Obsah (13)

§ 128§ 127§ 103§ 108§ 271§ 292§ 113§ 334§ 276§ 115§ 82§ 101§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-100453 Tsiviilasi OÜ Raadiku Arendus hagi

) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel. Vastava nõudenormi kohaselt saab kuuluda kahju hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju, mis

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Samuti peab kahju olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, välja arvatud kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos

§ 127lg 4 tähenduses.

Nõude rahuldamine sõltub samuti sellest, kas esineb kostja vastutus

§ 103mõttes.

Hageja nõue kõrvalkulude tasumiseks võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel koosmõjus üürilepingu p-ga 14 ja selle tingimuste p-dega 1.1.9 ja 6.2. Samuti peab üürnik 5

§ 271

järgi maksma asja kasutamise eest üürileandjale tasu (üüri) ning kandma

§ 292

lg 1 kohaselt ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on

§ 292

lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 108

lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 113lg 1 alusel.

1. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - hageja ja Tallinna linna vahel on sõlmitud rendileping nr 4-1.28/71 (dtl 211-247), mille pde 3.1 ja 6.2 kohaselt võib Tallinna linn kasutada elamuid seal paiknevate eluruumide üürile andmiseks Tallinna linna poolt valitud üürnikele; rendilepingu p 4.3 viimase lause kohaselt on eluruumide üürilepingutest tulenevad üüri ja kõrvalkulude nõuded loovutatud Tallinna linna poolt hagejale alates nõuete tekkimise hetkest; - kostja ja Tallinna linn sõlmisid 10.07.2018 tähtajalise ja tasulise eluruumi üürilepingu nr xxx Tallinnas xxx paikneva eluruumi kasutamiseks, mille lisaks on üürilepingu üldtingimused (dtl 258-272); - eluruumi valdus anti kostjale üle 10.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 274277); - üürileping lõppes 10.07.2019 tähtaja saabumisega; - eluruumi valduse sai üürileandja 03.10.2022, kostja ei ilmunud eluruumi tagastamisele ja teavitas oma mitteilmumisest sõnumi teel (dtl 278-295); - Tallinna linna esindaja vaatas eluruumi üle ja vormistas 03.10.2022 eluruumi tagastamise akti (dtl 175-190); - Tallinna linn loovutas 25.10.2022 oma nõuded kostja vastu xxx paiknevate hoonete omanikule (hagejale) (dtl 192). - hageja teavitas 15.11.2022 e-posti teel kostjat olemasolevast kahjunõudest ja tasumata kõrvalkuludest (dtl 435-455); - kostja võlgnevust ei ole tasunud (dtl 148).
2. Hageja põhjendab kahju hüvitamise nõuet asjaoluga, et kostja oli eluruumi kasutamisel hooletu ja tagastas eluruumi seisundis, mis ei vastanud lepingujärgsele tavapärasele kasutusele.

§ 334

lg-st 1 tulenevalt peab üürnik asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.

§ 276

lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

§ 334

lg 2 teise lause järgi ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad lepingujärgse kasutamisega. Sama paragrahvi lg 21 alusel võivad eluruumi üürilepingu korral pooled lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei kohaldu asjadele, mille üürileandja on andnud koos ruumidega üürniku kasutusse. Üürilepingu tingimuste p-s 3.5 leppisid pooled kokku, et eluruumi üleandmisel üürniku valdusesse vormistatakse üleandmise akt, kus fikseeritakse eluruumi seisukord eluruumi 6 üleandmisel üürnikule. Vaidlus puudub, et eluruumi kostjale üleandmisel vormistati 10.07.2018 eluruumi üleandmise akt, millest nähtuvalt anti eluruum kostja valdusesse ilma puudusteta (vt dtl 274-277). Üürilepingu tingimuste p 22.1 teise lause kohaselt kohustus kostja tagastama eluruumi üürileandjale seisundis, mis vastab eluruumi lepingujärgsele kasutamisele. Üürileandja sai eluruumi valduse tagasi 03.10.2022 ja vormistas selle kohta eluruumi tagastamise akti (dtl 175-190). Eluruumi tagastamise aktis on fikseeritud puudused ja nende tõendamiseks on esitatud dokumentaalsed tõendid (vt dtl 99-147). Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ilmunud kostja eluruumi tagastamisele ja teavitas oma mitteilmumisest sõnumi teel (dtl 278-278). Üürilepingu tingimuste p-dest 9.1 ja 9.2 tuleneb kostja kohustus tasuda eluruumis tema poolt tekitatud puuduste kõrvaldamise kulud ning samuti kulud, mis on seotud sanitaarremondi teostamisega. Üürileping tingimuste p 17 kohaselt kohustub kostja tasuma kahjude kõrvaldamise kulud, mis on seotud tema poolt eluruumi kahjustamisega. Üürilepingu tingimuste p-s 22.3 leppisid pooled kokku selles, et kostja vastutab eluruumi vastavusse viimise eest lepingu p-s 9.2 toodud kirjeldusega. Seega oli kostjal lepingust tulenev kohustus kasutada eluruumi moel, mis võimaldaks see hagejale tagastada samas seisundis, milles see kostjale üle anti. Kostjal oli ka väiksema sanitaarremondi teostamise kulude kandmise kohustus. 13. Tulenevalt eelviidatud sätetest peab hagi rahuldamiseks olema tuvastatud üüritud ruumide seisund nii kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka üürileandjale tagastamisel. Seejärel on võimalik iga hagis toodud puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kostja vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. 14. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väiteid eluruumi erineva seisundi kohta talle üleandmisel. Asja materjalide ja vaidlustamata asjaolude kohaselt vormistati 10.07.2018 eluruumi kostjale üleandmisel eluruumi üleandmise akt, millest nähtuvalt anti eluruum kostja valdusesse ilma puudusteta (vt dtl 274-277).

§ 334

lg 1 teine lause sätestab, et juhul, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Seega on kohus asjas tuvastanud, et ruumid olid puudusteta nende kostjale üleandmisel.

1. Seejuures on kostja tunnistanud, et nende poolt jäeti seintesse augud, mis olid puuritud mööbli jaoks ning tuppa jäeti lamp ja kardin vannituppa (dtl 390). Samuti tunnustab kostja hageja nõudeid osaliselt, s.o garderoobis seinte parandus ja värvimine 132 eurot, köögis seinte parandus ja värvimine 163,50 eurot ja elutoas seinte parandus ja värvimine 227,25 eurot, kokku 522,75 eurot. Ülejäänud hageja nõuetega kostja ei nõustunud, kuid ei selgitanud ka põhjuseid vaatamata kohtu 12.05.2025 määruses antud selgitustele.
2. Hageja on esitanud tõendid, mille alusel on kohus tuvastanud eluruumi tagastamisel puudused, mis ei ole seotud asja lepingujärgse kasutamisega ja mille eest kostja vastutab üürilepingu tingimuste p 22.3 teise lause kohaselt, st kui üürnik on kaldunud kõrvale eluruumi üleandmise aktis fikseeritud eluruumi kirjeldusest, kohustub ta üürileandjale hüvitama kulud, mida viimane kannab seoses asja vastavusse viimisega.

§ 334

lg 2 teisest lauses tulenevalt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Hageja nõuab kostjalt üksnes tema poolt tekitatud 7 kahju hüvitamist, mis ei ole seotud eluruumi loomuliku kulumisega, mis tekib asja tavapärase kasutamise käigus. Kostjal oli üürilepingu tingimuste p-st 9 tulenevalt eluruumi korrashoiukohustused, sh sanitaarremondi teostamise, muudatuste tegemisele eelnenud olukorra taastamise ja nimetatud tööde teostamisega seonduvate kulude hüvitamise, sh eluruumile tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Hageja on selgitanud, et eluruumi tagastamisel hinnati eluruumi loomulikku kulumist ja kahjustamist võrrelduna eluruumi üleandmise seisuga, võttes aluseks eluruumi seisukorra üleandmise ja tagastamise hetkel.

1. Asja materjalidest nähtub, et üürileandja vaatas eluruumi üle ja vormistas eluruumi tagastamise akti, kus fikseeriti kostja valduses olnud eluruumi puudused, millised ei olnud seal eluruumi üleandmisel kostja valdusesse ja mis ei oleks saanud tekkida eluruumi lepingukohasel kasutamisel (vt dtl 175-190). Seega on kõik puudused märgitud nimetatud eluruumi tagastamise akti koos fotodega (vt dtl 99-147).
2. Remonttööde hinnapakkumisest nähtuvalt on hageja teinud kostja kasutuses olnud eluruumi lepingujärgseks kasutamiseks sobivasse seisundisse viimiseks kulutusi kokku summas 10 607,97 eurot (dtl 193-210, 307-324), millest nõuab kostjalt 3245,50 euro (käibemaksuta) hüvitamist, s.o üksnes osas, mis ületab tavakasutuses tekkida võivat kulumist, ei ole seotud asja loomuliku kulumisega ja on põhjustatud eluruumi hooletust ehk siis lepingutingimustele mittevastavast kasutamisest. Hinnapakkumises on välja toodud asja loomuliku kulumise ja kostja poolt eluruumi kahjustamisega seotud tööde osakaal ja maksumus. Eluruumi kahjustused, mille eest kahjuhüvitist hageja kostjalt nõuab, on järgmised: 1) rikutud esiku seinad (dtl 99-101) – kahju summas 54,25 eurot; 2) rikutud esiku lagi (dtl 100) – kahju summas 36 eurot; 3) lae ja seina kokkuviigu viimistlus (dtl 101) – kahju summas 66,88 eurot; 4) määrdunud seinte/lae puhastus erikeemiaga, vajadus lahti saada nikotiini jälgedest (dtl 99-101) – kahju summas 120 eurot; 5) esiku puhastustööd (üldpuhastus, mida kostjal oleks võimalik ise teha) – kahju summas 30 eurot; 6) rikutud garderoobi seinad (dtl 102-104) – kahju summas 61,60 eurot; 7) rikutud garderoobi uksepaled (dtl 105) – kahju summas 6,60 eurot; 8) määrdunud seinte/lae puhastus erikeemiaga, vajadus lahti saada nikotiini jälgedest ja haisust (dtl 106) – kahju summas 125,40 eurot; 9) rikutud garderoobi laminaatparkett (dtl 107) – kahju summas 64,02 eurot; 10) rikutud garderoobi põrandliistud (dtl 105) – kahju summas 49,45 eurot; 11) garderoobi puhastustööd (üldpuhastus, mida kostjal oleks võimalik ise teha) – kahju summas 20 eurot; 12) rikutud vannitoa ukseleng ja ukseleht (dtl 108-114) – kahju summas 105 eurot; 13) rikutud vannitoa liistud (dtl 109-113) – kahju summas 28 eurot; 14) vannitoa valgusti eemaldamine ja paigaldus (vana valgusti on nikotiiniga rikutud) (dtl 115) – kahju summas 25 eurot; 15) eemaldatud (puudu) dušši kardin (dtl 116, 422) – kahju summas 34,40 eurot; 16) rikutud vannitoa ripplae vahetus (dtl 115, 117-119) – kahju summas 223,60 eurot; 17) vannitoa puhastustööd (üldpuhastus, mida kostjal oleks võimalik ise teha) – kahju summas 30 eurot; 18) rikutud köögi seinad (dtl 120-125) – kahju summas 76,20 eurot; 19) rikutud köögi lagi (lagi on läbisuitsetatud) (dtl 121, 123) – kahju summas 56 eurot; 8 20) köögi lae ja seinte kokkuviigu viimistlus (dtl 121, 123) – kahju summas 66,80 eurot; 21) köögi määrdunud seinte/lae puhastus erikeemiaga, vajadus lahti saada nikotiini jälgedest ja haisust (dtl 120-125) – kahju summas 172,80 eurot; 22) valgusti eemaldus (dtl 125) – kahju summas 14 eurot; 23) rikutud kubu vahetus (dtl 126) – kahju summas 135 eurot; 24) köögi puhastustööd (üldpuhastus, mida kostjal oleks võimalik ise teha) – kahju summas 40 eurot; 25) rikutud elutoa seinad (dtl 127-132) – kahju summas 106,05 eurot; 26) rikutud elutoa lagi (dtl 133-134) – kahju summas 108,40 eurot; 27) elutoa lae ja seina kokkuviigu viimistlus (dtl 127-134) – kahju summas 142,96 eurot; 28) elutoa määrdunud seinte/lae puhastus erikeemiaga, vajadus lahti saada nikotiini jälgedest ja haisust (dtl 127-134) – kahju summas 344,40 eurot; 29) elutoa valgusti eemaldus (dtl 130) – kahju summas 14 eurot; 30) elutoa puhastustööd (üldpuhastus, mida kostjal oleks võimalik ise teha) – kahju summas 40 eurot; 31) rikutud magamistoa 1 seinad (dtl 135-137) – kahju summas 166,60 eurot; 32) rikutud magamistoa 1 lagi (dtl 138-139) – kahju summas 80 eurot; 33) magamistoa 1 valgusti eemaldus (dtl 136) – kahju summas 14 eurot; 34) magamistoa 1 puhastustööd (üldpuhastus, mida kostjal oleks võimalik ise teha) – kahju summas 20 eurot; 35) rikutud magamistoa 2 seinad (dtl 140-144) – kahju summas 103,95 eurot; 36) rikutud magamistoa 2 lagi (dtl 142, 143) – kahju summas 51,56 eurot; 37) magamistoa 2 lae ja seina kokkuviigu viimistlus (dtl 140-143) – kahju summas 104,80 eurot; 38) Magamistoa 2 laminaatparketti vahetus (dtl 144-147) – kahju summas 199,82 eurot; 39) rikutud magamistoa 2 põrandliistud (dtl 144, 146) – kahju summas 87,77 eurot; 40) magamistoa 2 puhastustööd (üldpuhastus, mida kostjal oleks võimalik ise teha) – kahju summas 20 eurot.
3. Kohtu hinnangul on hageja kahjunõue põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 3245,50 eurot (käibemaksuta)

§ 115lg 1 alusel.

Tegemist on kostja poolt rikutud seinte, lae, põrandaliistude ja muude puuduste kõrvaldamisega seonduvate kuludega, mida hageja ei oleks pidanud kandma, kui kostja ei oleks eluruumi hooletult kasutades kahju tekitanud. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest

§ 334

lg 2 alusel, sest tema poolt tekitatud kahju ei ole seotud asja hariliku kulumisega. Kohtu hinnangul oli sellise kahju tekkimine kostjale üürilepingu sõlmimisel ka ettenähtav (

§ 127lg 3).

1. Kostja ei ole vaatamata kohtu 12.05.2025 määruses antud korraldusele selgitanud, mida ta mingi konkreetse tõendiga tõendada soovib. Kohus saab aru, et esitatud fotodega (dtl 412424) soovib kostja tõendada, et eluruumil puudub kapitaalremonti vajav kahjustus ning korter näeb välja just selline nagu selle saamisel. Samuti asjaolu, et kostja andis korteri üle pestuna ja puhtana. Kohtu hinnangul ei saa kostja esitatud fotodest selliseid järeldust teha, pigem toetavad fotod kogumis asjas esitatud teiste tõenditega hageja väiteid. Nimelt nähtuvad kostja esitatud fotodelt samuti eluruumi seintes augud ja määrdunud seinad, laes eemaldamist vajavad valgustid ning vannitoa kardina puudumist.
2. Lisaks on kostjal hageja ees võlgnevus eluruumi kõrvalkulude eest summas 62,94 eurot, mille koosseisus on järgnevad arved (dtl 148-149, 152-153, 155, 305-306): üüriarve nr 22101108110299 tasumata kõrvalkulud summas 55,59 eurot ja arve nr 2211-1108110299 tasumata kõrvalkulud summas 7,35 eurot, mis tuleneb perioodil 01.10.2022-03.10.2022 arvestatud 9 kõrvalkuludelt heakorrateenuse, kindlustuse, kütte, majatööde, prügiveo, üldelektri, üldvee eest.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

§st 294 lähtub, et kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri, kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud lepingu lõppemisel. Vastavalt üürilepingu tingimuste p-le 6.2 on üürnik kohustatud igakuiselt kandma kõik eluruumiga seotud kõrvalkulud, sh üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele ja eluruumile vastava osa kuludest hoonekindlustusele selle olemasolul. Kõrvalkulude suuruse määrab üürileandja, lähtudes mõõturite näitudest (mõõturite olemasolul), teenuste pakkujateesitatavatest arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Üürilepingu tingimuste p 7.1 järgi esitab üürileandja üürnikule igakuiselt kuu

1. kuupäevaks üüriarve р 6 tulenevate maksete kohta, sh üüri ja teiste muutumatu suurusega maksete osas järgneva kuu kohta ning teiste lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete osas eelneva kuu kohta. Üürilepingu p 7.2 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma 10 (kümne) päeva jooksul iga kuu
2. kuupäevast arvates üürilepingu p 13 nimetatud arveldusarvele lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed vastavalt punktidele 6 ja 7.
3. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks tasunud hagejale võlgnevuse kõrvalkulude osas. Asjas puuduvad ka sellekohased tõendid. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et käsitletav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
4. Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Viivist võib võlausaldaja

§ 113

lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt summalt 3308,44 eurot seadusjärgset viivist perioodi 01.12.2022-17.05.2023 eest summas 132,40 eurot. Hageja viivise nõudele ega arvutuskäigule ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud.

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär 01.12.2022-31.12.2022 aastas 0% ja 01.01.2023-17.05.2023 aastas 2,50%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär aastas 2022 teisel poolaastal 8% (0 + 8) ja 2023 esimesel poolaastal 10,5% (2,5 + 8). Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes 3308,44 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 01.12.2022-17.05.2023 (s.o 168 päeva) eest 152,87 eurot (vt arvutuskäik https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 132,40 eurot.
3. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3245,50 eurot, võlgnevuse 62,94 eurot ja viivise 132,40 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral 10 määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
5. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
6. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11