) § 486 lg 1 p 1 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. 5.
lg 11 kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses
6. Kuna võlgnik on tunnustanud nõuet osaliselt (põhinõuet summas 55 eurot, dtl 14), teeb kohus
lg 11 alusel määrusena maksekäsu põhinõude 55 eurot L Jelt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks sissenõudmiseks. 7.
lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja
§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu
§-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. 8. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja tunnistas nõuet osaliselt, tuleb seda arvestada ka menetluskulude (käesoleval juhul kokku 65 + 20 eurot) väljamõistmisel. Kohtu arvates tuleb ka siin arvestada
§-s 163 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seetõttu on põhjendatud menetluskulud 3 välja mõista võrdeliselt nõude tunnustatud osaga, s.o 79% ulatuses (55 / 70 x100). Eeltoodust tulenevalt jäävad maksekäsu kiirmenetluse kulud võlgniku kanda 67,15 euro (79% x 85 eurot) ulatuses. 9.
lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. 10.
Kohus selgitab kostjale, et tulenevalt
1 lg-st 2 võib määruskaebus maksekäsule tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
lõige 21 kohaselt võib maksekäsu peale võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele
Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine 11.
lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses.
lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Samuti sätestab
1 lg 2, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
14. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele. Avalduses sisalduvad puudused (nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamata jätmine ja täiendava riigilõivu tasumata jätmine) takistavad kohtul hagi lahendamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi sissenõudmiskulude (15 eurot) osas menetlusse võtmata. 15.
lg 9 alusel kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja
§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seoses sissenõudmiskulude nõude osas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega jäävad hagimenetluse menetluskulud seega avaldaja (hageja) kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Kuna kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud ega kostjalt seisukohta küsinud ning maksekäsu 4 kiirmenetluses esitas kostja vastuväite ilma lepingulise esindajata, siis ei ole kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. 16. Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise määruse peale saab
(allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.