Obsah (9)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 1.oktoober 2025. a kell 11.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-25-7052 Tsiviilasi Deanfeld OÜ (likvide

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Deanfeld OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt kustutati Deanfeld OÜ 19.03.

1. a äriregistrist ÄRS § 61 lõike 2 alusel. Tartu Maakohtu 25.10.
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-11538 ennistati Deanfeld OÜ äriregistris ning otsustati läbi viia täiendav likvideerimine. Likvideerija hinnangul on võlgnik on maksejõuetu, kuna tal on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 51 433,86 euro ulatuses, kuid puudub mistahes likviidne vara. Võlgnikul puudub majandustegevus ning tema suhtes on kohus määranud täiendava likvideerimise. Võlgniku ainsa pangakonto põhjal selgub, et majandustegevus toimus ajavahemikus detsember 2019 kuni juuli 2020, tegevust finantseeriti xxx-laenuühistult saadud rahaliste vahendite arvelt. Majandustegevus lõppes
3. aasta juulis. Võlgnik palub võtta pankrotiavaldus menetlusse ja määrata ajutine pankrotihaldur. 04.06.
4. a määrusega nimetas kohus Deanfeld OÜ ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Deanfeld OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku ainsaks varaks võib lugeda nõude summas 2 500 eurot osaniku vastu, mis ei ole tõenäoliselt laekuv. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 441 142,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 4.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 2

1. Likvideerija on pankrotiavalduses märkinud, et tal puudub teave asjaolude kohta, mille tõttu võlgniku majandustegevus lõppes ja ta maksejõuetuks muutus. Olemasolevate, sealhulgas avalikult kättesaadavate andmete põhjal võis võlgnik olla osa ulatuslikumast M S poolt üles ehitatud skeemist, mis lõppes xxx pankroti väljakuulutamisega. Teadaolevate andmete kohaselt kanti xxx (pankrotis) hoiustajate raha erinevatele M S-iga seotud ettevõtetele ilma kavatsuseta seda tagastada.
2. Ajutine haldur nõustub likvideerija nägemusega. Arvestades, et Deandfeld-il endal on majandustegevus sisuliselt puudunud, asutati Deanfeld tõenäoliselt vaid xxx-st rahaliste vahendite väljaviimiseks ja teiste M Siga seotud äriühingute (xxx ja xxx) kohustuste ülevõtmiseks xxx ees, vältides seeläbi võlausaldaja nõuete rahuldamist. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga, milleks on 01.12.2020.a kohustuste ülevõtmise lepingute sõlmimine, millistega võlgnik võttis enda kanda xxx ja xxx laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise xxx ees, saades vastu väärtusetud nõuded xxx (pankrotis), xxx (kustutatud) ja xxx (kustutatud) vastu. Selliselt tegutsedes võttis võlgnik endale reaalse kohustuse xxx ees, mille katmiseks tal vara ning majandustegevusest teenitav tulu puudus, saades aga vastu väärtusetud nõuded, jättes teadaolevalt astumata igasugused sammud eelnimetatud võlgnevuste sissenõudmiseks. Kohustuste ülevõtmise eesmärgiks ei ole olnud võlausaldaja nõuete rahuldamine, vaid võlausaldaja nõuete rahuldamise vältimine või selle võimatuks muutmine. Võlgniku juhatuse liige M S pidi kohustuste ülevõtmise lepingute sõlmimisel olema teadlik, et võlgnikul puuduvad võimalused lepingutega võetud kohustusi täita ja selliste lepingute sõlmimine väärtusetute nõuete vastu, ei ole kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Kohustuste ülevõtmise lepingute sõlmimine ja vastutasuks saadud nõuete sissenõudmata jätmine on halduri hinnangul tehtud vähemalt raske hooletusega ja toonud kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise hiljemalt septembris
3. a, mil võlgnik kohustus täitma lepingutega võetud kohustused xxx ees. 7.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud endine juhatuse liige M S.

8. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108

lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmise korras kehtetuks

§-des 110 – 114 sätestatud alustel tehtud võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutine haldur ei ole tuvastanud perspektiivikaid tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on võtnud üle xxx kohustuse xxx ees. xxx pankotiavalduse menetlus on lõpetatud tsiviilasjas nr. 2-24-18611 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu 04.03.

1. a määrusega ning xxx on äriregistrist kustutatud 30.04.
2. a. Ajutise halduri tasu
3. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 16,5 töötunni eest kokku summas 2 475 eurot (lisandub käibemaks 24%). Halduri tööaja moodustas: tutvumine pankrotiavalduses toodud andmetega; päringute teostamine registritesse, pankadesse ja vara arestimine; päringute vastuste ja saadud materjalide analüüs; võlgniku teabenõude koostamine, täiendava teabe nõudmine; võlgniku raamatupidamise andmete ja arvelduskontode analüüs; ajutise halduri aruande koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine; halduri toimiku koostamine, osalemine kohtuistungil. 3 10.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 150 eurot. 11. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 475 eurot (lisandub käibemaks 594 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuivõrd pankrotivara käesoleval hetkel puudub, kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) 4