Obsah (7)

§ 124§ 46§ 150§ 121§ 207§ 204§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Janar Jäätma, Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1824 Haldusasi X. X kaebus Ta

§ 124lg 4, § 235).

ASJAOLUD, HALDUSKOHTU MÄÄRUS JA MÄÄRUSKAEBUS

1. Kaebaja esitas 05.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista välja kohtu äranägemisel kindlaks määratava suurusega hüvitis kaebaja au ja hea nime teostamise eest seoses sellega, et Tapa Vallavalitsuse lastekaitseametnik esitas 12.04.2018 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX uurijale saadetud kirjas kaebaja kohta ebaõigeid andmeid. Kaebaja märkis muu hulgas, et kaebuse varasem esitamine ei olnud võimalik leinast tingitud emotsionaalse seisundi tõttu, mis ei võimaldanud kaebajal süveneda dokumentidesse.
2. Tallinna Halduskohus tegi 20.06.2025 määruse, millega jättis kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas menetluse. Halduskohus leidis, et kaebaja on mööda lasknud

§ 46

lõikes 4 sätestatud kolmeaastase kaebetähtaja, sest ta pidi Tapa Vallavalitsuse 12.04.2018 kirjast teada saama hiljemalt kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud esimese astme kohtu otsusest, mistõttu pidanuks ta hüvitamiskaebuse esitama hiljemalt 07.04.2024, ent kaebaja tegi seda ligi aasta ja 3-25-1824 kaks kuud hiljem. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saanud olla kaebaja lapse surm, kuna laps suri 01.02.2018 ehk viis aastat enne kaebetähtaja lõppemist ja enam kui kuus aastat enne kaebuse esitamist.

§ 150

lg 1 tähenduses saab lähedase surm olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui see sündmus leiab aset vahetult kaebetähtaja lõpus, põhjendatud viivituse kestuseks saab olla mõne kuu, mitte aastate pikkune periood. Viimaks tõdes halduskohus, et isegi kui kaebuse menetlust ei tuleks lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu, tuleks kaebus tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 20.06.2025 määrus tühistada. Kaebaja hinnangul oli kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus, nimelt kaebaja lapse surm, millest tingitud vapustuse tõttu vajas kaebaja professionaalset abi. Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja sai Tapa Vallavalitsuse 12.04.2018 kirjast teada kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtuotsusest. Kaebajal ei jätkunud trauma tõttu jõudu dokumentidega tutvuda, vaidlusaluse dokumendiga ei saanud kaebaja tutvuda ka e-toimiku vahendusel ning võimalus sellega tutvuda tekkis alles
2. aastal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 124

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, et see on võimalik läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja on ilma mõjuva põhjuseta mööda lasknud

§ 46lõikes 4 sätestatud hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Tapa Vallavalitsuse 12.04.2018 kirja sisust sai kaebaja teadlikuks hiljemalt Harju Maakohtu 07.04.2021 kohtuotsusest. Asjaomase kirja sisu on kajastatud maakohtu otsuse lk 2 kolmandas lõigus, kus on viidatud selle dokumendi asumisele kriminaalasja toimikus. Samuti on kõnealuse kirja sisu käsitletud samas kriminaalasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2021 kohtuotsuse punktis

1. Isegi kui kaebaja ei tutvunud kriminaalasja toimikuga, ei saa usutavaks pidada, et tal puudus võimalus tutvuda kriminaalasjas tehtud kohtuotsustega. Niisiis sai kaebaja vähemalt Tapa Vallavalitsuse 12.04.2018 kirja põhisisust teadlikuks hiljemalt
2. aasta aprillis. Hüvitamiskaebuse kolmeaastane tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et väidetavast kahjust või selle põhjustanud sündmusest aimu saades hüvitamiskaebuse faktiliseks põhjendamiseks vajalikud asjaolud vajalikus ulatuses välja selgitada ja kaebus esitada. Saades teada eelviidatud kirja põhisisust, oli kaebajal igal juhul võimalik nõuda sellega tutvumist kas kriminaalmenetluse raames või ka nõuda see dokument välja Tapa Vallavalitsuselt. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et lapse leinamisest tingitud emotsionaalne seisund ei saanud kaebajal takistada kaebuse õigeaegset esitamist, võttes arvesse, et kaebaja laps suri 01.03.
3. Kaebaja väide, et ta vajas emotsionaalse seisundiga toime tulemiseks abi, võib olla õige, ent sellest ei saa teha järeldust, et kaebaja vaimne tervis oli kogu kaebetähtaja jooksul sedavõrd halb, et ta ei olnud võimeline aru saama talle väidetavalt tekkinud kahjust või vajadusest selle eest hüvitise saamiseks kaebus esitada. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui on võimalik tuvastada objektiivsed takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Siinsel juhul selliseid takistused tuvastatavad ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) 2