Obsah (6)

§ 49§ 18§ 45§ 2§ 46§ 54

Tsiviilasi nr 2-25-9345 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september xxx, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-9345 Tsiviilasi V.Y maksejõuet

) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud V.Y kanda.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
3. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr xxx/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade pankrotiseaduse (PankrS) § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
4. V.Y (avaldaja/võlgnik) esitas
5. juunil xxx Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-9345). Avalduse kohaselt on avaldaja võtnud palju kiirlaene ning ta ei jõua neid enam maksta. Samuti on tal kohustus maksta enda kolmele alaealisele lapsele (R. V.Y (sünd xxx, õpib), L. V.Y (sünd xxx, kodune), K. V.Y (sünd xxx, lasteaias)) elatist. Lapsed avaldajaga ei ela. Avaldaja on vallaline. Ta töötab xxxxxx-s ja tema sissetulek on 1500 eurot neto kuus. Pangakontol on avalduse esitamise seisuga 8,86 eurot. Kinnis- ja vallasvara avaldaja ei oma. Väljaminekuid kuus on 1430 eurot: 500 eurot kulub eluasemele, 200 eurot toidule, 50 eurot riietele/jalanõudele, 50 eurot transpordile, 30 eurot sidekuludele ja 600 eurot elatisele. Kohustusi võlausaldajatele on kokku 20 491,96 eurot. Võlgnik jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. 2
6. Kohus võttis
7. juuli xxx määrusega V.Y maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks F.J-i, keda kohustas hiljemalt
8. augustiks xxx kohtule esitama

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. 3. Usaldusisik esitas 8. augustil xxx kohtule

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused

1. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Maksejõuetuseavalduses toodud aadressil elavad võlgniku lapsed ja laste ema. Võlgnik elab venna juures . Võlgnikul on kolm alaealist last: R. V.Y (ik xxxxxxxxxx), L. V.Y (ik xxxxxxxxxx) ja K. V.Y (ik xxxxxxxxxxx). Võlgnik ei ela koos lastega. Ta tasub lastele elatist laste ema K. P. arvelduskontole, kuhu tehakse ka muid laste kuludega seonduvaid makseid. Laste elatise suuruses on omavahel kokku lepitud selliselt, et ühele lapsele kulub 200 eurot kuus. Võlgnik töötab xxxxxx-s mehaanik-lukksepana kuutöötasuga 1500 eurot neto olenevalt kuust. Ta ei tegele ettevõtlusega. Vara Võlgnik kinnisvara ei oma. Ta on sõiduki Ford S-Max (esmane registreerimine 13.07.xxx) registreerimisnumbriga xxxxxxx, mille väärtus on 2500 – 3000 eurot, omanik. Võlgnikule on sõiduk vajalik tööl käimiseks ja laste eest hoolitsemiseks. Ta on nõus arestivabast osast tasuma igakuiselt 200 eurot auto hüvitist ühe aasta jooksul (kokku 2400 eurot), et autot ei realiseeritaks. Kohustused Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku kohustuste suurus on 13 980,47 eurot. Igakuised kulud on 1430 eurot: eluasemele 500 eurot, toidule 200 eurot, riietele/jalanõudele 50 eurot, transpordile 50 eurot, sideteenustele 30 eurot ning elatisele 600 eurot. Eluasemekulud on laste emale antav raha korteri üürimisel ja ühistukulude kandmisel. Maksejõuetus Võlgnik on usaldusisiku hinnangul maksejõuetu, sest tal ei ole sissetulekut, mis on arestivaba sissetulekut ületav osa. Võlgnik on pankrotimenetluses valmis panustama suurusjärgus 150 eurot kuus pärast auto hüvitise makset. Võlgniku sissetulekust kininipeetav osa puudub. Kuigi võlgnik on kogu aeg töötanud ja tema töötasu on viimastel aastatel olnud ühtlane, siis pere juurdekasv on tinginud lisakulusid, mistõttu võeti 3 ka laene. Enamus laenudest on võetud xxx. aastal. Edaspidises menetluses on vajalik kontrollida, kui suured olid igakuised laenumaksed, arvestades, et võlgnikul oli ka kolm ülalpeetavat. Samuti tuleb kindlaks teha, kas hilisemad laenuandjad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Seda soovib ka võlgnik.
2. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav töötasu (netotasu 1500 eurot kuus). Muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku kasutuses olev sõiduk väärtusega 2500 eurot on võlgnikule töölkäimiseks ja pere teenindamiseks igapäevaselt vajalik. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 13 980,47 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
3. Kohus, vaadanud V.Y maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks F.J-i, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab V.Y osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 8.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 4 9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Võlgnikule tuleb anda võimalus näitamaks, et ta suudab oma käitumisharjumusi muuta ja

-is sätestatud kohustusi täites võlgnevustest vabaneda.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et F.J on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18. septembril xxx. Usaldusisiku tasu 10.

§ 54

lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (Pankr

S § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 54lg 5).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on käesoleval ajal 177,20 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi tunnitasuga 66 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (8 tundi) ja esitatud taotlust arvestades tuleb kohtu hinnangul F.J-ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Prolex OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5