lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse aga menetlusosalis(t)ele pool menetluses tasutud riigilõivust juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga. 3. Hageja avaldas 1.10.2025 kohtule, et kompromiss on kooskõlas seadusega. Poolte eesmärk on lahendada antud tsiviilasjas vaidlus kompromissi sõlmimisega lõplikult ja mõlemaid osapooli rahuldavalt.
lõige 3 võimaldab pooltel kompromissi sõlmimisel menetluskulude jaotuses eraldi kokku leppida. Kompromissikokkuleppe osana on pooled kokku leppinud, et hageja poolt menetluses tasutud riigilõivu summas 630 eurot hüvitab kostja hagejale täies ulatuses. Riigilõivu tagastamine ei ole automaatne, vaid toimub üksnes taotluse alusel. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda. Seadusandja on viidanud õigusele, mitte kohustusele, millele viitab ka riigilõivu tagastamise taotluse aegumine. Hageja kinnitab, et ta ei kasuta oma õigust taotleda riigilõivu tagastamist. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 5. Lähtuvalt hageja täiendavatest põhjendustest ja selgitusest riigilõivu tagasinõudmisest loobuda ei leidnud kohus kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus
Küll on kohus kompromissi eesmärki silmas pidades selle teksti mõnevõrra resolutsioonis selguse mõttes ümber sõnastanud. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. 6. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (
7.
lg 3 järgi jäävad kompromissi sõlmimise korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on leppinud kokku riigilõivu kostja kanda jätmises. Kompromissis kajastamata menetluskulud jätte poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.