← Eesti

2-25-11127/3

Obsah (12)§ 113§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 1§ 4062§ 4034§ 403§ 416

act OÜ hagi U.M vastu võla saamiseks Hagihind 6659,55 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Kostj

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras; 1.7.

Menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

  1. Väikelaenuleping 3647855 2.
  2. AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 16.05.2021 väikelaenulepingu 3647855, mille alusel väljastati kostjale laenu 1971 eurot, intress 23,90%, krediidi kulukuse määr 31,59%. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule. 2.
  3. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 2127,07 eurot, millest põhiosa katteks vastavalt lepingu tingimustele on arvestatud 865,17 eurot, intressi katteks 1099,32 eurot, kuutasu 154,54 eurot, viivis 3,04 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulu 5,00 eurot. 2.
  4. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327445 tähtajaga 20.04.2024 summas 27,23 eurot, arve nr SI6371184 tähtajaga 20.05.2024 summas 61,12 eurot, arve nr SI6414212 tähtajaga 20.06.2024 summas 61,12 eurot), saatis laenuandja 25.06.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles alates 10.07.2024 ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. 31.07.2024 teavitas laenuandja kostjat nõude loovutamisest hagejale. 2 2.
  5. Kostja tasus hagejale lisaks 636,14 eurot, mille hageja arvestas maha lepingu 3647855 põhiosast. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 469,69 eurot (väljastatud krediit summas 1971 eurot – tagasimaksed 865,17 eurot – 636,14 eurot). 2.
  6. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.04.2024 kuni 09.07.2024 (lepingu ülesütlemiseni) summas 24,54 eurot. 2.
  7. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 23,90% võlgnetavalt summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 112,72 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.07.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. 2.
  8. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt 16.05.2021 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksuja Tolliametist, maksehäireregistrist. Laenuandja kontrollis, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1600 eurot, kohustused 300 eurot ja krediitkaart 200 eurot. Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel aluseks kostja korrigeeritud sissetuleku 877,88 eurot, igakuised finantskohustused summas 305,08 eurot. U.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 707,67 eurot, igakuised finantskohustused summas 305,08 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse summas 62 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 340.59 eurot LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 48% korrigeeritud sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 61,12 eurot. Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud õigusaktidest ja siseeeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis arvestavad muuhulgas krediiditoote ja soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale krediiditoote taotlemisele lähenetakse vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate parameetrite ja metoodikate rakendamine tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse, sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas.
  9. Väikelaenuleping 3949663 3.
  10. 11.12.2021 sõlmisid AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja väikelaenulepingu 3949663, mille alusel kostja sai krediiti 1500 eurot, intress 23,9% aastas, krediidi kulukuse määr 31,60% aastas. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule. 3.
  11. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 1275,37 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 472,29 eurot, intressi katteks 706,94 eurot, kuutasu 93,68 eurot, viivis 2,46 eurot. 3.
  12. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327446 tähtajaga 20.04.2024 summas 39,85 eurot; arve nr SI6371185 tähtajaga 20.05.2024 summas 46,50 eurot; arve nr SI6414213 tähtajaga 20.06.2024 summas 46,50 eurot), siis edastas laenuandja 25.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping 3 üles ning kogu nõue kuulub tasumisele. Kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Laenuandja teavitas kostjat 31.07.2024 nõude loovutamisest hagejale. 3.
  13. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1027,71 eurot (väljastatud krediit summas 1500 eurot – tagasimaksed 472,29 eurot). 3.
  14. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.05.2024 kuni 10.07.2024 (lepingu ülesütlemiseni) summas 33,55 eurot. 3.
  15. Hageja nõuab viivist määras 23,90% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 23,90% võlgnetavalt summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 246,65 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 22.11.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. 3.
  16. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt 11.12.2021 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksuja Tolliametist, maksehäireregistrist. Laenuandja kontrollis, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1300 eurot, kohustused 300 eurot, ülalpeetavad
  17. Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel aluseks kostja korrigeeritud sissetuleku 1196,17 eurot, igakuised finantskohustused summas 300 eurot ja kohustused LHV ees 61,12 eurot. U.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1025,96 eurot, igakuised finantskohustused summas 300 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse 264 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 461,96 eurot LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 45% korrigeeritud sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 155,01 eurot. Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud õigusaktidest ja siseeeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis arvestavad muuhulgas krediiditoote ja soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale krediiditoote taotlemisele lähenetakse vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate parameetrite ja metoodikate rakendamine tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse, sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas.
  18. Väikelaenuleping 3980635 4.
  19. AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 05.01.2022 väikelaenulepingu 3980635, mille alusel väljastati kostjale laenu 2000 eurot (makse tehtud summas 1970,10 eurot), intress 23,90%, krediidi kulukuse määr 32,61%. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule. 4.
  20. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 1668,25 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 591,50 eurot, intressi katteks 922,67 eurot, lepingutasu 29,90 eurot, muutasu 121,04 eurot, viivis 3,14 eurot. 4.
  21. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327447 tähtajaga 20.04.2024 summas 62,01 eurot, arve nr SI6371186 tähtajaga 20.05.2024 summas 62,01 eurot, arve nr 4 SI6414214 tähtajaga 20.06.2024 summas 62,01 eurot), saatis laenuandja 25.06.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles alates 10.07.2024 ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. 31.07.2024 teavitas laenuandja kostjat nõude loovutamisest hagejale. 4.
  22. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1408,50 eurot (väljastatud krediit 2000 eurot – tagasimaksed 591,50 eurot). 4.
  23. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.04.2024 kuni 09.07.2024 (lepingu ülesütlemiseni) summas 73,58 eurot. 4.
  24. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 23,90% võlgnetavalt summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 246,65 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.07.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. 4.
  25. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt 11.12.2021 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksuja Tolliametist, maksehäireregistrist. Laenuandja kontrollis, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1300 eurot, kohustused 300 eurot, ülalpeetavad
  26. Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel aluseks kostja korrigeeritud sissetuleku 1196,17 eurot, igakuised finantskohustused summas 300 eurot ja kohustused LHV ees 61,12 eurot. U.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1025,96 eurot, igakuised finantskohustused summas 300 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse 264 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 461,96 eurot LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 45% korrigeeritud sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 155,01 eurot. Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud õigusaktidest ja siseeeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis arvestavad muuhulgas krediiditoote ja soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale krediiditoote taotlemisele lähenetakse vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate parameetrite ja metoodikate rakendamine tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse, sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas.
  27. Väikelaenuleping 3989380 5.
  28. AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 15.01.2022 väikelaenulepingu 3989380, mille alusel väljastati kostjale laenu 1500 eurot (makse tehtud summas 1470,10 eurot), intress 23,90%, krediidi kulukuse määr 32,99%. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule. 5.
  29. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 1248,10 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 443,61 eurot, intressi katteks 681,93 eurot, lepingutasu 29,90 eurot, viivis 2,74 eurot, kuutasu 89,92 eurot. 5 5.
  30. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327448 tähtajaga 20.04.2024 summas 46,50 eurot, arve nr SI6371187 tähtajaga 20.05.2024 summas 46,50 eurot, arve nr SI6414215 tähtajaga 20.06.2024 summas 46,50 eurot), saatis laenuandja 25.06.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles alates 10.07.2024 ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. 31.07.2024 teavitas laenuandja kostjat nõude loovutamisest hagejale. 5.
  31. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1056,39 eurot (väljastatud krediit 1500 eurot – tagasimaksed 443,61 eurot). 5.
  32. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.04.2024 kuni 09.07.2024 (lepingu ülesütlemiseni) summas 55,19 eurot. 5.
  33. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 23,90% võlgnetavalt summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 253,53 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.07.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. 5.
  34. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt 11.12.2021 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksuja Tolliametist, maksehäireregistrist. Laenuandja kontrollis, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1300 eurot, kohustused 300 eurot, ülalpeetavad
  35. Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel aluseks kostja korrigeeritud sissetuleku 1196,17 eurot, igakuised finantskohustused summas 300 eurot ja kohustused LHV ees 61,12 eurot. U.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1025,96 eurot, igakuised finantskohustused summas 300 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse 264 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 461,96 eurot LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 45% korrigeeritud sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 155,01 eurot. Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud õigusaktidest ja siseeeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis arvestavad muuhulgas krediiditoote ja soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale krediiditoote taotlemisele lähenetakse vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate parameetrite ja metoodikate rakendamine tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse, sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas.
  36. Väikelaenuleping 4291242 6.
  37. AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 01.05.2022 väikelaenulepingu 4291242, mille alusel väljastati kostjale laenu 1500 eurot (makse tehtud summas 1470 eurot), intress 25,90%, krediidi kulukuse määr 30,32%. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule. 6 6.
  38. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 970,87 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 246,22 eurot, intressi katteks 682,64 eurot, lepingutasu 30,00 eurot, viivis 2,01 eurot, võlamenetlustasu 10,00 eurot. 6.
  39. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327449 tähtajaga 20.04.2024 summas 41,24 eurot, arve nr SI6371188 tähtajaga 20.05.2024 summas 41,24 eurot, arve nr SI6414216 tähtajaga 20.06.2024 summas 41,24 eurot), saatis laenuandja 25.06.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles alates 10.07.2024 ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. 31.07.2024 teavitas laenuandja kostjat nõude loovutamisest hagejale. 6.
  40. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1253,79 eurot (väljastatud krediit 1500 eurot – tagasimaksed 242,22 eurot). 6.
  41. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.04.2024 kuni 09.07.2024 (lepingu ülesütlemiseni) summas 70,99 eurot. 6.
  42. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 25,90% võlgnetavalt summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 326,08 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.07.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. 6.
  43. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt 01.05.2022 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksuja Tolliametist, maksehäireregistrist. Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1600 eurot, kohustused 500 eurot, ülalpeetavaid
  44. Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel aluseks kostja korrigeeritud sissetuleku 1090,55 eurot, igakuised finantskohustused summas 500 eurot ja LHV ees 216,13 eurot. U.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1090,55 eurot, igakuised finantskohustused summas 500 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse summas 99 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 491,55 eurot LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 45% korrigeeritud sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 41,24 eurot. Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud õigusaktidest ja sise-eeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis arvestavad muuhulgas krediiditoote ja soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale krediiditoote taotlemisele lähenetakse vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate parameetrite ja metoodikate rakendamine tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse, sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas Kostja vastuväited
  45. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.07.2025 ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetatuks 7 lugemisest. Kostjale on hagiavaldus ja 14.07.2025 kohtumäärus isiklikult kätte toimetatud 19.07.
  46. Kostja kohtule kirjalikku vastus esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
  47. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
  48. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  49. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
  50. Kohus juhindub antud asja lahendamisel

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 12.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 16.05.2021 väikelaenulepingu nr 3647855, mille alusel sai kostja krediiti 1971 eurot (dtl 34-43), 11.12.2021 väikelaenulepingu nr 3949663, mille alusel kostja sai krediiti 1500 eurot (dtl 44-53), 05.01.2022 väikelaenulepingu nr 3980635, mille alusel kostja sai krediiti 2000 eurot (sh lepingutasu 29,90 eurot) (dtl 54-63), 15.01.2022 väikelaenulepingu 3989380, mille alusel kostja sai krediiti 1500 eurot (sh lepingutasu 29,90 eurot) (dtl 64-73) ja 01.05.2022 väikelaenulepingu nr 4291242, mille alusel kostja sai krediiti 1500 eurot (sh lepingutasu 30 eurot) (dtl 74-83). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. 8 13.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli hageja nõude aluseks oleva:  tarbijakrediidilepingu 3647855 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% aastas (kolmekordne määr 60,27%). Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 23,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 31,59% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine;  tarbijakrediidilepingute 3949663 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr 50,85%). Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 23,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 31,60% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine;  tarbijakrediidilepingu 3960635 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr 50,85%). Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 23,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,61% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine;  tarbijakrediidilepingu 3989380 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr 50,85%). Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 23,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,99% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine;  tarbijakrediidilepingu 4291242 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr 50,85%). Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 25,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 30,32% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine; Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti.
  3. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Laenuandja lähtus laenuatotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja riiklikest registritest saadavatest andmetest.

  1. Kohus on seisukohal, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõimelisuse kontroll oli ebapiisav. Üksnes võlgniku poolt küsimustiku täitmine, võlgniku poolt kinnituste andmine ning riiklikest registritest saadavaid andmeid ei ole piisavad võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel (TlnRnKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12). Laenutaotleja enda kinnitused ei asenda krediidiandja aktiivset kohustust laenutaotleja esitatud andmeid kontrollida. Laenuandja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivõimelisust. 9
  2. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet. 17. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). 18. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja on kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 403

4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär.

  1. Laenulepingu 3647855 alusel sai kostja krediiti 1971 eurot ja on lepingu kehtivuse ajal tagastanud 2127,07 eurot + peale lepingu lõppemist 636,14 eurot. Seega kuna leping on tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõttu ja kostja ei võlgne laenuandjale muid tasusid ja intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, siis on kostja enda lepingust nr 3647855 tulenevad kohustused täitnud ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna kostja on nõuded täitnud.
  2. Kohus tuvastab järgmisena, kas laenuandja on laenulepingud 3949663, 3980635, 3989380, 4291242 kehtivalt üles öelnud. 21.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab 10 olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 22. Hagile lisatud ülesütlemise teatisest nähtub, et kostjale on 25.06.2024 edastatud ülesütlemise hoiatus, kus on märgitud, et, kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 09.07.2024, siis ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles 10.07.2024 (dtl 177-182). Kostja võlgnevust ei tasunud ja lepingud lõppesid 10.07.2024. 23. 14.07.2025 kohtumääruses andis kohus hagejale võimaluse esitada

§ 4034lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti.

14.07.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud KÄPOs 15.07.

  1. Hageja täpsustusi, ümberarvestusi kohtule esitanud ei ole.
  2. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu 3949663 alusel sai kostja krediiti 1500 eurot ja pidi selle maksegraafiku alusel tagastama hiljemalt 20.05.2026 (dtl 48). Kostja on tagastanud laenu kokku 1275,37 eurot. Kuna leping on tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning kostja ei pea laenuandjale maksma muid tasusid, kusjuures intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, tuleb kõik tehtud maksed lugeda põhiosa tagasimakseteks (1500 – 1275,37). Sellest tulenevalt ei saanud kostjal 10.07.2024 seisuga tekkida võlgnevust lepingu täitmisel. Seega ei ole leping kostjaga kehtivalt üles öeldud.
  3. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu 3980635 alusel sai kostja krediiti 2000 eurot (makse kontole 1970,10 eurot (dtl 83)) ja pidi selle maksegraafiku alusel tagastama hiljemalt 20.01.2027 (dtl 58). Kostja on tagastanud laenu kokku 1668,25 eurot. Kuna leping on tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning kostja ei pea laenuandjale maksma muid tasusid, kusjuures intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, tuleb kõik tehtud maksed lugeda põhiosa tagasimakseteks (1970,10-1668,25). Sellest tulenevalt ei saanud kostjal 10.07.2024 seisuga tekkida võlgnevust lepingu täitmisel. Seega ei ole leping kostjaga kehtivalt üles öeldud.
  4. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu 3989380 alusel sai kostja krediiti 1500 eurot (makse kontole 1470,10 eurot (dtl 85)) ja pidi selle maksegraafiku alusel tagastama hiljemalt 20.01.2027 (dtl 68). Kostja on tagastanud laenu kokku 1248,10 eurot. Kuna leping on tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning kostja ei pea laenuandjale maksma muid tasusid, kusjuures intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, tuleb kõik tehtud maksed lugeda põhiosa tagasimakseteks (1470,10-1248,10). Sellest tulenevalt ei saanud kostjal 10.07.2024 seisuga tekkida võlgnevust lepingu täitmisel. Seega ei ole leping kostjaga kehtivalt üles öeldud.
  5. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu 4291242 alusel sai kostja krediiti 2000 eurot (makse kontole 1470 eurot (dtl 86)) ja pidi selle maksegraafiku alusel tagastama hiljemalt 20.05.2028 (dtl 78). Kostja on tagastanud laenu kokku 970,87 eurot. Kuna leping on tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning kostja ei pea laenuandjale maksma muid tasusid, kusjuures intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, tuleb kõik tehtud maksed lugeda põhiosa tagasimakseteks (1470-970,87). Sellest tulenevalt ei saanud kostjal 10.07.2024 seisuga tekkida võlgnevust lepingu täitmisel. Seega ei ole leping kostjaga kehtivalt üles öeldud
  6. Kuna lepingud 3949663, 3980635, 3989380, 4291242 kostjaga ei ole kehtivalt ülesse öeldud, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus, seega tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11
  7. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.