← Eesti

2-19-17805/62

Obsah (4)§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi K.O. (end. Valtna) kohustustest vabastamise menetl

§ 175

lg 7 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Maakohus kuulutas 02.01.2020 määrusega välja K.O. (end. Valtna) pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Tartu Maakohtu 11.02.2021 määrusega (jõustus 02.03.2021) lõpetati K.O. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi võlgnik usaldusisiku ülesannetes esitama aruandeid igal aastal
  2. juulil ja
  3. jaanuaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
  4. detsembril. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 9608,66 eurot, sealhulgas II järgu nõudeid kogusummas 6126,14 eurot ning III järgu nõue kogusummas 3482,52 eurot. Võlgniku kohustuste hulgas oli II järgu nõudena tunnustatud Swedbank AS nõue kogusummas 7,7 eurot. Võlgnik esitas 10.01.2022 aruande, mille kohaselt tema kohustus Swedbank AS ees on tasutud. Nõude tasumist kinnitas 10.02.2022 ka Swedbank AS. Seoses II järgu tunnustatud nõuete kogusumma vähenemisega muutis Tartu Maakohus 21.02.2022 määrusega K.O. kohustustest vabastamise menetluses kinnitatud nõuete jaotisi. 21.02.2022 määruse kohaselt on II järgu tunnustatud nõuete kogusumma 6118,37 eurot.
  5. Aruanded on kohtule esitatud 12.07.2021, 11.01.2022, 03.07.2022, 11.12.2022, 07.07.2023, 12.01.2024, 05.07.2024, 06.01.2025 ja 13.07.
  6. Kohtule esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik menetluse alguses ettevõttes osaühing Eesti Höövelliist, kust lahkus
  7. aasta sügisel, kui võlgniku tervislik seisund ei võimaldanud enam antud ettevõttes töötamist jätkata. Seejärel oli võlgnik lühiajaliselt registreeritud Töötukassas ning alates
  8. aasta detsembrist on võlgnik töötanud ettevõttes Sihtasutus xxxxxxxx Ravi- ja Hooldekeskus. Võlgnikul tuvastati
  9. aasta sügisel osaline töövõime. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, töövõimetoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja laste elatis. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 3085,51 eurot. Võlgnikul vara puudub.
  10. Võlgnik esitas kohtule 08.08.2025 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
  11. Pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 2 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist

  1. juulist
  2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 11.02.2021 kohtumäärusega, mis jõustus 02.03.
  3. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates
  4. juulist
  5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
  6. aasta
  7. juunini.
  8. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. K.O. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik menetluse alguses ettevõttes osaühing Eesti Höövelliist, kust lahkus

  1. aasta sügisel, kui võlgniku tervislik seisund ei võimaldanud enam antud ettevõttes töötamist jätkata. Seejärel oli võlgnik lühiajaliselt registreeritud Töötukassas ning alates
  2. aasta detsembrist on võlgnik töötanud ettevõttes Sihtasutus xxxxxxxx Ravi- ja Hooldekeskus. Võlgnikul tuvastati
  3. aasta sügisel osaline töövõime. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kõik aruanded on kohtule esitatud õigeaegselt. 11.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, töövõimetoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja laste elatis. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku määra vähestel kordadel ning võlgnik on teinud regulaarselt ka vabatahtlikke loovutusi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 3085,51 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 3 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades ka enda mittearestitava sissetuleku arvel võlausaldajate nõudeid. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi rohkem kui nelja aasta jooksul täitnud ning teinud väljamakseid enda mittearestitava sissetuleku arvelt, tasudes võlausaldajate nõudeid 50,37% ulatuses II järgu nõuetest, mida saab ühtlasi pidada ka arvestatavaks ulatuseks. Kohus leiab, et K.O. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.O. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.O. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisiku kohustusi täitnud võlgnik on lõpparuande esitanud kohtule 13.07.2025. Kuna kohus lõpetab K.O. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K.O. vabastada usaldusisiku kohustustest K.O. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.