.84 eurot, mida ta aga ei maksnud. Seetõttu soovib hageja saada kostjapoolse kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Eeltoodust lähtudes palub hageja välja mõista V. K. ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju alates 01.09.2024 kuni 09.03.2025 summas 1 809.84 eurot ja elatis kuni M. K. täisealiseks saamiseni alates 10.03.2025 summas 287.72 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  4. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Sealjuures palub hageja hagi tagamise korras kohustada kostjat menetluse keskel elatist maksma, kuivõrd vaatamata hageja seadusliku esindaja korduvatele nõudmistele ei ole kostja 2

(4)2-25-3690 asunud vabatahtlikult oma lapse ülalpidamise kohustust täitma ja hageja on oma ema täielikul ülalpidamisel.
  1. Viru Maakohus võttis 11.03.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse.
  2. Kohtudokumendid on kostjale isiklikult KÄPO vahendusel kätte toimetatud 12.05.
  3. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et vastuse tähtaegselt esitamata jätmisel võib kohus ilma kohtuistungit pidamata rahuldada hagiavalduse tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  5. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6. Kostja sai kohtudokumendid kätte 12.05.2025. Kohtu määratud tähtaja jooksul, so 20 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest, kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 7.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist miinimumsummas alates 10.03.
  3. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 287.72 eurot (272.76 eurot (baassumma) + 54.96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  4. aprillil (esimest korda
  5. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 10.

§ 445

lg 1 tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette, siis kohustab kohus 3

(4)2-25-3690 kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kuu viimaseks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja K. K. arveldusarvele nr XXX. 11. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on palunud kohtult kostjalt hageja kasuks välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju seitsme kuu eest enne hagiavalduse esitamist. Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, rahuldab kohus ka selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju alates 01.09.2024 kuni 09.03.2025 kokku summas 1 809.84 eurot. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

13.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hageja seaduslikul esindajal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Sellest hoolimata jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

14. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.