Obsah (10)

§ 407§ 173§ 174§ 162§ 165§ 175§ 138§ 139§ 177§ 468

KOHTUOTSUS (Tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Kohtujurist Kaja Aljama Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2025, Paide Tsiviilasja number 2-24-17

§ 407lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjatel ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kostjad ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostjate poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (

§ 407lg 1).

Menetluskulude jaotus 6.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (

§ 162lg 1).

Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (

§ 165

lg 3).

§ 174

lõike 1 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja on enda menetluskuludeks märkinud hagi ja hagi täienduse kohaselt riigilõivud hagilt ja hagi tagamise taotluselt 420 eurot + 70 eurot, kokku summas 490 eurot ja õigusabikulud 427 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise eest veel ühel korral 25.11.2024.a. 70 3 eurot ja täiendavalt puuduoleva riigilõivu tahteavalduste kohtulahendiga kohustamise nõude eest 210 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu hagi menetlusse võtmisel hagi eest kokku 630 eurot, lisaks hagi tagamise taotluste eest kokku 140 eurot. Hageja esindajal on õigusabi osutamise ajakulu dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine 3,5 tundi, maksumusega 100 eurot tund, kokku 350 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku summas 427 eurot.
2. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi kulu 427 eurot (sh käibemaks)

§ 175lg 1 mõttes mõistlik ja vajalik.

Kostjad menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Hageja esindajale tasutud õigusabi kulu 427 eurot on kohtupraktikaga kooskõlas.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivud 770 eurot. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

10. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 1197 eurot (770+427), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele. 11.

§ 468

lg 1 p 1, 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik 4