← Eesti

2-25-113316/7

Obsah (10)§ 187§ 444§ 162§ 138§ 139§ 484§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 03.09.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-113316 Tsiviilasi

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kostjale on kätte toimetatud hagimaterjal, menetlusse võtmise määrus ja hageja menetluskulude nimekiri 19.08.2025 isiklikult kättetoimetamise portaalis. Kostja pidi hagile vastama 10 päeva jooksul, arvates kättetoimetamisest, seega 29.08.2025. Vaatamata kostja 26.08.2025 lubadusele, ei ole kostja hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on pooltel vahel 17.05.2022 sõlmitud xxx asuva hageja opereeritava parkla kasutamiseks leping, kus kostja sõiduk reg.märgiga xxx oli pargitud. Seal tohib parkida parkimiskellaga kellaga 7:30-00:00 3 tundi tasuta ja kella 00:-07:30 1 tund tasuta. Kostja rikkus p 2 toodud kohustust: selle kohaselt tohib parkida ja liigelda ainult vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid). Keelatud on peatuda või parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Kostja parkis kollase joone kõrval, mis keelab parkimise. Kostja rikkus ka punktis 3 toodud kohustust: parkimisõigust tõendav dokument ja/või parkimiskell peab olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal. Kostja parkimise algusaega ei fikseerinud. Kostjal puudus parkimiskell sõidukis nähtaval kohal. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude 40 eurot, mis on tasumata. Võla sissenõudmiskulud on 30 eurot, viivis leppetrahvi võlalt on perioodi 01.06.2022-01.07.2024 eest 13,55 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi 40 eurot, viivist 13,55 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi ja menetluskulud.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda ja tema kulude suurus kindlaks määramata. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

§ 484

2 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni 2

(2)2-25-113316 hind 169 (ilma käibemaksuta) eurot (dtl 69) on käesolevas asjas ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind käesolevas tüüphagi aja120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot (käibemaksuta). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 240 (100+20+120) eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulusid kokku eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.