KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-13403 Kohtuas

) §-st 210 ja § 207 lg-st 1 tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 82 lg-s 5 sätestatut. Eeltoodut arvestades on täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmine aegunud.

§ 207kohaselt on täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu kohtutäituri pädevuses.

Seega peab avaldaja aegumise tuvastamiseks pöörduma esmalt kohtutäituri poole ning esineb alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Pärnu Maakohus jättis 28.11.2023 määrusega avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459 läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. 4.
2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt toimub täitemenetluse registrist nähtuvalt täitemenetlus täiteasjas nr 039/2008/459 Pärnu Maakohtu 14.06.2006 lahendi nr X-XXXXXX alusel ning täitemenetlust viib läbi kohtutäitur Heimo Vilpuu. Nõude liik on kriminaalasja menetluskulude nõue, s.o sundraha. Avaldaja soovib antud juhul aegumise kohaldamist kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendist tuleneva kohustuse osas. 01.04.2021 jõustunud muudatustega tehti lihtsamaks täitemenetluse lõpetamine tsiviilnõude täitmise aegumise tõttu. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendite puhul kehtib sama kord, mis kehtis enne
3. aprilli
4. Rahalise ja varalise karistuse ning kriminaalmenetluse kulude sissenõudes otsustab täitmise aegumise kohtutäitur vastavalt

§-le 207 ja §-le 210, mitte kohus.

§ 210

kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele

§ 204

lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.

§ 207

lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuivõrd täiteasjas nr 039/2008/459 viiakse täitemenetlust läbi 2 kriminaalmenetluse kulude osas, s.o sunniraha sissenõudmiseks, on täitemenetluse lõpetamise otsustamine kohtutäituri pädevuses. Eelnevat arvestades järeldub, et kohus võttis avalduse menetlusse ekslikult ja see tuleb jätta läbi vaatamata. 4.2. Avaldajal on võimalus praeguses asjas täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda esmalt kohtutäituri poole. Kui menetlusosaline ei ole kohtutäituri tegevusega nõus, tuleb kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esmalt esitada kaebus kohtutäiturile endale kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (

§ 217lg 1).

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (

§ 218lg 1).

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud avalduse kohtutäiturile ja et kohtutäitur oleks avalduse oma otsusega lahendanud. Seega leides, et sissenõudmine on ka kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude sissenõudmise aegumist reguleerivate sätete järgi aegunud, tuleb avaldajal esmalt pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kes teeb vastava otsuse, mille peale saab avaldaja esitada kaebuse kohtule. Käsitledes avaldust kui kaebust täituri tegevuse peale, ei ole isik kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuna avaldaja on esitanud avalduse otse kohtule ilma, et eelnevalt oleks avaldus esitatud kohtutäiturile. Määruskaebus 5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta avalduse menetlusse ning lõpetada täitemenetluse nõude aegumise tõttu. 5.1. Määruskaebuse kohaselt esitas avaldaja maakohtule avalduse

§ 2231

lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja eesmärk on võimaldada võlgnikul valida kohtutäituri või kohtu poole pöördumise vahel. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust

§ 217sätestatud korras (315 SE seletuskiri, lk 7).

Eeltoodut arvestades ei olnud avaldajal kohustust pöörduda nõude täitmise aegumise kohaldamiseks esmalt kohtutäituri poole. Menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas 12.12.2023 kohtule menetlusabi taotluse, mille Pärnu Maakohus 03.01.2024 määrusega rahuldas ning vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 30 euro ulatuses.
2. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikule teadaolevalt on kohtutäitur 22.11.2023 lõpetanud täiteasjas nr 039/2008/459 täitemenetluse, mille täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 14.06.2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XXXXXX. Seega on avaldaja saavatanud soovitud eesmärgi juba enne määruskaebuse esitamist 3 ning puudutatud isiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada. Juhul, kui täiteasjas jätkub menetlus kohtutäituri täitekulude sissenõudmise osas, siis täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on

§ 1lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on vastavalt Ts

ÜS § 157 lg 1 kümme aastat ning puudutatud isik ei ole kohtutäituri nõude osas sissenõudjaks. Puudutatud isikul puuduvad tsiviilasjas menetluskulud.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
3. TsMS § 423 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS 477 lg-ga 1) kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kuna täitmisel olevaks nõudeks on kriminaalasjas riigi kasuks välja mõistetud kulud, siis kohaldatakse nõude täitmisele

§ 210

järgi

§ 204

lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.

§ 207

lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega ei ole praegusel juhul tegemist aegumise kohaldamisega nõudele, mille puhul saab võlgnik valida avalduse kohtutäiturile või

§-s 2231 alusel kohtule esitamise vahel. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et täitemenetluses süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete aegumisele tuginemiseks kehtib erikord ning täitemenetluse lõpetamise täitmise aegumise tõttu otsustab kohtutäitur. Selleks ei ole vaja sissenõudja nõusolekut ega võlgniku pöördumist kohtu poole ega maksta ka mingit tasu või lõivu. Kohtu poole saab võlgnik pöörduda kaebusega, kui täitur täitemenetlust ei lõpeta (TsÜS komm