Obsah (4)

§ 4§ 1§ 12§ 21

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Ta

).

1. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a määrusega ja leiab, et määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Kaebaja leiab, et teda karistati ühe ja sama teo eest kaks korda. Riigikohus oleks pidanud
4. mai
5. a otsuse nr 3-1-1-41-12 alusel kaebaja vabastama vanglast, sest ta tühistas alamate astmete kohtute otsused. Nüüd Riigikohus keeldub läbi vaatamast kaebaja taotlusi riigi õigusabi saamiseks, kuna tehti ebaseaduslik otsus kriminaalasjas nr 1-10-15778, millega mõisteti kaks korda kohut ühe ja sama teo eest ja hoiti kaebajat ebaseaduslikult vanglas 10 aastat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
7. Kaebaja taotles halduskohtult süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et temalt võeti vabadus. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse nimetatud osas, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Lisaks taotles kaebaja Riigikohtu tekitatud kahju hüvitamist ning selle nõude tagastas halduskohus kaebusega kaitstava õiguse väheintensiivse riive ja kaebuse rahuldamise ebatõenäolisuse tõttu.
8. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kogu kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
9. Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise 2 alused, ulatus ja kord ette nähtud

-is, mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (

§ 4

). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-s sätestatud juhul (

§ 1

lg 3).

§ 12järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel.

8. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus kaebaja soovib Riigikohtu tekitatud mittevaralist kahju riigi õigusabi taotluste e-toimikus registreerimata jätmise ja riigi õigusabi taotluste lisade tagastamata jätmisega ning vabaduse võtmisega, tuleb tal järgida

-is sätestatut.

1. peatükk näeb ette kahju hüvitamise menetluse ning
2. peatüki
3. jagu sätestab kahju hüvitamise korra kohtumenetluses. Riigikohtule etteheidetavaid tegevusi kaebaja loetletud kriminaalasjades esitatud riigi õigusabi taotluste registreerimata jätmisel ja riigi õigusabi taotluste lisade tagastamata jätmisel, saab pidada kohtu toiminguteks konkreetse kriminaalasja menetlemisel. X.X. lisas halduskohtule esitatud kaebusele enda ja Riigikohtu vahelise kirjavahetuse, kust nähtub, et kaebaja esitas Riigikohtule korduvalt riigi õigusabi taotlusi kriminaalasjades, kus samasisuline taotlus oli juba lahendatud või Riigikohtus toimunud menetlus oli lõppenud. Kaebaja kirjeldatud asjaoludel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on tervikuna käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Riigikohtu erikogu on
4. jaanuari
5. a määruse nr 3-18-1652 p-s 9 järeldanud, et

§-s 4 sätestatu viitab sellele, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda

-s kehtestatud menetluskorrast. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka

1. oktoobri
2. a otsuse nr 3-18-400/15 p-s 10, märkides ära, et

§-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka

eelnõu seletuskirjas (Riigikohtu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. 9.

§ 21

lg 4 alusel kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse

1. peatüki
2. jaos sätestatut. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et kaebaja oleks Riigikohtule esitanud kahju hüvitamise nõude kaebuses esitatud asjaoludega seoses, siis

§ 21

lg 4 alusel on kaebaja nõuetekohase kahju hüvitamise taotluse lahendamine prokuratuurile või kohtuvälise menetleja pädevuses.

1. Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse. Halduskohus tagastas kaebaja nõude süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmisega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi ja tagastab kaebaja nõude Riigikohtu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses riigi õigusabi taotluste menetlemisega samuti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
2. Ringkonnakohus jätab X.X.-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3