) § 477 lg 1 ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus kohustas võlgnikku puuduste kõrvaldamiseks: esitada maksejõuetusavalduse täiendused ning tasuda riigilõiv. Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus
4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-is või
-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.
lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nõuded võlgniku maksejõuetusavaldusele on sätestatud FIMS §-s 11. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus selgitas 19.09.2025 määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega. Kohus kohustas võlgnikku esitama maksejõuetusavalduse täpsustused ja tõendid.
lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 19.09.2025 määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest. 5. Võlgnik sai 19.09.2025 määruse kätte 19.09.2025. Lähtudes
ÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 20.09.2025, antud 14-päevane tähtaeg saabus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 03.10.2025. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 19.09.2025 määrusega määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud nõuetekohast maksejõuetusavaldust ega täpsustanud maksejõuetuse põhjuseid, samuti ei tasunud riigilõivu, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ning
6.
lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti. 2 7.
lg 1 alusel koosmõjus
Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.