Obsah (8)

§ 28§ 54§ 25§ 2§ 21§ 26§ 41§ 8

2-25-4749 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2025, Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-4749 Menetlustoiming Nõuete määramine Ümberkujundam

§ 28lg 2).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (

§ 54lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik 1. H.K. ja K.K. esitasid kohtule ühise maksejõuetusavalduse. Võlgnikud soovisid ühist võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnikud on abielus alates 28.08.2023 ning nende ülalpidamisel kahe peale on kolm last. Võlgnike varasuhteks on ühisvara. H.K. töötab Aktsiaseltsis xxxxTehased keevitajana ja tema sissetulek on 1500 eurot kuus. K.K. ei tööta. Võlgnike sissetulekuteks on kokku 1872,40 eurot, lisandub peretoetus 166 eurot, kõik kokku 2038,40 eurot. Võlgnike igakuised kulud on 19252265 eurot. K.K. on pärandusena saanud kinnisasja registriosa nr 116206 (omanik HxxxxLxxxx, surnudxxxxxxxxxxx). Pärimismenetlus ei ole veel algatatud. Võlgnik ei soovi kinnistust loobuda. H.K.-le kuulub sõiduk Audi A4 (2008.

1. a)väärtusega 33007200 eurot. K.K.-le kuulub sõiduk Honda Jazz (2007.
2. a)väärtusega 600-1900 eurot. Võlgnikel on kohustusi kokku 36 456,34 eurot. Võlgnikud selgitasid, et H.K. töötasu netos on 1400-1600 eurot ning tal on võimalus saada töölähetusi Itaaliasse, kus töötasu on mitmekordne. Võlgnikud on nõus loobuma ühest autost. Võlad tekkisid kiirlaenudest, kui H.K. jäi töötuks. K.K. suhtes on algatatud mitmeid täiteasju, kus enamik on tänaseks makstud ja lõpetatud. Menetluses on kaks täiteasja, kus K.K. on sõlminud kohtutäituriga kokkuleppe maksegraafiku osas ning K.K. maksab igakuiselt 400 eurot kuus. K.K. võttis 2022.a pensionisamba välja, mille eest osteti mais 2022.a H.K.-le mootorratas, mis 2022.a juulis müüdi maha 2800 euro eest. H.K. võttis pensionisamba välja 2021.a. Tema auto sai maha müüdud juulis 2020.a 1000 euro eest K.K. vanematele. Võlgnikud soovivad maksegaraafikut fikseeritud summadega kõikide võlgade osas. 2. 01.04.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Kadri Noore. 3. Usaldusisik esitas kohtule omapoolse hinnangu võlgnike varale, kohustustele ja menetlusele, lisaks võlgnike võla- ja varanimekirja. H.K.-le kuulub sõiduk väärtusega 3000 eurot (lahusvara). Tema sissetulekuks on töötasu aprillis 2025 2485,84 eurot (töötasu 1793,68 eurot, puhkusetasu 192,16 eurot ja osaline avanss 500 eurot, enamasti töötasu umbes 1800-2200 eurot). Muu vara puudub. H.K. võõrandas 19.07.2022 mootorratta 3100 euro eest kolmandale isikule. Pere igakuised kulud on 2097 eurot. Kohustusi on kokku eeldatavalt 16 531,36 eurot. K.K. sissetulekuks on 572,30 eurot (töötuskindlustushüvitis 412,30 eurot, peretoetus 160 eurot). Muu vara puudub. Võlgnik on vastutavaks kasutajaks oma endisele sõidukile Honda Jazz, mille ta võõrandas Primero Finance OÜ-le auto arvelt laenu saamiseks. Võlgnik tasub hetkel osamakseid sõiduki tagasiomandamise lepingu alusel. Võlgnik on pärijaks koos teiste kaaspärijatega oma isa pärandvara suhtes. Pärandvarasse kuulub kinnistu Pärnumaal. Pärandvara mõttelise osa väärtuseks võib olla umbes 27 700 eurot. Pere igakuised kulud on 2097 eurot. Kohustusi on kokku eeldatavalt 20 912,62 eurot. Usaldusisik märkis, et mõlema võlgnike kulud on võetud pere huvides, ka need, mis on võetud enne abielu. Kokku on eeldatavaid kohustusi 37 443,98 eurot. K.K.-l on töökoht olemas ning ta asub tööle niipea, kui noorem laps on kohanenud lasteaiaga. Võlgnikud pidasid võimalikuks kava alusel teha makseid ühes kuus umbes 500 eurot. Usaldusisik pidas võimalikuks võlgnike suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikud makseraskustes, mitte maksejõuetud ning nad on võimelised ümberkujundamiskava täitma. 4. Kohus arutas võlgnike ja usaldusisikuga võlgnike võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnikud soovisid võlgade ümberkujundamist. K.K. avaldas, et saaks ilmselt juba suvel tööle minna. xxxx kohvikus käis ta koka kohta vaatamas. 500 eurot saaksid võlgnikud kindlasti iga kuu maksta. Kui seis paraneb, siis saaksid ka rohkem. Usaldusisiku sõnul võivad kohustuste suurused pärast vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimist muutuda. Kui mõlemad võlgnikud asuvad leibkonnas teenima, siis jõuavad nad oma kohustusi täita. 5. Kohus määras 07.05.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 2400 eurot, mille võlgnikud on tasunud. 6. 13.05.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgnike maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgnike võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 7. 13.08.2025 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Esitatud kava oli puudustega ning seda polnud võimalik kinnitada. Kohus andis usaldusisikule tähtaja kava täpsustamiseks, uue ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohtade ja võimalike taotluste esitamiseks. 8. Usaldusisik esitas 25.09.2025 uue ümberkujundamiskava. Kava kohaselt täidetakse kõik nõuded 100% ulatuses 48 kuu jooksul. Võlgnikud saavad iga kuu maksta 493 eurot, mille usaldusisik jagas võrdsuse printsiibi alusel sissenõudjate arvuga kuni nõuete täitmiseni. Uues kavas võttis usaldusisik lisaks põhinõuetele, seadusjärgsele viivisele ja intressile arvesse ka kohtumenetlustes tekkinud kulud. Bigbank AS oli enda laekumised arvestanud korrektselt. BB Finance OÜ, Era Liisingu Inkassoteenused OÜ ja Heimondo Estonia OÜ esitasid ise ümberarvestatud nõuded. Usaldusisik arvestas ise ümber B2 Impact OÜ (VLP rikkumine), Aktiva Fianance Group OÜ (VLP rikkumine), Bondora AS-i (VLP rikkumine) ja K.R.-i (võrdsuse põhimõttel) nõuded ümber. Usaldusisik esitas kavas enda selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumiste kohta. Uue kavaga nõustusid Bigbank AS ja BB Finance OÜ. Teised võlausaldajad ei esitanud seisukohti, seega loetakse nad kavaga vaikimisi nõustunuks. Kavast jäävad välja Primero Finance OÜ nõue, kuna nõue on tagatud registerpandiga ja võlgnikud soovivad sõiduki säilitamist. Välja jäi ka kohtutäituri Oksana Kutšmei nõue täiteasjas 084/2023/8136 (võlanõue puudub), Mxxxxxx H.K. nõue (võlanõue puudub, elatist makstakse igakuiselt), Aktiva Finance Group OÜ nõue (leping nr 2835804, põhinõue puudub), Telia Eesti AS (ei esitanud täpsustusi, millest nõue koosneb, ei esitanud nõude aluseks olevaid dokumente). Usaldusisik märkis, et võlgniku H.K. töötasu viimastel kuudel lähetuses töötades on olnud 2900 eurot (neto), kuid välislähetus ei jää tema alaliseks tööks, mistõttu langeb töötasu Eestis töötamise korral 1800-2200 eurole kuus. Võlgniku K.K. sissetulekuteks on töötuskindlustushüvitis, töövõimetoetus ja peretoetus kokku 850 eurot. Võlgnikel on kaks ühist alaealist last ning H.K.-l kolmas alaealine ülalpeetav. Sissetulekute arestimise korral ei kuuluks H.K. sissetulekud arestimisele 3 ülalpeetava osas ja K.K.-l 2 ülalpeetava osas. Võlgniku H.K. lahusvarasse kuulub sõiduk väärtusega 3000 eurot ning K.K. lahusvarasse ½ mõtteline osa pärandvara ühisusest väärtusega umbes 27 700 eurot. Usaldusisiku sõnul on pärandvara ühisus hüpoteetiline, kuna pärandvara ühisuse kuulumine võlgnikule ja pärandvara väärtus ei ole õiguskindlalt tuvastatud (pole välistatud testamendi olukord) ning pole läbi viidud pärimismenetlust ega pärandvara inventuuri (pole teada pärandvaral lasuvaid kohustusi). Võlgnikel tagasivõidetav vara puudub. Usaldusisiku sõnul rahuldatakse võlausaldajate nõuded pankrotimenetluses eelduslikult kas samas ulatuses (ka pankrotimenetluses hindab pankrotihaldur vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist) või isegi väiksemas ulatuses, sest võlgnike varad kuuluvad lahusvara hulka. Võlausaldajate õigused oleks võlgade ümberkujundamisega paremini tagatud ning võlgnikel on võimalik säilitada olemasolev vara ja vältida maksejõuetust. Usaldusisik edastas kohtule võlausaldajatele saadetud kirjad ning võlausaldajate seisukohad uue kava osas, võlausaldajate esitatud dokumendid nõuete kohta, samuti kava täitmise maksegraafiku. Kohtumääruse põhjendused 9. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada uus ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine 10.

§ 25

lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

1. Võlgnikud ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid kavas märgitud nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt viimases ümberkujundamiskavas märgitule. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll oli vajalik. Osad võlausaldajad arvestasid enda nõude juba ise ümber ning teiste osas arvestas nõuded ümber usaldusisik. Usaldusisik on kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrolli läbi viinud piisava põhjalikkusega. Kõik nõuded on kava alusel võimalik kinnitada.
2. Kohus kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine
3. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikel ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 23 656,26 eurot. Kava kohaselt tasutakse kõik nõuded 100% ning koostatakse kohustuste täitmiseks uus maksegraafik. Kohustused täidetakse 48 kuu jooksul, millest väiksemad nõuded lühema aja jooksul. 14.

§ 2

lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. 15. Vastavalt

§ 21

lg-le 1 võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. 16. Käesolevalt tegi kohus võlgade ümberkujundamise menetlust algatades kindlaks, et mõlemal võlgnikul, kes on abikaasad, on makseraskused. Samuti tegi kohus kindlaks, et võlgnike makseraskused on ületatavad kasutades

§ 21

lg-s 1 sätestatud abinõusid.

alusel on abikaasade ühine võlgade ümberkujundamine võimalik olenemata sellest, millisel alusel kummagi abikaasa võlad tekkisid või kas tegemist on solidaarnõuetega või mitte. Mõlema abikaasa kõik võlausaldajad on kavaga kaasatud. Kohtule esitatud uues kavas on kasutatud ühte abinõu: kohustuste täitmine toimub uue maksegraafiku alusel ehk kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud. Usaldusisik on kava koostades ja menetledes järginud

§-des 20 ja 24 sätestatud nõudeid. 17.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole muudetud kavale vastu vaielnud ükski võlausaldaja. Seega on võimalik kava esitatud kujul kinnitada. 18. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikel ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnikud on võimelised ümber kujundatavaid nõudeid täitma ja seejuures on tagatud nende enda ja laste toimetulek. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 26lg 1 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.

19. Kohus selgitab, et võlgnike käitumine on kohtu järelevalve all: nad peavad andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (

§ 41

). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikke täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud

§des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes

§-st

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt

§-st 35. Võlgnikud peavad andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnikud esitavad iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgnike varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgnike võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikelt või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikel usaldusisikule esitada kord aastas. Kohus määrab vastavad tähtajad. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikelt) esitada kohtule aruanne, milleks kohus määrab tähtaja. Menetluskulude jaotus 21.

§ 8

lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. 22. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1600 eurot (13,33h x 120€/h), kuigi tegelik töömaht oli 20h 30min tasumääraga 120 €/h, kokku 2460 eurot. Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses. 23.

§ 54

lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

§ 54lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot.

1. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1600 eurot. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud, kuid ajakulu 20,5h on põhjendatud osaliselt. Samas soovib usaldusisik tasu 20,5h asemel 13,33h eest. Selline ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja arvestab usaldusisiku poolt tehtu toiminguid ning asjaolu, et esialgne kava oli esitatud puudustega. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 120 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.
2. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgnike kanda ning mõista neilt usaldusisiku kasuks välja 1600 eurot. Nimetatud summa saab välja maksta kohtu deposiitkontole laekunud osamaksetest pärast käeoleva määruse jõustumist. Kuna deposiidis on järel vaid 1410 eurot, siis seda ületavas summas tuleb tasu kanda võlgnikel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisiku taotlusel tuleb nimetatud summa maksta ühingule, kelle kaudu ta tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik