) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ei ole rahul vanglaametniku tegevusega seoses Tartu vanglas hagejale arstiabi võimaldamise ja hageja terviseandmete käitlemisega. Tartu vangla põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Tartu Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist. Sama määruse § 1 lg 3 järgi esindab vangla oma ülesannete täitmisel riiki. Sellest tulenevalt saaks kostjaks olla Eesti Vabariik.
kohaselt vaatab maakohus tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Muu hulgas on halduskohtul õigus nii kohustada avaliku võimu kandjat tegema haldustoimingut (HKMS § 5 lg 1 p 2) kui ka mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus pädev lahendama avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise hagi, kuivõrd vaidlus ei ole tekkinud eraõigussuhtest. Ka ei saa tsiviilkohtumenetluses kedagi vastutusele võtta. Kohus jätab
Soovi korral tuleb hagejal pöörduda vastavasisulise avaldusega Tartu Halduskohtu poole. Kohus selgitab, et väide, justkui ei oleks vaidlus halduskohtu pädevuses, ei ole korrektne. I.V on samasisulise kaebusega halduskohtu poole pöördunud haldusasjas nr XXX . Märgitud haldusasjas on menetlus aga lõppenud riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebuse sisu osas. Kuivõrd aga halduskohus asus kaebust menetlema (sh jättis kaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks), leidis halduskohus järelikult, et tegemist on halduskohtumenetluses lahendatava kaebusega. 5. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (
Kuna hageja on esitanud hagi elektrooniliselt, loeb kohus hagi hagejale tagastatuks käesoleva määruse kättetoimetamisega ja tagastab paberkandjal esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
6. Kohus selgitab ka, et kuna jätab hagi maakohtus menetlusse võtmata, ei lahenda kohus ka hagiga koos esitatud taotlusi (riigi õigusabi saamine, riigilõivu tasumisest vabastamine). 7.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab
Kostja ei ole käesolevas menetluses osalenud, seega ei ole tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid. 8.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.