Obsah (6)
§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-25-11292 Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasi G. N.-i ja R. N.-i väljamõistm
§ 661
lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, kuna pooled on kokkuleppel välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (
§ 466lg 1 ja lg 3).
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Pärnu Maakohtu menetluses on alaealiste G. N.-i ja R. N.-i (seaduslik esindaja P. N. ) hagi K. N.-i vastu elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse § 101 lõigete 3-5 ja lg 7 alusel arvutatud miinimummääras alates
- juulist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagi esitamise ajal ja praegu on PKS § 101 alusel arvutatud hageja I minimaalse elatise suurus 301,74 eurot kuus ning hageja II minimaalse elatise suurus 256,48 eurot kuus.
- Kohus
- augusti 2025 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg saabus
- septembril
- septembril 2025 esitasid pooled e-posti teel kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, mille hagejate lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner ja kostja K. N. on digitaalselt allkirjastanud
- septembril
- Kuna kompromiss ei olnud
- septembril 2025 esitatud sõnastuses täidetav, koostas kohus kompromissi projekti, saatis selle
- oktoobril 2025 pooltele tutvumiseks ning andis pooltele võimaluse allkirjastada täiendatud ja täpsustatud kompromissleping ja esitada see kohtule uuesti
- oktoobriks 2025 või teatada samaks tähtpäevaks, kui nad muudetud kokkuleppega nõus ei ole. Kohus selgitas ka, et kui pooled soovivad teha kokkulepe tekstis muudatusi, siis tuleb sellest teisele poolele teada anda ja vajadusel edastada teisele poolele muudetud tekst.
- Kostja K. N. esitas kompromisslepingu kohtule
- oktoobril 2025 digitaalselt allkirjastatuna. Hagejate lepinguline esindaja I. Metsler-Verner esitas kompromisslepingu kohtule
- oktoobril 2025 digitaalselt allkirjastatuna. Mõlemad pooled allkirjastasid eraldi, kuid sama sisuga kohtu ettevalmistatud kompromisslepingu, omapoolseid muudatusi tegemata. Kompromissi allkirjastades pooled kinnitavad, et on jõudnud kokkuleppele elatise suuruses ja tasumise tingimustes – kostja maksab kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 66% elatise minimaalmäärast, mis on arvutatud perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 sätestatud kriteeriumite alusel. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. 6.
§ 430
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-25-11292 7. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja
§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel on hagejatel õigus pöörduda jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole. 8. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruses kinnitatud vaidluse sisu puudutavad kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte kinnitused kokkuleppe kinnitamise tagajärgedest teadmise kohta ega menetluslikud taotlused (kinnitada kokkulepe), samuti edasikaebeõigusest loobumise kokkulepe. 9.
§ 661
lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
§ 466
lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus 10.
§ 173
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
§ 168
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Seega jäävad menetluskulud iga kulusid kandnud menetlusosalise enda kanda ning kohus kulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3
(3)