Obsah (5)

§ 397§ 421§ 298§ 419§ 392

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. oktoober 2025 Tsiviilasja number 2-25-14014 Tsiviilasi ak

) § 419 lg 4). Teade ühinemislepingu sõlmimise kohta on avaldatud Ametlikes Teadaannetes

1. juulil
2. Ühinemisotsused on aga vastu võetud
3. juulil 2025 ehk enne ühekuulise tähtaja möödumist. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Kui ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel osaleval juriidilisel isikul on tähtpäevaks esitamata majandusaasta aruanne, ei tee registripidaja ühinemise, jagunemise ega ümberkujundamise kannet äriregistrisse enne, kui juriidiline isik on esitanud puudu oleva majandusaasta aruande (ÄRS § 44). Aktsiaseltsi Giga
4. a majandusaasta aruanne on tähtpäevaks esitamata. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad ühingud (

§ 397lg 1).

Ühinemislepingu punktis 4.7 märgitu ei ole äriseadustikuga kooskõlas. Esitatud ei ole aktsiaseltsi Giga aktsionäri Stichting Administratiekantoor JKV esindajate esindusõigust tõendavat dokumenti (nt registrikaardi väljavõtet). MÄÄRUSKAEBUS 2. Avaldajad esitasid maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles paluvad määruse tühistada ja saata kandeavalduse registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Avaldajad paluvad tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Ühinemisel osalevad ühingud on emaettevõtja aktsiaselts Giga (ühendav aktsiaselts) ja tema 100% tütarettevõtja AS Telver (ühendatav aktsiaselts). Seega ei olnud

§ 421

lg-test 4 ja 5 tulenevalt ühinemiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine aktsiaseltsi Giga poolse ühinemisotsusega (mille vastuvõtmine on

§ 298

lg 1 p 8 järgi tema ainuaktsionäri JKV pädevuses) ega ka AS-i Telver poolse ühinemisotsusega (mille vastuvõtmine on

§ 298lg 1 p 8 järgi tema ainuaktsionäri aktsiaseltsi Giga pädevuses).

Olukorras, kus ühinemiseks ei olnud ühinemislepingu heakskiitmine ühinemisotsustega üldse nõutav, ei saa ühinemise registrisse kandmist takistada see, et aktsiaseltsi Giga ja AS-i Telver ainuaktsionäride otsused ühinemislepingu heakskiitmise kohta on tehtud enne ühe kuu möödumist ühinemislepingu sõlmimisest. Registripidaja peaks kandma ühinemise registrisse ka juhul, kui ühinemisotsused üldse puuduksid (eeldusel, et täidetud on muud seaduses sätestatud tingimused). Seetõttu ei saa omada tähtsust küsimus, kas ühinemisotsused on vastu võetud seaduses sätestatud tähtaegu järgides. Aktsiaseltsi Giga ja AS-i Telver ainuaktsionäride

1. juuli
2. a otsused sisaldavad lisaks ühinemislepingu heakskiitmise otsustele ka mõlema ühingu ainuaktsionäri nõusolekuid selle kohta, et ühinemisaruandeid ei koostata, et kummagi ühingu audiitor ühinemislepingut ei kontrolli ning et ühingute vahebilansse ei koostata. Seadusest ei tulene, et ühinemisel osalevate ühingute aktsionärid ei võiks eeltoodud nõusolekuid anda enne ühe kuu möödumist ühinemislepingu sõlmimisest. Ühinemislepingu p 4.7 on kooskõlas seadusega. Ühinemislepingu heakskiitmine ühinemisotsustega ei olnud nõutav. Nõutav oli üksnes see, et mõlemad äriühingud on täitnud

§-s 419 sätestatud avalikustamiskohustused. Kui seaduse kohaselt on nõutav 2 ühinemisotsuse vastuvõtmine, tuleb

§ 419

lg-s 4 nimetatud toimingud teha vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut. Järelikult on seadusega kooskõlas tingimus, mille kohaselt juhul, kui ühinemisotsuse vastuvõtmine ei ole nõuetav, loetakse ühinemislepingust tulenevad õigused ja kohustused tekkinuks ühe kuu möödumisel nende toimingute tegemisest. Eitava kandemääruse tegemise aluseks ei saa olla täiendavate dokumentide esitamata jätmine, mida ei ole avaldajatelt nõutud. Kuna ühinemislepingu heakskiitmine aktsiaseltsi Giga poolse ühinemisotsusega ei olnud nõutav, ei saa kandeavalduse rahuldamine sõltuda vastava otsuse aktsiaseltsi Giga aktsionäri JKV esindajatena allkirjastatud isikute esindusõiguse olemasolust. Seetõttu ei ole registripidajal alust nõuda nende esindusõigust tõendavaid dokumente. Eitava kandemääruse tegemise aluseks ei saa olla ka asjaolu, et aktsiaselts Giga ei ole esitanud registripidajale enda

1. a majandusaasta aruannet. Registripidaja ei ole andnud tähtaega puuduoleva majandusaasta aruande esitamiseks. ÄRS §-i 44 tuleb tõlgendada selliselt, et see ei takista ühinemise äriregistrisse kandmist juhul, kui majandusaasta aruanne on tähtaegselt esitamata üksnes sellisel ühinemisel osaleval äriühingul, kes jääb ka pärast ühinemist registrisse. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 31, riivates ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Aktsiaselts Giga ei vabaneks ühinemise registrisse kandmise tulemusena enda aruandluskohustuse täitmisest ning registripidaja saab kasutada muid meetmeid (sh trahvi määramine ja sundlõpetamine).
2. Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Avaldajad viitavad õigesti, et seaduses ettenähtud juhtudel ei ole vaja vastu võtta ühinemisotsuseid. Ühinemisotsused on aga avaldajate enda soovil vastu võetud. Olukorras, kus ühinemisotsused on vastu võetud, need on esitatud registripidajale koos ühinemislepingu ja muude dokumentidega, tuleb registripidajal lähtuda esitatud otsustest ning arvestada seaduses ettenähtud tähtaegu.

§ 419

lg-s 4 märgitud kohustust ja ühekuulist tähtaega peab järgima ka siis, kui ühinemisotsuste vastuvõtmine pole nõutav. Majandusaasta aruande esitamata jätmine, esindusõigust tõendavate dokumentide esitamise vajadus ja viide ühinemislepingu punktile on määruses märgitud avaldaja informeerimiseks, need ei ole eitava kandemääruse tegemise aluseks. Registripidaja ei nõustu avaldajate tõlgendusega ÄRS § 44 kohta. Sätte sõnastus ei erista seda, kas tegemist on ühinguga, mis ühinemise või jagunemise käigus kustutakse või mitte. Igal ühinemisel osaleval juriidilisel isikul peavad olema esitatud tähtajaks kõik majandusaasta aruanded. Sätte eesmärk on muu hulgas motiveerida kõiki ühinguid oma aruandluskohustust täitma.

1. Tartu Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi määrus tuleb tühistada ja saata asi tagasi Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
3. Kandeavalduses taotletakse äriühingute ühinemise registrisse kandmist. Registripidaja keeldus ühinemise registrisse kandmisest põhjusel, et ühinemisotsused on vastu võetud enne

§ 419

lg-s 4 sätestatud ühekuulise tähtaja möödumist.

§ 419

lg 4 näeb ette, et juhatus esitab ühinemislepingu äriregistri pidajale või avalikustab selle aktsiaseltsi kodulehel 3 vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut ning lisaks avaldab juhatus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ühinemislepingu sõlmimise kohta. Ühinemisleping sõlmiti

1. juulil 2025 ning seda muudeti (ühinemise bilansipäeva osas)
2. juuli
3. a lepinguga. Teated ühinemislepingu sõlmimise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes
4. juulil
5. Ühinemisotsused võeti vastu
6. juulil 2025, s.o enne

§ 419lg-s 4 sätestatud ühekuulise tähtaja möödumist.

Asjas on vaidlus selle üle, kas see asjaolu sai takistada ühinemise registrisse kandmist olukorras, kus

§ 421

lg-test 4 ja 5 tulenevalt ei olnud ühinemiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühinemisotsustega. 7.

§ 421

lg 4 näeb ette, et kui vähemalt 9/10 ühendatava osaühingu osakapitalist või aktsiaseltsi aktsiakapitalist kuulub ühendavale aktsiaseltsile, ei ole ühinemiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega. Esindatuse määramisel ei arvestata ühendatava ühingu oma osa või aktsiaid. Ühendav aktsiaselts peab vähemalt üks kuu enne ühinemislepingu heakskiitmise otsustamist ühendatava ühingu poolt või kui ühinemislepingut ei tule ühendatava ühingu osanike koosolekul või üldkoosolekul heaks kiita, siis vähemalt üks kuu enne ühinemislepingust õiguste ja kohustuste tekkimist täitma

§-s 419 nimetatud avalikustamiskohustused. Ühinemisotsus on vajalik, kui seda nõuavad eelmises lauses sätestatud tähtaja jooksul ühendava aktsiaseltsi aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, ja kui põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksemat esindatust.

§ 421

lg 5 näeb ette, et kui ühendatava aktsiaseltsi kõik aktsiad kuuluvad ühendavale osaühingule või aktsiaseltsile, ei ole ühinemiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühendatava aktsiaseltsi ühinemisotsusega. Esindatuse määramisel ei arvestata ühendatava aktsiaseltsi oma aktsiaid. Ühendatav aktsiaselts peab vähemalt üks kuu enne ühinemislepingust õiguste ja kohustuste tekkimist täitma

§ 419lgtes 4 ja 5 nimetatud avalikustamiskohustused.

Asja materjalidest nähtuvalt kuulub aktsiaseltsile Giga (ühendav aktsiaselts) 100% AS-i Telver (ühendatav aktsiaselts) aktsiatest. Seega

§ 421

lg-test 4 ja 5 tulenevalt ei olnud ühinemiseks nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ei ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega ega ka ühendatava aktsiaseltsi ühinemisotsusega. Praegusel juhul puudub vajadus

§ 419

lg-s 4 ettenähtud tähtajaks ühinemiseks ettevalmistavate teavitamis ja informatsioonikohustuste täitmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kohtunikuabi seisukohaga, mille kohaselt, kui ühinemisotsuseid ei ole vaja vastu võtta, aga need on siiski vastu võetud, tuleb registripidajal arvestada

§ 419

lg-s 4 sätestatud ühekuulist tähtaega (s.o

§ 419

lg-s 4 nimetatud kohustused tuleb täita vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut). Kui ühinemiseks ei ole nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ühinemisotsustega, siis

§ 421

lg-test 4 ja 5 tuleneb, et

§ 419

lg-s 4 nimetatud avalikustamiskohustused tuleb täita vähemalt üks kuu enne ühinemislepingust õiguste ja kohustuste tekkimist.

§ 392

lg 1 teise lause järgi tekivad ühinemislepingus õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist

§-s 397 sätestatud korras.

§ 397

lg 1 näeb ette, et ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad ühingud. Ühinemislepingu heakskiitmine ei olnud praegusel juhul nõutav, mistõttu ei ole ka ühingulepingust õiguste ja kohustuste tekkimine seotud ühingulepingu heakskiitmisega. Ühinemislepingu p 4.7 kohaselt loetakse ühinemislepingust tulenevad õigused ja kohustused tekkinuks ühe kuu möödumisel pärast ühinemislepingu esitamist äriregistri pidajale ja Ametlikes Teadaannetes teadete avaldamist ühinemislepingu sõlmimise kohta. Kohtunikuabi seisukoha järgi ei ole see ühinemislepingu punkt kooskõlas

§ 397lg-ga 1.

Praegusel juhul ei ole ühingulepingust õiguste ja kohustuste tekkimine aga seotud ühingulepingu heakskiitmisega. 4 Ülaltoodut arvestades on

§ 419

lg-s 4 nimetatud kohustused täidetud, järgides

§ 421lg--tes 4 ja 5 sätestatud tähtaega.

1. Kuigi asjaolud, et aktsiaseltsil Giga on tähtpäevaks esitamata
2. a majandusaasta aruanne ja esitatud ei ole aktsiaseltsi Giga aktsionäri Stichting Administratiekantoor JKV esindajate esindusõigust tõendavat dokumenti ei olnud kande tegemisest keeldumise aluseks, märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele järgmist. Kui ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel osaleval juriidilisel isikul on tähtpäevaks esitamata majandusaasta aruanne, ei tee registripidaja ÄRS § 44 kohaselt ühinemise, jagunemise ega ümberkujundamise kannet äriregistrisse enne, kui juriidiline isik on esitanud puudu oleva majandusaasta aruande. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi seisukohaga, et ÄRS §-st 44 tulenevalt peavad igal ühinemisel osaleval juriidilisel isikul olema esitatud kõik majandusaasta aruanded. Tähtsust ei oma asjaolu, kas tegemist on ühinguga, mis ühinemise käigus kustutakse või mitte. Kuivõrd ühendatava ühingu kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule ja ühinemiseks ei olnud nõutav ühinemislepingu heakskiitmine ei ühendava aktsiaseltsi ühinemisotsusega ega ka ühendatava aktsiaseltsi ühinemisotsusega, ei saa kandeavalduse rahuldamine sõltuda aktsiaseltsi Giga aktsionäri JKV esindajate esindusõiguse olemasolust.
3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldajate kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus rahuldab avaldajate taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 5). (allkirjastatud digitaalselt) 5