← Eesti

2-15-17526/458

Obsah (6)§ 182§ 156§ 178§ 184§ 89§ 179

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-17526 Otsuse kuupäev Tartu, 22. oktoober 2025. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Urma

§ 182lg 4 järgi jäi servituut koormama mõlemat kinnisasja.

  1. mail 2018 sai Köörna tee kinnisasja omanikuks kostja III. Köörna kinnisasjal asub lisaks hagejate elamule hagejate osalusega äriühing Moodulbygg OÜ (asutatud
  2. aastal), mis tegeleb moodulmajade tootmise ja eksportimisega. Sellele on vaja juurdepääsu kuni 40-tonnise massiga veokitega. Kui servituut juurdepääsu selliste veokitega ei võimalda, tuleb see määrata

§ 156alusel.

Hagiavalduse kohaselt hakkasid kostjad

  1. aasta novembris sõiduteeservituudi kasutamist takistama ning muutsid servituudiala läbimise ohtlikuks. Kostjad paigaldasid tee algusesse liiklusmärgi, mis keelas enam kui kaheksatonniste autode liiklemise teel. Kostja I paigaldas servituudiala äärde elektrikarjuse, raudpostid ning okastraadi. Kostjate initsiatiivil kaevati
  2. aprillil 2018 servituudiala läbi ja muudeti seal liiklemine võimatuks. Pärast seda ei olnud hagejatel võimalik kasutada Köörna teed
  3. novembri
  4. a hagi tagamise määruses sätestatud viisil (kuni 40 tonni kaaluvate veokitega). Hagejad taastasid tee ise. Töid, mille tõttu muutus servituudiala läbimatuks, tegi KEKK OÜ kostjatega I ja II sõlmitud lepingu alusel. Kostjad I ja II vastutavad servituudialal tehtud töödega põhjustatud kahju eest deliktiõiguse alusel. Hagejatel tekkis kahju 23 243 eurot.
  5. Kostjad I ja III vaidlesid hagile vastu. Teeservituut ei anna hagejatele õigust rajada väljaspoole servituudiala tehnorajatisi. Tootmishoone, millele hagejad taotlevad veokitega juurdepääsu, on ehitatud ebaseaduslikult. Hagejad rajasid tee väljaspoole lepinguga kokkulepitud servituudiala. Hageja II on kinnitanud, et tee rajati umbmäärase sihi järgi. Hagejad ei kutsunud tee rajamise juurde geodeeti. Servituudilepingu kohaselt on servituudiala laius neli meetrit, kuid hagejad soovivad kostjatelt tegevusi, mis jäävad neljast meetrist väljaspoole. Servituut ei anna hagejatele nõudeõigust rajada väljaspoole servituudiala kostjate kinnistutele teehoiurajatisi (truubid ja kuivenduskraavid). Kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu juba seetõttu, et tee ei asu kokkulepitud servituudialal. Hagejate kahju hüvitamise nõue lähtub eeldusest, et kahjustatud on hagejate servituudiõigust. Tegelikult ei olnud hagejatel mitte mingit õigust hakata ise tellima tee parandust ja truupide asendamist, kuivõrd tee on rajatud väljaspoole servituudiala. Hagejatele ei ole ka kahju tekkinud, sest PKM Grupp OÜ on loobunud tasunõudest tehtud tööde eest.
  6. Kostja II vaidles hagile vastu. 3

(8)2-15-17526 Servituudiala paiknemine sai koos hagejatega enne looduses üle vaadatud ja kokku lepitud. Hagejad on rajanud tee väljaspoole servituudiala. Hagejate kahjunõue tugineb PKM Grupp OÜ hinnapakkumisele. PKM Grupp OÜ kuludeks on mh ekskavaatori JCB ja traktori New Holland rent. Ekskavaator JCB ja traktor New Holland kuuluvad hagejatele endile või hagejate äriühingutele.
  1. Kostja III esitas
  2. juulil 2019 hagejate vastu vastuhagi, milles palus kohustada hagejaid kõrvaldama kostja III kinnisasjale rajatud tee ja taastama kinnisasja esialgne seisund.
  3. detsembri
  4. aasta kinnisasja servituudiga koormamise lepingu p 5.1.1 kohaselt loetakse teeservituudiga koormatud alaks teeniva kinnisasja lahustükil nelja meetri laiust osa, mis on tähistatud lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil viirutatud alana. Lepingu lisas märgitud servituudiala ei asu mitte kostja III kinnistul, vaid kostja I kinnistul. Kuna tee on ehitatud valesse kohta, on see ebaseaduslik ja tuleb likvideerida.
  5. Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
  6. Tartu Maakohus jättis
  7. juuli
  8. a otsusega hagi ja vastuhagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud kahju tekkimist. Samuti ei ole kostjad teinud midagi sellist, mis annaks aluse VÕS § 1045 lg 1alusel pidada tegu õigusvastaseks. Tõendatud ei ole ka see, et tee asub vales kohas. Isegi kui tee asuks vales kohas, oleks ebamõistlik ning ebaotstarbekas likvideerida tee ainuüksi sellel põhjusel. Hagejad on kasutanud teed pikka aega ning seda on talunud ka vastuhageja. Puudub alus senise juurdepääsu muutmiseks. Hagejatele piisab nelja meetri laiusest juurdepääsuteest. Asjaolu, et hagejad on kasutanud teed autorongidega, ei tähenda, et seda teha võis. Raske on leida õigustust hagejate väitele, et sõidutee omanikud võivad ise otsustada, kui raskete sõidukitega nad servituudialal võivad liikuda. Maakohus leidis, et servituudikokkuleppest ei tulene hagejate õigus kasutada teed üle kaheksatonniste veokitega. Servituut seati eramu teenindamiseks, mitte tööstuse jaoks.
  9. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
  10. Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostja III vastuhagi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kostja III vastuhagi.
  11. Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  12. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate rahalise nõude kostjate I ja II vastu. Ringkonnakohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt välja hagejate kasuks kahjuhüvitise 13 896 eurot,
  13. detsembri
  14. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8411 eurot 66 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise kahjuhüvitiselt 13 896 eurolt alates
  15. detsembrist 2024 kuni nõude täitmiseni. Muus osas jäeti maakohtu lahend muutmata. 4
(8)2-15-17526 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et menetluses ei ole tõendatud, et looduses asub nelja meetri laiune tee vales kohas. Hagejad ei ole menetluses tõendanud, et neil oleks õigus nõuda servituudikokkuleppest laiemat juurdepääsu oma kinnisasjale, seega nende erakorraliste asjaolude esinemist, mis annaksid alust tee laiendamiseks. Servituudi sisu tuleb kindlaks teha kokkuleppe alusel ja poolte tahte tõlgendamise teel. Servituut seati eramaja teenindamiseks, mitte tööstusele juurdepääsuks. Seega ei või seda kasutada 40-tonniste veokitega. Hagejate nõue juurdepääsu saamiseks on õigesti jäetud rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et Köörna kinnisasjal on juurdepääs avalikule teele olemas, seega ei ole

§ 156lg 1 eeldused täidetud.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagejad tõendanud, et

  1. aprillil 2018 kaevati servituudiala läbi ning liiklemine muutus võimatuks. Hagejad tellisid tee taastamistööd. Kostja I ei taastanud teed, hagejad tegid tööd ise. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et kostjad I ja II ei ole käitunud servituudiala kahjustades õigusvastaselt. Hagejad on apellatsioonkaebuses õigesti leidnud, et hagi tagamise määrus tuleb TsMS § 467 lg 5 alusel viivitamatult täita ning kostjate tegevus teed läbi kaevates rikkus hagejate õigust VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kahju suurus on 13 896 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ja rahuldada uue otsusega hagi täielikult. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Suurte veokitega juurdepääsu puudumine takistab hagejate majandustegevust, kuna kinnisasjal asub tootmisüksus. Veokitel on suur pöörderaadius. Ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud juurdepääsu nõude rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus on teinud vastuolulise otsuse, leides, et servituudist ei tulene piirangut 40-tonniste veokitega teel sõitmiseks, kuid on samas leidnud, et selliste veokitega teel sõitmiseks peaks vastav õigus tulenema servituudikokkuleppest.
  3. Kostja I esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles hagi tema suhtes rahuldati. Kaebuse kohaselt ei saa R. Kurg olla hagejatele kahju põhjustanud, sest ta ei andnud teetööde tegemiseks käsku. Otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud.
  4. Kostja II esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega rahuldati hagi tema suhtes, ja jätta tema suhtes jõusse maakohtu otsus. Kaebuse kohaselt ei saanud hagi tagamise määruse rikkumine tekitada hagejatele kahju. Teetruup eemaldati, sest see oli defektne ja ohtlik veistele. Hagejad pole tõendanud ka kahju suurust.
  5. Kostja III esitas kassatsioonkaebuse, milles palub rahuldada enda vastuhagi. 5

(8)2-15-17526 Kaebuse põhjenduste kohaselt on hagejad rajanud tee väljaspoole kokkulepitud kohta. Kokkuleppe kohane tee asukoht oleks tõendite hindamisel olnud võimalik tuvastada.
  1. Pooled vaidlevad üksteise kassatsioonkaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagejate kahju hüvitamise nõude kostjate I ja II vastu. Tühistatud osas tuleb asi saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostjate I ja II kassatsioonkaebused rahuldatakse, hagejate ja kostja III kassatsioonkaebused jäetakse rahuldamata.
  3. Ringkonnakohus on leidnud, et teeservituudi seadmise eesmärgiks oli eramu teenindamine, mistõttu ei seatud servituuti tööstusele vajaliku liikluse tagamiseks. Servituudialale massipiirangu kehtestamist ei nähtu otsesõnu kokkuleppe tekstist, kuid on võimalik, et see võib selguda servituudikokkulepet VÕS § 29 lg 1 alusel tõlgendades.

§ 178

lg 1 järgi annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 178

lg 2 järgi tuleb reaalservituuti teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Seega on oluline servituudi sisu (ulatuse) tõlgendamisel lähtuda servituudi kokkuleppes kindlaks määratust (vt ka RKTKo 3-2-1-76-15, p 11). VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Ringkonnakohus on hinnanud servituudi seadmise eesmärke ja on teinud põhjendatud lahendi. Ringkonnakohtu otsus ei ole vastuoluline. Kuigi ringkonnakohus möönis, et massipiirang ei tulene kokkuleppe tekstist, leidis kohus, et see tuleneb poolte ühisest tahtest servituudikokkuleppe sõlmimisel. Järelikult ei ole rikutud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). 18. Ringkonnakohus on materiaal- ja menetlusõiguse norme rikkumata leidnud, et

§ 156

eeldused on täitmata, sest hagejatel on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, ja täiendava juurdepääsu saaks määrata erandlikel alustel, mida praegu ei esine. Hagejad ei saa eeldada, et nad võivad võõrast kinnisasja kasutada mistahes viisil enda liiklemisvajaduste rahuldamiseks, kui hagejatel muutub kinnisasja kasutusvajadus. Teeniva kinnisasja kasutamise koormust saab suurendada juhul, kui valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud muudavad servituudi sisu. 19. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega ka hageja teiste mitterahaliste nõuete rahuldamata jätmisel ega korda neid TsMS § 689 lg 5 alusel. Siiski märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil järgmist.

§ 184

sätestab, et reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul

§-s 89 nimetatud õigused. Seega on valitseva kinnisasja omanikul

§ 89

alusel õigus nõuda servituudist temale tulenevate õiguste rikkujalt igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada rikkumise kordumist, võib valitseva kinnisasja omanik nõuda servituudi rikkumisest hoidumist. Need nõuded on välistatud, kui valitseva kinnisasja omanik on kohustatud rikkumist taluma.

  1. Ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kui leidis, et hagejad ei ole rajanud juurdepääsuteed väljaspoole kokkulepitud servituudiala.
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on hagejate kahju hüvitamise nõuet menetlenud ekslikult deliktiõiguse sätete (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5) alusel. Hagejate kahju hüvitamise nõue kostjate I 6

(8)2-15-17526 ja II vastu põhineb sellel, et kostjad I ja II likvideerisid nende tellitud kaevetöödega
  1. aprillil 2018 osa servituudialast ning hagejatel ei olnud võimalik servituudiala enam sellest kuupäevast kasutada. Hagi kohaselt on hagejad valitseva kinnisasja omanikud, kostjad I ja II olid aga teenivate kinnisasjade omanikud. Nõue ei ole esitatud isikute vastu, kes füüsiliselt tee läbi kaevasid. Reaalservituut kui piiratud asjaõigus kuulub iseenesest VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud omandiga sarnanevate õiguste hulka. Sellest aga ei järeldu, et valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vahelises suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudeid tuleks üldjuhul lahendada kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS
  2. peatüki) järgi. Nimelt kaasnevad reaalservituudiga asjaõigussuhte igakordsete poolte (s.o valitseva ja teeniva kinnisasja igakordse omaniku) jaoks ka eelkõige seadusest tulenevad õigused ja kohustused (nt

§ 178

lg-st 2 tulenev kohustus teostada reaalservituuti teeniva kinnisasja jaoks võimalikult säästval viisil;

§ 179

lg-s 1 sätestatud kohustus hoida korras reaalservituudi teostamiseks vajalikku ehitist või seadeldist jm). Seega on valitseva ja teeniva kinnisasja igakordsete omanike vahel lisaks teeniva kinnisasja kasutamist vahetult reguleerivale asjaõigussuhtele ka seadusjärgne võlasuhe, mis sisaldab servituudi teostamisega seotud kõrvalkohustusi. Eeltoodust tulenevalt saab valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vahelises suhtes kohaldada ka õiguste ja kohustuste teostamist ning kohustuste rikkumist puudutavaid võlaõiguse üldisi sätteid (sh TsÜS § 138 ja VÕS § 2 ja § 6). Kui väidetava kahju on tekitanud teeniva kinnisasja omanik, kahjustades näiteks juurdepääsuteed, mille kasutamiseks on valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud servituut, siis on üldjuhul tegu servituudiga kaasnevast võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega ning sellest tekkinud kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada VÕS § 115 lg 1 alusel. Sellisel juhul kohaldub analoogia korras VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt ka RKTKo 3-2-1-181-15, p 24; RKTKo 3-2-1-113-16, p 28; RKTKo 3-2-1-129-13, p 21; RKTKo 3-2-1-51-11, p 19). Kui reaalservituudi teostamist takistab või servituudi teostamiseks vajalikku rajatist kahjustab kolmas isik, kes ei ole ei teeniva ega valitseva kinnisasja omanik, saab servituudi kui piiratud asjaõiguse rikkumise korral esitada kahju hüvitamise nõude rikkuja vastu kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel (VÕS § 1043).

  1. Lisaks kahju hüvitamise nõudele vale materiaalõiguse normi kohaldamisele jättis ringkonnakohus tuvastamata ka kõik VÕS § 1043 kohaldamise eeldused ja on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus tegi maakohtu otsusest vastupidise lahendi. Sellises olukorras peab ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 5 ning § 442 lg-st 8 tulenevalt oma seisukohta põhjendama ning märkima otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Seejuures peab ringkonnakohus TsMS § 654 lg 5 ja TsMS § 653 alusel tuvastama kõigi kahju hüvitamise eelduste esinemise, samuti põhjendama maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamist ning võtma seisukoha kõigi maakohtus esitatud väidete ja vastuväidete kohta (vt ka RKTKo 2-16-19282/35, p 12.1; RKTKo 2-21-13629/118, p 12). Praegusel juhul ei ole aga ringkonnakohus seda teinud. Ringkonnakohtu lahendist ei nähtu, kuidas jõudis ringkonnakohus seisukohale, et kostjad I ja II panid toime õigusvastase teo. Ringkonnakohus on otsuse p-s 20 ainuüksi viidanud tõendi asukohale toimikus, märkides, et on tõendatud, et
  2. aprillil 2018 kaevati servituudiala läbi ning seal liiklemine muutus võimatuks. Eeltooduga rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5, TsMS § 442 lg-t 8 ja TsMS § 232 lg-t
  4. Hagi tagamise (õigussuhte esialgse reguleerimise) määruse rikkumine ei saa olla iseseisev alus hagejate esitatud servituudi rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudele. Hagi tagamise määruse rikkumise korral võivad hagejad pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse korraldamiseks 7

(8)2-15-17526 (TMS § 2 lg 1 p 1). Veelgi enam, ringkonnakohus on tühistanud Tartu Maakohtu
  1. novembri
  2. a hagi tagamise määruse, millega reguleeriti menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni teeservituudi kasutusviis ja keelati kostjal ja tema volitatud isikutel takistuste seadmine servituudiala kasutamisel, mistõttu langeks ringkonnakohtu otsusega ära asjaolu, millele ringkonnakohus otsust põhjendades tugines.
  3. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas kostjad I ja II vastutavad hagejate ees servituudikokkuleppe rikkumisest tuleneva kahju tekitamise eest. VÕS § 115 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemisel tuleb kontrollida kõiki kahju hüvitamise eeldusi, seejuures tuleb arvestada kõigi menetluses esitatud seisukohtadega.
  4. TsMS § 173 lg 3 alusel jääb menetluskulude jaotus ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.