Obsah (8)

§ 107§ 31§ 100§ 35§ 97§ 89§ 84§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19154 K

) 109 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 1500 eurot (bruto). TVK tuvastas, et poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 5282 erakorraline ülesütlemine on tühine ning lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 5282

§ 107lg 2 alusel 01.07.2021.

Kostja ei vaidlustanud TVK otsust. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets toimetas hagejale täitmisteade täiteasjas nr 014/2021/2085 kätte 09.11.

1. 1.
2. 17.11.2021 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude. Hageja tasaarvestas oma nõude osa suurusega 1200 eurot (tühise tehingu alusel saadud koondamishüvitise tagasinõue) kostja nõudega 1200 eurot (neto s.o 1500 eurot miinus tulumaks 300 eurot). Hageja arvestas kostjale koondamisel hüvitisi (vähem etteteatatud aja eest ja koondamishüvitis) brutosummas kokku 1947,66 eurot, netosummas 1558,13 eurot (s.o 1947,66 eurot – tulumaks 389,53 eurot). 1.
3. Vastuhagi palus hageja jätta rahuldamata. Kuna töölepingus tuleb töötasu märkida brutosummana, sest tööandja peab sellelt kinni ka maksud, siis peaks töötasu nõue (kui selleks on alust) olema esitatud brutosummas, mitte netosummas. Tööandja lõpetas töötajaga töölepingu 01.07.2021, makstes talle muuhulgas välja
4. juunikuu töötasu. TVK lõpetas töölepingu

§ 107lg 2 alusel 01.07.2021.

Kuna hageja sai töötasu kuni 01.07.2021, mil tööleping loeti lõppenuks (jõustunud otsusega), ei ole töötajal saamata jäänud töötasu. Kuna praegusel juhul ei saa töölepingu lõpetamise aega enam 30 päeva võrra hilisemaks muuta, ei saa hageja kostja vastu enam saamata jäänud töötasu nõuet esitada. Vastuhagi nõue on igal juhul

§ 31kohaselt aegunud.

Kostja vastuväited ja vastuhagi 2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Koondamishüvitise tagasinõudmine on töölepingu seaduse mõttega vastuolus, see on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu ega ole õiglane ning on mõistliku isiku õiglustundega vastuolus. Kui töötaja peab töölepingu ülesütlemise tühisuse korral

§ 100

alusel makstud hüvitised tööandjale tagastama või tööandja esitab töötajale tasaarvestusavalduse, siis jääb töötaja ilma igasuguse hüvitiseta. 2 2-21-19154 Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja saamata jäänud töötasu 981,54 eurot (neto). Tööandja maksis töötajale

§ 100

lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest 981,54 eurot hüvitist. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ei olnud töötajal alust saada

§ 100

lõikes 5 sätestatud hüvitist, kuid tal on õigus nõuda tööandjalt sama rahasummat

§ 35alusel.

Tööandja teatas töötajale töösuhte lõppemisest 01.07.2021, kuid pidi töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 päeva (

§ 97lg 2 p 2).

Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas 22.11.
2. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus tunnistas lubamatuks Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets menetluses oleva täiteasja nr 014/2021/2085 sundtäitmise. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 3.
3. Maakohus tuvastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg te 2 ja 4 järgi järgmised asjaolud: - TVK 08.09.2021 otsusega (otsuse tegemise kuupäev 08.09.2021, otsuse teatavaks tegemise aeg 22.09.2021) töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21 rahuldati (töötaja) avaldus (tööandja) vastu osaliselt. TVK otsusega: 1) tuvastati poolte vahel 05.03.2018 sõlmitud töölepingu nr 5282 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus koondamise tõttu

§ 89

lg 1 alusel; 2) lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping nr 5282

§ 107

lg 2 alusel 01.07.2021; 3) mõisteti hagejalt kostja kasuks välja hüvitis

109 lg 1 alusel 1500 eurot (bruto). TVK leidis, et poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt koondamise tõttu on tühine. TVK otsus jõustus (ilma vaidlustamata) 26.10.2021; - Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets algatas kostja 05.11.2021 esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 014/2021/

1. Täitmisdokumendiks on TVK 22.09.2021 otsus asjas nr 4-1/1320/
2. Võlgnikuks on hageja; - 09.11.2021 toimetati täitmisteade täiteasjas nr 014/2021/2085 hagejale kätte; - 17.11.2021 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude. Hageja tasaarvestas oma nõude osa 1200 eurot kostja nõudega täitemenetluses 1200 eurot (neto). Hageja palus nii tasaarvestusavalduses kui 29.11.2021 e-kirjas kostjal teavitada kohtutäiturit, et kostja kui sissenõudja nõue on tasaarvestusega lõppenud ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kostja seda ei teinud; - Hageja (tööandja) tasus kostjale (töötajale)
3. a juulis muu hulgas

§ 100lg 5 alusel 981,54 eurot bruto (s.o 21 päeva eest).

3.

1. Hageja nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimene lause. Hageja nõude tasaarvestus seisneb kostjale makstud koondamishüvitise tagasinõudes, sest TVK otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21 tühistati töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada. 3.
2. Hageja tasus kostjale
3. a juulis

§ 100

lg 5 alusel 981,54 eurot bruto (s.o 21 päeva eest).

§ 100lg 5 kohaldub üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.

Praegusel juhul tuvastas töövaidlusorgan töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse. Seega sai töötaja tööandjalt

§ 100lg 5 alusel makstud hüvitise alusetult.

Tasaarvestuse tulemusena on tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud lisaks on hageja nõude jääk kostja vastu 358,13 eurot. 3 2-21-19154 3.4. Maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Kohus ei nõustunud sellega, et kostja saab nõuda hagejalt

§ 35alusel saamata jäänud töötasu 981,54 eurot.

Tööleping lõppes

§ 107

lg 2 alusel 01.07.2021.

§ 84

lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

§ 31

sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Töötaja sai oma õiguse rikkumisest teada (või oleks pidanud sellest teada saama) hiljemalt TVK otsuse jõustumisel, so 26.10.

1. Seega oli töötajal võimalus esitada saamata jäänud töötasu nõue nelja kuu jooksul alates 26.10.2021 (so hiljemalt 26.02.2022). A.I esitas vastuhagi maakohtusse 9 kuud hiljem, so 30.11.2022 (tl 66-78). Seega tuleb töötaja vastuhagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. 4.
3. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning rikkunud menetlusõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Koondamishüvitise tagasinõudmine on vastuolus töölepingu seaduse mõttega, on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu ning ei ole õiglane, samuti on see mõistliku isiku õiglustundega vastuolus. Oma õiguste rikkumise tõttu töövaidlusorganisse pöördunud töötajat ei saa panna halvemasse olukorda, kui ta oleks olnud siis, kui ta oleks aktsepteerinud tööandja ebaseaduslikku tegevust ega oleks töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. 4.
4. Maakohus leidis ekslikult, et kostja vastuhagi saamata jäänud töötasu nõudes tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Tulenevalt

§ 29

lg-st 9 on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Praegusel juhul ei nõudnud kostja vastuhagis hagejalt hüvitist vähem etteteatatud aja eest (selline nõue aegub nelja kuu jooksul) vaid saamata jäänud töötasu

§ 35alusel, mis aegub kolme aasta jooksul.

Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
3. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks. Hagi rahuldavas osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
4. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Koondamishüvitise tagasinõudmine ei ole vastuolus hea usu põhimõtte ega VÕS § 1028 lg 2 p-s 3 sätestatuga. Maakohus viitas õigesti, et see seisukoht on leidnud kinnitamist kohtupraktikas (RKTKo 29.09.2014, 3-2-1-73-14, p 10). Viidatud kohtuasjas leidis Riigikohus, et seaduse mõttest ega 4 2-21-19154 sisust ei tulene tööandja kohustust maksta töötajale üheaegselt nii koondamishüvitist kui hüvitist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest. 8.
5. Siinsel juhul on kostja hea usu põhimõtte kohaldamisel esile toonud, et koondamishüvitis oli suurem kui hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kolleegium leiab, et see asjaolu ei muuda koondamishüvitise tagasinõudmist osaliselt või täielikult vastuolus olevaks hea usu põhimõttega VÕS § 6 mõttes. Koondamishüvitis ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest määratakse erinevatel eeldustel ning nende vahel ei ole kostja väidetud seost.
6. Kolleegium muudab maakohtu põhjendusi vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Kuigi kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, ei nõustu kolleegium seisukohaga, et vastuhagi on aegunud.

§ 31

sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Käesoleval juhul ei nõudnud kostja vastuhagis hagejalt hüvitist vähem etteteatud aja eest vaid saamata jäänud töötasu

§ 35

alusel, mis aegub kolme aasta jooksul (

§ 29lg 9).

Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja vastuhagi saamata jäänud töötasu nõudes on aegunud. 10. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus lõpetab töölepingu kooskõlas

§ 107

lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (vt RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 20). 01.07.2021 allkirjastatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kohaselt ütles tööandja töölepingu üles

§ 89lg 1 alusel 01.07.2021.

Töövaidluskomisjon oleks pidanud töölepingu lõpetama ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, s.o 31.07.2021 (vt RKTKo 15.06.2022, 2-20-16369, p 15.4). Sellisel juhul oleks hagejal kostja vastu saamata jäänud töötasu nõue

§ 35alusel ajavahemiku 01.07.2021–31.07.2021 eest.

Kostja aga taotles töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamist alates 01.07.2021, töövaidluskomisjon tegi seda ja kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust. Kuna kostjal ei olnud ajavahemikul 01.07.2021–31.07.2021 töölepingut, ei saa ta nõuda selle aja eest saamata jäänud töötasu

§ 35järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta Ts

MS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 22.10.2025 otsusega RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a otsus ja Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-19154 Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi rahuldamise ulatuse ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 014/2021/2085 lubamatuks 966 euro 12 sendi ulatuses ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
7. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. 5 2-21-19154
8. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.
9. Rahuldada Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi osaliselt. 4.
10. Jätta A.I vastuhagi rahuldamata. 4.
11. Tunnistada lubamatuks Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa menetluses oleva täiteasja nr 014/2021/2085 sundtäitmine 966 euro 12 sendi ulatuses. 4.
12. Jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud poolte endi kanda. 6