) § 40 lg 11 tähenduses selle asutamisest alates ning just kaebajal on alates asutamisest võim Hbase UÜ
§-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle. Harju Maakohus lõpetas 05.07.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-5445 Hbase UÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pärast Hbase UÜ pangakontode aresti 19.10.2022 ei esitanud Hbase UÜ kuni 28.02.2023 ühtegi maksudeklaratsiooni, jättes maksuhaldurile eksliku mulje, et tal ei ole enam majandustegevust. Tegelikult majandustegevus jätkus, töötajatele maksti töötasu Leedu krediidiasutuse Paysera kaudu, kuid maksukohustused jäid deklareerimata ja tasumata ning tekkis tööjõumaksude ja -maksete varjatud maksuvõlg. Pärast pankrotiavalduse esitamist (10.04.2023) esitas Hbase UÜ parandusdeklaratsioonid ja seni tähtaegselt esitamata jäetud deklaratsioonid tööjõumaksude ja -maksete kohta, mille tulemusel maksuvõlg suurenes tunduvalt. Seega on kaebaja Hbase UÜ tegeliku ehk faktilise juhina rikkunud deklareerimisja tasumis kohustust ning kohustust korraldada äriühingu tegevus selliselt, et maksukohustused oleksid täidetud õigeaegselt ja täielikult. Samuti on jäetud korraldamata intressi tasumise kohustus. Kaebaja rikkumised olid tahtlikud. Kaebaja omab ettevõtluskogemust alates
§-st 8 tulenevalt kohustusi, mille rikkumises vastustaja süüdistab kaebajat. Hbase UÜ esindusorgan on täisosanik. MTA pidi välja selgitama, kas ja 2
§-st 8 tulenevad kohustused. Kaebajal ei olnud ega saanudki olla
§-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle tegelikku võimu, kuna see võim koos varalise vastutusega on seadusest tulenevalt SLH MTÜ-l. Vastutusotsuse punktis 2 loetletud asjaoludest üheksa faktiväidet võiksid kinnitada vaid seda, et kaebaja teostas Hbase UÜ täisosaniku SLH MTÜ tavapäraseid ülesandeid Hbase UÜ esindamisel eri registrites, sh ühingu asutamisel, maksuvõla ajatamisel ja pankrotimenetluses. Ükski vastustaja poolt nimetatud asjaolu ei kinnita kaebaja staatust Hbase UÜ tegeliku juhina. Tallinna Halduskohus ei kontrollinud 12.07.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-1557, millega anti luba täitmist tagatavateks toiminguteks, vastutusotsuse järelduste õigsust. Vastutusmenetluses ei kuulanud maksuhaldur üle ühtegi töötajat. Ka vastutusotsuses viidatakse vaid ühe välismaise töötaja kirjale. Tuginemine vaid ühe töötaja e-kirjale näib kummaline. Nimetatud selgitus on ühtlasi MTA enda loodud tõend, mis ei põhine tõlgitud ekirja originaalil. Vastutusotsuse aluseks oleva maksunõude tekkimise põhjuseid ei ole tuvastatud. Vastustaja selgitas vastutusmenetluses välja, et Hbase UÜ on muutunud maksevõimetuks. Pankrotimenetluses ei tuvastatud, et ühingu juhtkond oleks rikkunud ühtegi kohustust, samale järeldusele jõudis ka maksejõuetuse teenistus. Maksuhaldur peab pankrotimenetluses tehtud järeldustega arvestama. Pankrotimenetluses tehtud järeldus oli, et Hbase UÜ maksejõuetuse põhjuseks oli ebaõnnestunud äriplaan ning see, et tegelik müügitulu polnud piisav palgakulu katmiseks ja kasumi teenimiseks. Kui Hbase UÜ-l oleks tegelikult olnud plaan jätta riigile maksud tasumata, siis miks ta deklareeris makse, taotles nende ajatamist, üritas neid likvideerida jne. Kirjeldatud tegevused ei näita kaebaja tahtlust. Põhjuslikku seost rikutud kohustuse ja maksuvõla vahel ei ole võimalik kindlaks teha, kui rikutud kohustust ei ole sõnastatud. Maksuvõla suurus ei parandusdeklaratsioonid. ole õigesti kindlaks määratud, sest kaebaja esitas 3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastutusotsuse kättetoimetamine ei ole vastutusotsuse õiguspärasuse eeldus. Vastutusotsuses esile toodud kättetoimetamise viis on üksnes informatiivne ega piira kättetoimetamise viise. Maksuhalduril ei õnnestunud toimetada vastutusotsust kätte e-maksuameti kaudu ja e-posti teel, ega ka muul
§-des 53–54 sätestatud viisil. Vastutusotsuse tegemise aja tuvastamiseks ei ole oluline, millal vastutusotsus kaebajale kätte toimetati. Eristada tuleb haldusakti andmist ja teatavakstegemist. Teatavakstegemisest alates haldusakt jõustub, muutub kohustuslikuks ja sellest hakkab kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Haldusakti andmise aeg tähistab otsuse tegemise hetke, milleks on haldusakti allkirjastamine. Kui vastutusotsus on tehtud, s.o alla kirjutatud enne juriidilise isiku registrist kustutamist, on kolmanda isiku vastutus kehtiv ka siis, kui vastutusotsus toimetati adressaadile kätte pärast äriühingu registrist kustutamist. Täisosaniku võimalik vastutus Hbase UÜ maksuvõla tasumise eest ei välista vastutusotsuse tegemist tegelikule juhile
lg 11 tähenduses.
ei näe ette, et enne tegelikule juhile vastutusotsuse tegemist peaks MTA nõudma või püüdma nõuda maksuvõlga sisse täisosanikult. Tegemist võib olla solidaarvõlgnikega ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 3
§-s 8 toodud kohustuste täitmise üle. On ilmne, et kaebaja oli füüsilise isikuna vaidlusalusel ajavahemikul Hbase UÜ tegelik juht ja omas tegelikku võimu
§-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle. Sellekohased asjaolud on toodud välja vastutusotsuse punktis 2. Hbase UÜ väljastatud arvetel toodud telefoninumber ühtib kaebaja numbriga. Kogu Hbase UÜ tegevust korraldas kaebaja, kes omas võimu Hbase UÜ
§-st 8 tulenevate kohustuste täitmise üle. Juriidiline isik saab realiseerida oma teovõimet üksnes füüsiliste isikute kaudu. Vastutusotsust ei koostatud enne, kui kohtule esitati taotlus saada luba täitmist tagavateks toiminguteks ehk enne esimest menetlustoimingut. MTA on ka pärast loa saamist teinud menetlustoiminguid, eelkõige teinud kaebajale kaasaaitamiskorralduse. Vastutusotsuses ei tugineta ainult ühe töötaja e-kirjale, vaid ka teistele tõenditele. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastutusmenetluses ei ole selgitatud maksuvõla tekkepõhjusi. Ajutise pankrotihalduri ning maksejõuetuse teenistuse järeldused ja seisukohad ei ole MTA-le vastutusmenetluses siduvad. Kaebajale ette heidetud tahtlikud rikkumised on toodud vastutusotsuse p-des 3–
Kaebaja vastutus Hbase UÜ maksuvõla eest sõltub sellest, kas kaebajat saab lugeda Hbase UÜ tegelikuks juhiks ja kasusaajaks
Juhul kui seda asjaolu ei esineks, ei vastutaks kaebaja kui Hbase UÜ usaldusosanik usaldusühingu maksuvõla tekkimise eest suuremas ulatuses, kui on tema osamaks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja roll Hbase UÜ-s vastab
Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Juriidiline isik vajab õiguskäibes osalemiseks, tahteavalduste ning tehingute tegemiseks tahet, mida saab omada vaid füüsiline isik. Ülesanded, mida kaebaja teostas, on iseloomulikud ühingu tegelikule juhile, mitte usaldusühingu täisosaniku passiivsele rollile. Kaebaja on alates 13.01.2021 Hbase UÜ täisosaniku ja asutaja SLH MTÜ juhatuse ainuliige. Kaebaja on esitanud äriregistrile kõik Hbase UÜ-ga seonduvad kandeavaldused, taotlused ja dokumendid, kaebaja oli Hbase UÜ üldkoosolekute juhataja ja protokollija, kaebaja esitas Hbase UÜ pankrotiavalduse ja kirjeldas seal püsiva maksejõuetuse põhjuseid. Seega oli kaebaja füüsiliseks isikuks, kes võttis vastu Hbase UÜ tegevust puudutavaid strateegilisi otsuseid. Kaebaja nimetati ka Hbase UÜ likvideerijaks. Arvestades asjaolu, et kaebaja oli samal ajal ka SLH MTÜ ainsaks esindajaks ja ainsaks isikuks, kes sai täisosanikku Hbase UÜ juhtimisel füüsiliselt esindada, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oma rolle Hbase UÜ juhtimisel sellisel viisil eristas. Pigem on väide, mille kohaselt tegutses kaebaja otsuste vastu võtmisel Hbase UÜ-s SLH MTÜ esindajana, esitatud eesmärgiga vältida vastutust Hbase UÜ maksuvõla eest. Kui sama isik täidab samal ajal nii esindaja kui ka osaniku rolli, on tegemist usaldusühingu tegeliku juhtimisega selle isiku poolt. Hbase UÜ ajutine pankrotihaldur sai kogu ühingu tegevust puudutava informatsiooni kaebajalt ja haldur märkis, et kaebajal on kehtiv seos kaheteistkümne ühinguga, kaebaja on meedia andmetel seotud mikroettevõtete ning väikeste päikeseenergia tootmisparkide loomisega. Kaebaja kontrollis rahaliste vahendite kasutust ning teostas makseid. LHV Pank on MTA-le selgitanud, et Hbase UÜ kontole omas juurdepääsu vaid kaebaja, kes oli konto avaja ning ainus allkirjaõiguslik isik. Hbase UÜ ainsaks tellijaks oli kaebajaga seotud ettevõte Solar Light S OÜ. Kaebaja omas füüsilise isikuna Hbase UÜ e-maksuameti juurdepääsu õigust, esitas maksuvõla ajatamise taotluse ning omas juurdepääsu töötamise registrile ja sisestas registrisse töötajate kohta käivaid andmeid. 5
). Sellise kättetoimetamise viisi kasutamine on võimalik vaid juhul, kui muul moel kättetoimetamine ei ole võimalik. Lisaks on vastutusotsuse resolutsioon avaldatud Ametlikes Teadaannetes puudulikult. Teates ei ole välja toodud vastutusotsuse õiguslikku alust ega ka sundtäitmise hoiatust. Need puudused on olulised ja võimaldavad kokkuvõttes teha järelduse, et vastutusotsuse resolutsiooni ei ole Ametlikes Teadaannetes avaldatud. Kaebajale jäävad arusaamatuks ka kohtu põhjendused, et haldusakti kättetoimetamise viisi muutmine ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kui see peaks paika, tuleks tõdeda, et
Vastutusotsuse kättetoimetamise viisi muutmine muutis haldusakti tehtuks mitte varem kui alates 21.01.2024. HMS § 41 lg 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavaks tegemisega ja HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusakti tegemine ei piirdu dokumendi koostamisega, vaid dokument muutub õiguslikke tagajärgi loovaks ning kohustuslikuks haldusaktiks alles selle kättetoimetamisel. Siinsel juhul sai 14.12.2023 kuupäevaga dateeritud dokument haldusaktiks alles pärast Hbase UÜ kustutamist äriregistrist. Haldusakt ei saa kehtida, st tekitada õigusi ega kohustusi, kui seda pole adressaadile teatavaks tehtud. Ainus seaduses sätestatud erand, mis sätestab õigusliku fiktsiooni haldusakti tegemise kohta enne selle teatavaks tegemist adressaadile, on seotud
lg 3 p-s 4 sätestatud maksukohustuse lõppemise olukorraga (seoses aegumisega,
Kaebaja isiklikult (füüsilise isikuna) ei tegelenud Hbase UÜ juhtimisega või majandustegevuse korraldamisega, vaid täitis SLH MTÜ esindamise funktsiooni nende ülesannete täitmisel. Õiguslikult lasusid Hbase UÜ juhtimise kohustused just täisosanikul (SLH MTÜ), kes seaduse alusel vastutas Hbase UÜ kohustuste eest kogu oma varaga 7
§-s 40 sätestatud isiku vastutus ühingu maksuvõla eest peab olema ettenähtav. Kui kehtiva õiguse kohaselt oli Hbase UÜ juhatajaks täisosanik, siis võis MTA teha vastutusotsuse temale. Vastutusotsuses ega kohtuotsuses ei ole põhjendatud ega toodud välja faktilisi asjaolusid, millest saaks järeldada, et kaebaja juhtis Hbase UÜ-d ja tegi seda SLH MTÜ asemel. Kaebaja toimingud piirdusid vaid SLH MTÜ esindamisega Hbase UÜ täisosaniku funktsioonide täitmisel. Kohus ei hinnanud ka seda, kuivõrd oli
järgne isiklik vastutus ettenähtav kaebajale, kui tema toimingud ei väljunud usaldusühingu täisosaniku esindamise ülesannete täitmisest. Kohtu lähenemine, mille kohaselt omistatakse kaebajale Hbase UÜ tegeliku juhi staatus
Kui kaebaja tegutses täisosaniku esindajana SLH MTÜ nimel, kes omakorda teostas Hbase UÜ esindusfunktsioone kui täisosanik, siis jääb arusaamatuks, miks oleks kaebajal vaja täiendavalt tegutseda Hbase UÜ tegeliku juhina. Kõik ülesanded, mida kaebaja täitis, kuuluvad täisosaniku ülesannete hulka, keda kaebaja esindas. Tegemist ei ole ülesannetega, mille täitmine osutaks sellele, et paralleelselt täisosaniku esindamisega tegutses kaebaja ka Hbase UÜ tegeliku juhina. Kaebaja suhtes ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis erineks täisosaniku SLH MTÜ esindamisest.
lg 11 järgset vastustust kaasa toovad tahtlikud toimingud peavad olema tuvastatud vastutusotsuses, mida praegusel juhul tehtud ei ole. Tahtliku tegevuse tuvastamisel ei ole argumentatsioonis kohta elulisel usutavusel põhinevatele oletustele. Vastutusotsuses nimetatud ja kaebajale ette heidetud väidetavad rikkumised (nt Hbase UÜ pankrotiavalduse esitamine, Hbase UÜ nimel kandeavalduste, taotluste ja dokumentide esitamine ning kogu nõutud teabe esitamine Hbase UÜ pankrotihaldurile) ei ole
lg 1 1 kohaldamise seisukohalt relevantsed, kuna nendega ei saanud kaebaja põhjustada Hbase UÜ maksuvõlga. MTA on rikkunud uurimiskohustust. Kohus ei hinnanud tõendeid sisuliselt, rikkudes sellega oluliselt menetlusnormi. Vastutusotsuses ei ole tuvastatud fakti, et kaebaja andis töötajatele korraldusi (sh ei ole tuvastatud töötajaid, kellele väidetavalt anti korraldusi, ega korralduste sisu). Ainus väidetav töötaja, kellelt MTA võttis menetlusvälises formaadis (st tutvustamata õigusi ja kohustusi ning hoiatamata ette valeütluste eest) kirjaliku selgituse, esitas mitmeti tõlgendatava ja keeleliselt vigase selgituse, mille sisust ei tulene, et kaebaja tegutses Hbase UÜ tegeliku juhina. Kuna puudub võimalus teha kindlaks, et vastus on antud just selle töötaja poolt, ning küsitlemisel (tõendi kogumisel) ei ole järgitud elementaarseid menetlusnõudeid, ei ole tegemist tõendiga, millele saaks rajada mingi järelduse. Vastutusotsuses ei ole tuvastatud maksuvõla tekke põhjuseid ega ole uuritud majandustegevust enne maksuvõla tekkimist, vaid on tuginetud Hbase OÜ tegevusele pärast maksuvõla tekkimist. Võlgniku juhtimisvea või muu raske rikkumise tuvastamise pädevus on tsiviilkohtul ja vastavatel menetlusosalistel, mistõttu on pankrotihalduri järeldused maksuvõla tekkimise põhjuste kohta maksuhaldurile kohustuslikud. Tuginedes pankrotimenetluse tõenditele, oli tegemist tavapärase maksejõuetuse olukorraga. Maksuvõla ajatamisel ei saa eeldada, et maksukohustuslane lõpetab oma majandustegevuse. Eeldus peaks olema vastupidine, sest maksuvõlga saab tasuda eelkõige majandustegevusega tegelemisel. 6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Väär on apellandi seisukoht, et Ametlikes Teadaannetes avaldati vastutusotsuse resolutsioon puudulikult, sest teade ei sisaldanud vastutusotsuse õiguslikku alust ega sundtäitmise hoiatust. Vastutusotsuse õiguslik alus ning sundtäitmise hoiatus ei ole haldusakti resolutiivosa osad, mistõttu ei pidanud neid avaldama. Haldusakt saab haldusaktiks alates selle allakirjutamisest ehk tegemisest. Haldusakti teatavaks tegemisega muutub haldusakt kehtivaks, st see hakkab reguleerima õigusi ja 8
Vastustaja on tõendanud, et edastas 14.12.2023 vastutusotsuse apellandi kõigile kolmele teadaolevale e-posti aadressile, mh kaebaja kinnitatud kontaktandmetes toodud e-posti aadressile, vastutusotsuse tegemisega samal päeval. Seejuures on vastustaja esitanud tõendi, et 14.12.2023 e-kiri on sihtserverisse kohale jõudnud ja vastustaja üritas alates 20.12.2023 vastutusotsust kätte toimetada ka kaebaja elukoha aadressil. Kaebaja on saanud vastutusotsuse kätte. Vastustaja nõustub kaebajaga, et tegeliku kasusaaja staatuse tuvastamine ei ole
Samas võib tegeliku kasusaaja staatus kinnitada kogumis teiste kogutud tõenditega, et füüsiline isik on äriühingu tegelik juht
Puuduvad mistahes viited, et Hbase UÜ-d oleks juhtinud keegi teine peale kaebaja, ning ka kaebaja ei ole vastutusmenetluses ega ka kohtumenetluses viidanud ühelegi isikule, kes oleks osalenud Hbase UÜ juhtimises, või isikule, kellelt seletuste võtmist ta pidas vajalikuks. Niisamuti ei taotlenud kaebaja halduskohtu menetluses ühegi tunnistaja ülekuulamist. Ekslik mulje, et Hbase UÜ-l ei ole enam majandustegevust, jäeti pärast pangakontode aresti Eesti krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides (19.10.2022) ehk pärast maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamist (13.10.2022). Tegelikult jätkas Hbase UÜ majandustegevust, makstes töötajatele töötasusid Leedu krediidiasutuse Paysera kaudu ning jättes maksukohustused tähtaegselt deklareerimata ja tasumata. Hbase UÜ ei ole kunagi täitnud maksukohustusi vabatahtlikult ning 31.10.2022 laekumine 1,02 eurot sissenõudmistoimingute tegemise tulemusel oli ainus laekumine Hbase UÜ maksuvõla katteks alates Hbase UÜ asutamisest kuni vastutusotsuse tegemiseni. Ainetu on ka etteheide, et maksuhaldur ei uurinud Hbase UÜ majandustegevust enne maksuvõla tekkimist, sest Hbase UÜ alustas majandustegevust 2022. a aprillis ning juba 2022. a mais jäeti kõik deklareeritud maksukohustused tasumata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastutusotsuses on õigesti tuvastatud, et kaebaja oli Hbase UÜ faktiline juht
lg 11 mõttes (p 2), tuvastatud on kaebaja rikkumised (pd 3–4) ning põhjuslik seos kaebaja rikkumiste ja maksuvõla tasumata jätmise vahel (p 5). Vastutusotsuse p-s 4 on MTA jõudnud õigesti järeldusele, et
§-s 8 sätestatud kohustuste rikkumine sai kaebaja tegevust Hbase UÜ majandustegevuse juhtimisel arvesse võttes olla ainult tahtlik. Sarnaselt halduskohtuga nõustub ringkonnakohus vastutusotsuse põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. 8.Vastutusotsuses on õigesti põhjendatud, et kaebaja vastutus tuleneb
Selle sätte alusel tekib vastutus maksukohustuse täitmise eest
lg-s 1 nimetamata isikul, kellel oli
§-s 8 sätestatud kohustuste täitmise üle tegelik võim. Tegeliku võimu olemasolu tuleb tuvastada kogumis tõendite alusel, omistades samas otsustava tähtsuse mitte äriühingu juhtimise (
§-s 8 sätestatud kohustuse täitmise) n-ö ametlikule, juriidilisele 9
Ka juhul, kui kaebaja faktilise juhi staatust tõendavate asjaolude hulgast jätta välja kaebaja hinnangul ebausaldusväärne töötaja e-kiri, ei muuda see tõendikogumist tehtavat järeldust, et kaebajal oli tegelik kontroll
§-s 8 sätestatud kohustuste täitmise üle. Kaebaja oli ainuke Hbase UÜ ja täisosanikuga seotud füüsiline isik, kelle kaudu oli Hbase UÜ-l võimalik tegutseda. Kaebaja ei ole nimetanud ühtki teist füüsilist isikut, kes oleks Hbase UÜ üle kontrolli omanud. Kaebaja oli Hbase UÜ tegelik kasusaaja, nagu ka temaga seotud KRTAK EVWKA MTÜ tegelik kasusaaja. Kaebaja kasutas Hbase UÜ-d isiklike varaliste huvide teostamiseks, sisuliselt kasutades Hbase UÜ-d endaga seotud teise ettevõtja Solar Light S OÜ (kus ta oli ka tegelik kasusaaja) vajadusi teenindava üksusena (tööjõumaksude tasumata jätmiseks). Majandusliku sisu järgi otsustades ei olnud Hbase UÜ maksukohustuste deklareerimata ja tasumata jätmiseks tegelikku huvi mitte KRTAK EVWKA MTÜ-l, vaid nimelt kaebajal.
lg 1 1 mõtte ja eesmärgiga oleks vastuolus tõlgendada sätet selliselt, et usaldusühingu üle tegelikku võimu omav isik vabaneb vastutusest ainuüksi seetõttu, et ta on enda täielikule kontrollile alluva ja enda juhitava MTÜ pannud usaldusühingu täisosanikuks, s.o et ta tegutses äriühingus mitmes rollis. 9.
lõigetes 1 ja 11 sätestatud vastutus on solidaarne maksukohustuslasega ning maksuhalduril on õigus valida, milliselt solidaarvõlgnikult nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 65 lg 1). Maksuvõla eest
järgi vastutavaid solidaarvõlgnikke võib olla ka rohkem. Seadus ei sätesta maksuhalduri kohustust nõuda maksuvõla tasumist maksukohustuslase asemel kõigepealt
10.Vastutusotsuses on ka õigesti tuvastatud, et kaebaja on rikkunud
§-s 8 sätestatud kohustusi ja kohustuste rikkumine oli tahtlik. Kaebaja on Hbase UÜ tegeliku juhina jätnud korraldamata deklareeritud maksude tasumise ning jätnud vahemikul 19.10.2022–28.02.2023 majandustegevusest tekkinud maksud õigeaegse deklareerimise ja tasumise korraldamata. MTA on vastutusotsuse p-s 4 selgitatud, et teadaolevalt ei ole Hbase UÜ töötajatele makstud töötasudelt toimunud maksude tasumist kogu ühingu majandustegevuse ajal. Ajutine pankrotihaldur tõi välja, et Hbase UÜ maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud või puuduv äriplaan, tegelik müügitulu polnud piisav suure palgakulu katmiseks ja kasumi teenimiseks ning äritegevuse alustamisel ei olnud arvestatud tööjõumaksude tasumisega (dtl 102). MTA on vastutusotsuses põhjalikult kirjeldanud Hbase UÜ majandustegevust, analüüsinud maksuvõla tekkepõhjuseid ning jõudnud järeldusele, et Hbase UÜ majandustegevus oligi korraldatud eesmärgiga jätta tööjõumaksud tasumata (p 4 alap 2). Tegutsemine sellise äriplaaniga, milles ei ole arvestatud tööjõumaksude tasumise vajadust, saab olla ainult tahtlik. Töötasudelt tööjõumaksude deklareerimise ja tasumise kohustus on üldtuntud asjaolu, millest teadlikkust saab kaebajalt kui ulatusliku ettevõtluskogemusega isikult eeldada. MTA on vastutusotsuse p-s 4 põhjalikult kirjeldanud kaebaja ettevõtluskogemust. Makshalduri kirjeldus selle kohta, et pärast ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamist ja maksuhaldurile teadaolevate Hbase UÜ Eesti krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides asuvate arvelduskontode arestimist jätkas Hbase UÜ varjatult majandustegevust, jättes tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata ning deklareerides maksud alles pärast pankrotiavalduse esitamist, kinnitab järeldust, et kaebaja tegevus
§-s 8 sätestatud kohustuste täitmata jätmisel oli tahtlik. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole kaebajale ette heitnud, et Hbase UÜ jätkas majandustegevust pärast maksuvõla ajatamist, vaid seda, et Hbase UÜ jätkas pärast arvelduskontode arestimist varjatult majandustegevust, suurendades sellega maksuvõlga veelgi. Majandustegevuse korraldamine algusest peale selliselt, et maksude tasumiseks vahendeid ei jätku, on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. 10
lg 1) ja haldusorgani asjaolude tuvastamise pädevust ei piira see, kui teised asutused peavad oma ülesannete täitmisel kontrollima ja hindama samalaadseid asjaolusid (Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-1287, p 23). Samas, nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, leidis ajutine pankrotihaldur, et tööjõumaksude tasumata jätmine võis olla Hbase UÜ äriplaani osa (dtl 102). 12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MTA ei ole rikkunud uurimiskohustust. MTA on vastutusotsuses põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks üle kuulata Hbase UÜ töötajajaid (dtl 30). Maksuhalduril on
Ringkonnakohtu hinnangul ei andnuks Hbase UÜ töötajate ülekuulamine rohkem juurde olulist teavet, arvestades et kaebaja oli täisosaniku ainuke juhatuse liige ning ainukese tehingupartneri ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Töötajad ei pruugi olla teadlikud, missuguse skeemiga ja kelle huvides on korraldatud nende tööandja maksude tasumata jätmine. Samuti ei ole kaebaja vastutus- ega kohtumenetluses nimetanud ühtki teist võimalikku isikut, kes oleks tegelenud Hbase UÜ juhtimisega. 13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusakti kättetoimetamise viisi rikkumine ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kaebaja sai vastutusotsuse kätte ning kaebetähtaja järgimises puudub vaidlus, mistõttu ei oma võimalikud minetused kättetoimetamise protsessis mõju vastutusotsuse sisulisele õiguspärasusele. Küll aga selgitab ringkonnakohus järgmist. 13.1.Vastutusotsuses valitud haldusakti teatavakstegemise viis ei ole MTA-le kohustuslik ega muuda selle järgimata jätmisel vastutusotsust õigusvastaseks.
lg 1 võimaldab valida maksuhalduril haldusakti kättetoimetamise viiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Sättest ei tulene maksuhaldurile kohustust toimetada haldusakt kätte just haldusaktis endas märgitud viisil ega ka keeldu kasutada teisi seadusega lubatud kättetoimetamise viise. Kaebaja tõlgendus
lg 1 teise lause kohta oleks ka vastuolus lõike esimese lausega ja HMS § 25 lg-ga 1, mis kohustavad haldusakti kätte toimetama. Haldusakti kättetoimetamise viiside ennetav piiramine haldusakti endaga võib viia olukorrani, kus haldusorganil jääb haldusakt kätte toimetamata, kui eelnevalt valitud viisidel kättetoimetamine ei õnnestu. 13.2.Kaebaja etteheide, et vastustaja ei järginud vastutusotsuses valitud kättetoimetamise viise ja asus vastutusotsust kohe Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetama, on põhjendamatu. MTA selgitas 14.03.2024 seisukohas (p 4.20, dtl 495‒496), millistel viisidel prooviti kaebajale vastutusotsust kätte toimetada. MTA on esitanud tõendid selle kohta, et edastas vastutusotsuse kaebaja kolmele e-posti aadressile (dtl 513), millest ühe vahendusel kaebaja ise maksuhalduriga varasemalt suhtles (vrd dtl 513 ja 744 ning 145, 474). Samuti proovis vastustaja vastutusotsust kaebajale tulutult kätte toimetada teadaoleval elukoha aadressil (dtl 775‒780) ja selgitas, et e-maksuameti kaudu ei olnud vastutusotsust võimalik kaebajale kätte toimetada, kuna kaebaja e-postiaadress ei olnud enam e-maksuameti infotehnoloogilise kättetoimetamise lahendusega seotud, mistõttu ei olnud võimalik saata (automaat)teavitust dokumendi e-maksuametisse üleslaadimise kohta (dtl 495). 14.Riigikohus on leidnud, et maksuvõlg peab olemas olema vastutusotsuse andmise ajal, s.o otsuse tegemise hetkel ning vastutusotsuse teatavakstegemise aeg ei ole määrav. Seejuures on haldusakti andmise aja tõendamiskoormis haldusorganil (RKHKo 3-15-2813/27, p 14‒14.5). Praegusel juhul on vastutusotsuse andmise aeg tõendatud selle digitaalselt allkirjastamisega 14.12.2023 (dtl 12). Paika ei pea kaebaja väide, et halduskohtu otsuse järeldused lähevad vastuollu Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-75-09 tuleneva õigusrahu põhimõttega ja tähendavad seda, et MTA võib koostada vastutusotsuse dokumendi ja üllatada sellega vastutusotsuse 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.