Obsah (7)

§ 120§ 204§ 123§ 87§ 55§ 29§ 30

4-25-3023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3023 (2570,25,000941) Koht

§ 120lg 1, § 132 p 2 kohus otsustas: 1.

Rahuldada Riho Meistri kaebus.

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 29.7.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,25,000941 osaliselt - määratud karistuse ja selle täitmise osas.
2. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada Riho Meistrit LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.
3. Määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 10 kuu jooksul, tasudes osamakse iga kuu
4. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 40 eurot.
5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220192423640). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Riho Meister järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Riho Meistrile ja kohtuvälisele menetlejale. RESOLUTSIOON 1 4-25-3023 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 29.7.2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,25,000941 karistati Riho Meistrit selle eest, et tema 29.7.2025 kella 14.10 ajal XXX maakonnas juhtis mootorsõidukit Volvo V40 reg.nr XXX kiirusega 65km/h +- 3km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on mitte rohkem, kui 30km/h, millega ületas isik suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 32 km/h. Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg
2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud R. Meistrit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 560 eurot. Kaebus Riho Meister esitas 29.7.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 29.7.2025 kiirmenetluse otsusele (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2). Kaebuses R. Meister tunnistab rikkumist, kuid taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna tegemist oli eksimusega keerulises liiklusolukorras ning majanduslik olukord on raske. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 11), et kiirmenetluse otsuse koostaja ei ole arvestanud karistust määrates süüd kergendavate asjaoludega kuigi need ilmnesid. Isik süüd otseselt eitanud ei ole, varasemad rikkumised puuduvad. Seega palutakse kohtul uut otsust tehes võtta arvesse ka need asjaolud. Ei ole vastu trahvi vähendamisega, mille suuruse jätab kohtuväline menetleja kohtu otsustada. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 10, 13-14).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

§ 55lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses. 2. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas R. Meister on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. R. Meister on avaldanud (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 6), et oli mõttes ja võib-olla tõesti ei märganud kiiruse piirangut. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VTT lk 3-4) kinnitab, et 29.7.2025 kell 14.10 mõõdeti R. Meistri juhtud sõiduki reg.nr XXX kiirust XXX maakonnas; sõiduk lähenes mõõtjale ja kiirusmõõturi lugem oli 65, laiendmääramatus +/-3, lõplik mõõtetulemus 62 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit; asulasisene tee, kus lubatud sõidukiirus 30 km/h, ületatud sõidukiirus 32 km/h; R. Meistril avaldused puudusid, on protokolli allkirjastanud. R. Meister märkis kaebuses, et 30 km/h kiirusepiirangu märk asub teise märgi varjus (lisatud tee äärest tehtud foto, KT tl 4). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt 2 4-25-3023 esitatud pilt sündmuskohast (VTT tl 2) näitab, et juhil on võimalik kohas, kus R. Meister sõiduki juhtimisel kiirust ületas, kiiruspiirangu märki näha. R. Meister on veel märkinud, et enne liiklusmärki asub tiheda haljastusega varjatud ristmik, mis nõuab juhilt tähelepanu ristmikult tulevate sõidukite jälgimiseks. Kohus leiab, põõsas nähtavust ei varja, kõrvalteelt oleks näha vähemalt üks auto (kui mitte kaks) ja kirjeldatud liiklusolukord ei takista juhil kiiruspiirangu märki näha. Sõites peateel lubatud sõidukiirusega, ei saa seda ristmikku küll lugeda ohtlikuks, mis juhilt kogu tähelepanu nõuaks. R. Meister leidis, et tee keskele paigaldatud ajutine barjäär (kitsendus), nõuab samuti juhilt lisatähelepanu, kuna sellega seoses kitseneb sõidurada ning tuleb jälgida vastutulevat liiklust. Kohus märgib, et postid on pandud kahe sõiduraja keskele, sõidurada ei kitsene ja sõidurajad on eraldatud, see olukord ei nõua eriliselt vastutuleva liikluse jälgimist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et R. Meistri poolt välja toodud liiklusolud ei saanud olla takistuseks, et lubatud piirkiirust jälgida. Kohus leiab, et R. Meistri ütlused ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll tõendavad kokkulangevalt, et R. Meister juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h kiirusega 62 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 3. Kohus leiab, et R. Meistri poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivse teokoosseisu. 3. Kohus leiab, et R. Meister pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. R. Meister on kohapeal ütlusi andes ja kaebuses kirjeldanud, et ületas kiirust tähelepanematusest. Kohus leiab, et kui R. Meister mootorsõiduki juhina ei jälginud spidomeetrit, siis ta jättis juhuse hooleks, kas ta ületab lubatud sõidukiirust või mitte. Juhi jaoks keerulistes liiklusoludes peaks ka ilma kiiruspiiranguta aeglasemalt sõitma, et sõidukiirust vastavalt liiklusoludele kohandada. Olukorras, kus juht ei jälgi spidomeetrit, siis ta peab võimalikus, et ületab lubatud sõidukiirust. 4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. 5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et R. Meister on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. 6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et R. Meister poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 7. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

8.

§ 30

sätestab alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, muuhulgas annab võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärteoga. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alusel.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on R. Meistrit 3 4-25-3023 karistanud rahatrahviga 70 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus alates 1.1.2025 on 8 eurot), s.o. 560 eurot.
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.
4. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut. R. Meister ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo keskmises määras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse normi, see näitab tema süüd keskmisena. R. Meister on teo toime pannud tahtlikult, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et R. Meistri süü on keskmine.
5. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. R. Meister on kaebuses rõhutanud, et on olnud korralik liikleja, aastaid puuduvad rikkumised. R. Meister põhjendab oma rikkumist tähelepanematusega, ei märganud kiirusepiirangut. Kohus märgib, et R. Meister mitte ainult ei ületanud liiklusmärgiga kohaldatud kiiruspiirangut, vaid ületas ka asulas lubatud suurimat sõidukiirust. Eeltoodu ei suurenda R. Meistrile mõistetvat karistust, sest konkreetse teo eest tuleb karistus määrata vastavalt isiku süüle, kuid see ei toeta R. Meistri avaldust, et on korralik liikleja. R. Meister on karistamata (VTT tl 7), seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks.
6. Kohtuväline menetleja on R. Meistrit karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega. Kohtuväline menetleja on ise avaldanud, et karistust määrates ei ole arvestanud, et R. Meister tunnistas süüd. Kuna esineb karistust kergendav asjaolu, R. Meistri süü on keskmine, karistuse eri- ja üldpreventsioon tasakaalustavat teineteist, tühistab kohus politsei väärteootsuse määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda R. Meistri olukorda. Kohus mõistab R. Meistrile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras, s.o 50 trahviühikut, m.o 400 eurot.
7. R. Meister on kaebuses märkinud, et ta on töötu ja seega keerulises majanduslikus olukorras. Kohus märgib, et väärtegude eest määratavate/mõistetavate karistuste puhul ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2 määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab rahatrahvi 400 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 10 kuu jooksul, R.Meister peab rahatrahvi osamakse tasuma iga kuu
8. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 40 eurot. 4 4-25-3023
9. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus R. Meistri kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse osas ning teeb karistuse ja selle täitmise osas uue otsuse.
10. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 3, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2,

§ 120lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5