) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.
lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
§-dest 48 ja 71 alusel saata väärteoasja nr 231525007284 toimik Harju Maakohtusse. Põhjendused määruses puuduvad. Samuti nähtub väärteotoimikust, et on koostatud väärteo protokoll nr AB1644368, mille ütluste lahtris on võõrkeelne tekst. Samuti on toimikusse lisatud võõrkeelne dokument, millele on allkirja andnud menetlusalune isik. Maakohus selgitas, et
MS § 10 lg 1 järgi on kriminaalmenetluse keel eesti keel. Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kõik seda valdavad. KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- või kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde (vt nt Riigikohtulahend asjas nr 3-1-162-15, p 9).
Kui tõendid ei ole eestikeelsed või eesti keelde tõlgitud, puudub kohtul alus nende toimikusse lisamiseks ja neile otsuse tegemisel tuginemiseks. (Riigikohtu lahend asjas nr 4-19-2526/19, p 12 ja nr 31-1-22-14, p 10.1.). Kui kohus tugineb otsuse tegemisel võõrkeelsetele tõlkimata dokumentidele, on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega (Riigikohtu lahend asjas nr 419-2526/19, p 12). Samas peab kohus väärteoasja sisuliselt lahendama väärtoeprotokolli piires ja pinnalt. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kohtul ei ole võimalik lahendada väärteoasja, kui kohtule on esitatud võõrkeelsed tõendid. 3. 19.09.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule PPA kaebus, milles palutakse maakohtu määrus tühistada ja võtta K.I väärteoasi menetlusse. Kohtuväline menetleja vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses ja viitab, et väärteoasja arutamine maakohtus on reguleeritud väärteomenetluse seadustiku 11. peatükis. Tulenevalt
p 2 sätestatust on väärteoasja arutamise pädevus maakohtul, kui on vaja muuhulgas otsustada aresti mõistmine. Kohtu tegevust enne väärteoasja menetlemist reguleerib
ning sama sätte lõike 1 punktis 3 sätestatust tulenevalt teeb maakohus väärteoasja arutamise ettevalmistamise staadiumis kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel ning võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt kahe kirjaliku tõlke tagamata jätmise väärteoasja toimiku kohtualluvusse edastamisel. Maakohus on määrust koostades jätnud täielikult tähelepanuta väärteomenetluse seadustikus reguleeritud väärteoasja arutamise printsiibid. Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. (
lg 1) Maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. (
lg 2) Kohtuvälise menetleja osavõtt väärteoasja arutamisest on maakohtus kohustuslik ja sellest teatatakse talle saadetavas kutses. (
lg 1) Eelnevatest viidetest saab asuda seisukohale, et kehtiv väärteomenetluse regulatsioon ei näe kohtule ette võimalust vaadata aresti mõistmiseks edastatud väärteoasja läbi kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas väidetava menetlustakistuse põhjuseks on venekeelsete dokumentide eestikeelsete tõlgete puudumine, mille kohustus on KrMS § 10 lg-st 3 tulenevalt kohtuvälisel menetlejal.
lg 2 p 2 lubab kohtuvälisel menetlejal esitada tõendeid ega sea piirangut sellele, kas tõend kogutakse kohtuvälises menetluses või kohtumenetluse ajal. Maakohus saab otsust tehes tugineda tõenditele, mida kohtulikul arutamisel suuliselt esitatakse ja vahetult uuritakse ning protokollitakse. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, et 2
alusel kohtusse saadetud väärteoasja arutamisest ja toimik tagastada kohtuliku arutamise ettevalmistamise staadiumis. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Harju Maakohus on 03.09.2025 määrusega oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited väärivad tähelepanu ja et maakohtu määrus tuleb tühistada. 5. Väärteoasjas aresti kohaldamise otsustamine lahendatakse maakohtus
11. pt sätestatud korras, millest tulenevalt tuleb asja arutamiseks korraldada kohtuistung. Seejuures asja arutamise piirid määrab kindlaks väärteoprotokoll. Protokollis avaldatud ütlused on aga tõendiks, mis võidakse lisada kas protokolli või vormistada eraldi dokumendina. Maakohus viitab küll õigesti asjaolule, et kõik tõendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kuid vaidlustatud määruse pinnalt jääb arusaamatuks, miks ei ole kohus pidanud võimalikuks kohustada kohtuvälist menetlejat esitama ütluste (tõendi) tõlge, kas enne kohtuistungit või kohtuistungil. Väheoluline pole seegi, et kuna maakohus arutab asja istungil, tuleb seal menetlusalune isik üle kuulata. Seejuures
lg 5 kohaselt teeb kohus menetlusaluse isiku ütlused teatavaks üksnes siis, kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta. Seega ei saa pidada väärteoprotokollis olevaid venekeelseid ütluseid selliseks takistuseks, mille tõttu ei ole võimalik kohtul väärteoasja arutada.
§-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tulenevalt saab tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. 6. Lisaks eelnevale tuleb rõhutada, et olukorras, kus kohtuväline menetleja ei esita kohtule tõendi tõlget, on kohtul võimalik jätta see kõrvale, nagu maakohus seda oma määruses isegi märkis. Küll aga on maakohtu enda poolt toodud põhjendused sellest, et tõendi tõlkimata jätmise korral, on võimalik jätta need kõrvale, vastuolus määruse lõppjäreldusega sellest, et väärteoasi tuleb tagastada. Jääb arusaamatuks, miks ei ole maakohus pidanud võimalikuks võimaldada kohtuvälisel menetlejal viidatud puudust kõrvaldada. Rõhutada tuleb siinkohal sedagi, et maakohus ei viita seejuures ühelegi alusele, mille pinnalt ta teeb otsustuse väärteoasi tagastada. Nagu kaebaja asjakohaselt viitab, ei näe
vastavat võimalust kohtule ette. 7. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes
§-st 194, § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2, §-st 152 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.09.2025 määruse ja saadab asja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.