Obsah (6)

§ 175§ 193§ 1933§ 2§ 173§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2025, Tartu Tsiviilasi X.J kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-20-12464 Menetlusto

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (22.07.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 1933

lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. 6.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

8.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse alguses töötas võlgnik lühiajaliselt ettevõttes AS Kesko Senukai Estonia. Seejärel oli võlgnik registreeritud Töötukassas, läbis

1. aasta sügisel ettevõtlusalase koolituse ning asutas
2. 2/4 aasta alguses ettevõtlustoetuse abil enda ettevõtte. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tegutses võlgnik töölepinguga enda ettevõttes, kuid ettevõtte majandusraskuste tekkides oli periooditi registreeritud ka Töötukassas.
3. aasta septembris asus võlgnik küünetehniku kutsetaseme omandamiseks õppima xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tegutses enda ettevõttes osalise koormusega. Võlgnik oli menetluse kestel keskendunud enda ettevõtte loomisele ja käivitamisele, mistõttu teistele töökohtadele ei kandideerinud. Võlgniku ettevõte sai
4. aastal toetust alustava ettevõtja starditoetuse meetmest. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 9.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. 10.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus, sotsiaaltoetus, toimetulekutoetus, töötuskindlustushüvitis, elatis, elatisabi, ajutise töövõimetuse hüvitis, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õpilase põhi- ja eritoetus ning tulumaksutagastus. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgniku sissetulekud on menetluse kestel ületanud mittearestitava sissetuleku määra üksikutel kordadel. Võlgnik ei ole teostanud väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnikule kuulub ettevõte xxxxxxxxxxxx, mis esitas 28.07.2025 kohtule pankrotiavalduse. Ettevõtjana tegutsemine näitab kohtu hinnangul küll võlgniku heatahtlikku püüdlust omale tulu teenimiseks, kuid sissetulekud menetluse kestel ja ettevõtte püsiva maksejõuetuse seisundisse jõudmine tema oskamatust siiski iseseisva äritegevusega tegeleda. Neil asjaoludel leiab kohus, et võlgnik on rikkunud küll loovutuskohustust, kuid see rikkumine on olnud ebaoluline.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses loovutuskohustuse osas, ent seda ei saa pidada võlgniku süüliseks ja tahtlikuks kohustuse rikkumiseks VÕS § 104 lg 2 mõttes. Võlgnik on tegutsenud menetluse kestel parimate teadmiste ja kavatsustega enda ettevõtte käivitamise nimel rahuldamaks selle tulemusena ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid muid kohustusi. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi nelja aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et X.J tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 3/4 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud X.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus X.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4