Obsah (5)

§ 120§ 132§ 123§ 55§ 15

Väärteoasi nr 4-25-2568 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2568 Kohtunik Marek Vahing Väärteo

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 2 5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 6.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, märgib alljärgnevat.
3. juuni 2025 kiirmenetluse otsuse väärteo kirjelduse kohaselt rikkus Kairit Luuk liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Talle heidetakse ette, et ta juhtis
4. juunil 2025 kell 11.57 mootorsõidukit kiirusega 141 +/- 5 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Järelikult ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. 9.

§ 55

lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku § 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

1. Selle üle, kas on järgitud kiirmenetluse otsuse tegemise nõudeid, vaidlust iseenesest ei ole. Kairit Luuk on kinnitanud, et nõustub kiirmenetluse otsusega. Ta on kinnitanud, et tal on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ja ta on tutvunud väärteo kirjeldusega. Kaebuses märgib menetlusalune isik küll, et ta nõustus kohapeal kiirmenetlusega, kuna eeldas, et see on lihtsalt kiirem viis olukorra lahendamiseks. Tal puudus igasugune teadlikkus, kuidas sellistes olukordades õiguspäraselt toimida ja millised oleksid olnud alternatiivid. Samas ei ole ta vaidlustanud asjaolu, et asi kiirmenetluse korras lahendati.
2. Vaidlust ei ole selles, et tegu, milles Kairit Luuki süüdistatakse on aset leidnud ja selle on pannud toime Kairit Luuk. Eeltoodule ei vaidle vastu ka menetlusalune isik ise. Täiendavaid selgitusi on ta andnud selle kohta, miks selline olukord tekkis.
3. Kirjalikest tõenditest on väärteoasja materjalide juures kiirusemõõturi kasutamise protokoll, mille järgi teostas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Imre Paat
4. juunil 2025 riikliku järelevalve korras Kairit Luugi juhitud mootorsõiduki Audi A8 registreerimisnumbriga XXX liikumiskiiruse mõõtmist.
5. Sõidukiirust mõõtis vastava koolituse läbinud ja pädev politseiametnik. Mõõtevahend Stalker DSR 2X S.N. DP009669 on taadeldud (taatlustunnistuse nr. TTRS-25/00086). Metrosert taatlustunnistusest TTRS-25/00086 nähtub, et mõõtevahend DSR 2X S.N. taadeldi
6. mail 2025 ning see vastab esitatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna personalitalituse
7. augusti 2022 teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupp I patrullpolitseinik Imre Paat läbinud
8. aprillil 2018 mõõtealase koolituse (laser, radar).
9. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirust vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. 3
10. Kohtu hinnangul on väärteo toimepanemise asjaolud selged. Kohus loeb tõendatuks, et Kairit Luuk juhtis
11. juunil 2025 kell 11.57 asukohas Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, TALLINN - TARTU - VÕRU - LUHAMAA,
12. km-l mootorsõidukit kiirusega 141 +/- 5 km/h. Kuna suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h, siis ületas Kairit Luuk lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h ja täitis sellega LS § 227 lg 3 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.
13. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

1. Kohtu hinnangul pani Kairit Luuk süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kairit Luuk ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 46 km/h võrra, mis on sedavõrd suur kiiruseületamine, et see ei saanud talle märkamatuks jääda, see pidi talle olema tajutav. Kohtuvälise menetleja selgituste kohaselt tuvastati kiiruseületamine möödasõidul teistest ees liikunud sõidukitest. Möödasõit ei ole kohustuslik manööver, vaid juhi teadlik valik. Kairit Luuk sai aru, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust ja pidi ka aru saama, et sellise tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda vähemalt möönma. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Karistus
3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
4. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.
5. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. märtsi 2017 otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9). Kohtuväline menetleja karistas Kairit Luuki rahatrahviga 124 trahviühiku ulatuses, mis on 992 eurot. Seega on Kairit Luugile määratud rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra. Kairit Luuk palub karistust kergendada ja arvestada, et tal ei ole varasemaid liiklusrikkumisi; ta on hetkel XXX; XXX, mistõttu avaldab igasugune rahatrahv pere toimetulekule märkimisväärset mõju.
7. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et rikkumine pandi toime pideva tiheda liiklusega maanteel. Sellisel teel kiirust ületades on oht teistele liiklejatele suur ja suurema kiiruse puhul liiklusõnnetusse sattudes on ka tagajärjed tavalisest traagilisemad. Suure kiiruse korral on lihtne kaotada kontroll juhitava sõiduki üle või äkilise ohu ilmnedes tõdeda, et kiiruse tõttu ei olegi võimalik õnnetust ära hoida või selle tagajärgi leevendada, mistõttu on tegemist ohtliku liikluskäitumisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü vähemalt keskmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Tõenditest on näha, et Kairit Luuk ei liikunud maanteel üksi, ta teostas möödasõitu mitmest enda ees liikunud sõidukist ja ka vastu liikus sõidukeid. Mootorsõiduki juhi hoolimatus 4 liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohus mõistab samuti, et ärevust tekitavate uudiste valguses kiirustas menetlusalune isik koju. Kairit Luuk selgitas, et ta sai vahetult enne sõitu XXX, XXX, XXX. Teel olles selgus lisaks, et tema XXX. Olles mures nii XXX kui XXX pärast, oli ta emotsionaalselt väga pinges. Vahetult pärast rikkumist antud selgituses märgib menetlusalune isik küll vaid seda, et ta ületas kiirust, kuna XXX. Telefonikõnet ja XXX ta ei maininud. Kuigi ütlused vahetult pärast sündmust ja hiljem kaebuses ei ole täielikult kokkulangevad, ei ole põhjust kahelda selles, et XXX pärast kiiruse ületamist põhjustas. Samas ei ole aktsepteeritav teha seda nii enda kui teiste isikute ohutuse arvelt.
8. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda lisaks süü suurusele veel teistest olulistest teguritest, milleks on menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Kairit Luugi edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb arvesse võtta eelkõige tema senist käitumist liikluses. Karistusregistri
9. juuli 2025 väljavõtte kohaselt ei ole Kairit Luuki varem karistatud. Seega ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirjade rikkujaga. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik arvestada lisaks menetlusaluse isiku kahetsust toimepandud teo osas.
10. Arvestades kõiki asjaolusid, leiab kohus, et karistuse eesmärki on võimalik Kairit Luugi osas saavutada ka karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Seega kohtuvälise menetleja määratud karistust tuleb vähendada. Karistus peab aga jätkuvalt olema distsiplineeriv ja avaldama mõju menetlusaluse isiku seaduskuulekusele. Kohtu hinnangul on selleks piisav rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 640 eurot.
11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Kairit Luugi kaebuse osaliselt ning tühistab kohtuvälise menetleja
12. juuni 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,009861 karistuste osas ning teeb uue otsuse, millega karistab Kairit Luuki LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, mis on 640 eurot.
13. Kohtuväline menetleja on võimaldanud Kairit Luugil tasuda rahatrahv 6 kuu jooksul. Rahatrahvi tasumise võimaldamine pikema perioodi jooksul on põhjendatud ka käesoleva juhul. Kohus võtab arvesse, et Kairit Luuk on enda sõnul XXX ja XXX, kelle heaolu ei peaks sattuma ohtu. Rahatrahvi tasumise kord on kirjeldatud otsuse resolutsioonis. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik 5